From e2a67e0b1f3ee8890ba2fce71d41def0e114aca2 Mon Sep 17 00:00:00 2001 From: =?UTF-8?q?Sl=C3=A1vek=20Banko?= Date: Mon, 20 Aug 2012 20:02:39 +0200 Subject: Initial import of extracted tarballs --- koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/Makefile.am | 4 + koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/basics.docbook | 540 +++++++ koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/building.docbook | 314 ++++ .../docs/koffice/kexi/comparing.docbook | 120 ++ .../docs/koffice/kexi/configuration.docbook | 186 +++ koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/credits.docbook | 101 ++ koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/database.docbook | 782 +++++++++ .../docs/koffice/kexi/designingforms.docbook | 1699 ++++++++++++++++++++ .../koffice/kexi/enteringdataintotables.docbook | 159 ++ .../koffice/kexi/enteringdatausingforms.docbook | 31 + koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/index.docbook | 152 ++ koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/intro.docbook | 61 + koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/menus.docbook | 1289 +++++++++++++++ .../docs/koffice/kexi/querydesigning.docbook | 153 ++ 14 files changed, 5591 insertions(+) create mode 100644 koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/Makefile.am create mode 100644 koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/basics.docbook create mode 100644 koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/building.docbook create mode 100644 koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/comparing.docbook create mode 100644 koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/configuration.docbook create mode 100644 koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/credits.docbook create mode 100644 koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/database.docbook create mode 100644 koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/designingforms.docbook create mode 100644 koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/enteringdataintotables.docbook create mode 100644 koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/enteringdatausingforms.docbook create mode 100644 koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/index.docbook create mode 100644 koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/intro.docbook create mode 100644 koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/menus.docbook create mode 100644 koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/querydesigning.docbook (limited to 'koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi') diff --git a/koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/Makefile.am b/koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/Makefile.am new file mode 100644 index 00000000..f6c3e2e2 --- /dev/null +++ b/koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/Makefile.am @@ -0,0 +1,4 @@ +KDE_LANG = et +SUBDIRS = $(AUTODIRS) +KDE_DOCS = AUTO +KDE_MANS = AUTO diff --git a/koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/basics.docbook b/koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/basics.docbook new file mode 100644 index 00000000..84bb645b --- /dev/null +++ b/koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/basics.docbook @@ -0,0 +1,540 @@ + + + + &kexi; põhitõed + + + &kexi; andmebaasid + Paljud rakendused, näiteks OpenOffice.org või Microsoft Excel, loovad faile, mida nimetatakse dokumendiks. Ka &kexi; loob faile, kuid meie nimetame neid &kexi; andmebaasifailideks või lihtsalt andmebaasifailideks. &kexi; andmebaasifailide laiendiks on reeglina .kexi. + + + + Lisaks andmebaaside salvestamisele andmebaasifailidena võib &kexi; kasutada ka andmebaase andmebaasiserverites, mistõttu me nimetame neid andmebaasifailideks, mitte aga lihtsalt andmebaasideks. + + Ka mõistet &kexi; projekt või lihtsalt projekt kasutatakse &kexi; andmebaasi tähistamiseks sõltumata sellest, kas see on salvestatud faili või andmebaasiserverisse. + + + + Uue andmebaasifaili loomine + + + + Käivita &kexi; või kui see juba töötab, vali menüükäsk &Ctrl;N FailUus . + + + Klõpsa OK projekti loomiseks. + + + Sisesta projekti nimi ja klõpsa Edasi. + + + Vali failidialoogis kataloog, kuhu salvestada oma andmebaasifail. Kui väljapakutud nimi sulle ei meeldi, saad seda muuta tekstikastis Asukoht. + + + Klõpsa Loo. + + + + + + &kexi; peaaken + Projekti navigaator ja omaduste redaktor asuvad paneelidena mõlemal pool peaakent. Neid saab peita või nende suurust muuta just enda soovi kohaselt. Paneeli peitmiseks tuleb klõpsata väiksele ristile selle ülaservas (otse tööriistariba peal). + Andmebaasiobjekte (tabelid, päringud jne.), mida toob ära projekti navigaator, saab avada klõpsuga (või topeltklõpsuga sõltuvalt sinu üldistest &kde; seadistustest) nende nimele. + + +Rakenduse põhielemendid + + +&kexi; rakenduse peaakna põhielemendid on järgmised: + +Menüüriba +sisaldab kõiki rakenduse käske. Nende põhjalikuma kirjelduse leiab vastavast osast. + + +Tööriistariba +sisaldab kõige enam vajaminevaid käske. + + + + +Projekti navigaatori paneel +sisadab kõigi parajasti avatud andmebaasiprojekti objektide (tabelid, päringud, vormid...) nimekirja. Navigaatoril on ka väike tööriistariba, mis sisaldab kõige sagedasemaid käske andmebaasiobjektide käsitsemisel. + + + +Avatud andmebaasiobjektide ala +rakenduse keskne ala, mis hõlmab enamiku ekraanist. Kasutajaliidese IDEAl-režiimi korral sisaldab see lülitatavaid akendega kaarte (aknad on alati maksimeeritud). Kasutajaliidese alamraami-režiimi korral sisaldab see lahtiseid aknaid. + + + +Omaduste paneel +sisaldab parajasti aktiivse andmebaasiobjekti omaduste nimekirja. Teatud objektide korral (⪚ vormide vidinad) võib see koosneda mitmest kaardist. + + + +Kaardiriba +sisaldab parajasti avatud andmebaasiobjektidega akende nimekirja. IDEAl-režiimi korral on see nähtav sakkidena. Alamraami-režiimi korral asub sellel rida nuppe, mis muudab selle sarnaseks üldise töölaua tegumiribaga. + + + + + +<guilabel +>Projekti navigaator</guilabel +>i paneel +Projekti navigaatori paneel on üks &kexi; peaakna tähtsamaid elemente. See sisaldab kõigi parajasti avatud &kexi; andmebaasiprojekti objektide nimekirja. Objektid on jagatud rühmadesse: tabelid, päringud, vormid. +Projekti navigaatori paneel sisaldab ka väikest tööriistariba kõige sagedamini vajaminevate käskudega (vasakult paremale): Ava valitud objekt, Kujunda valitud objekt, Loo uus objekt ja Kustuta valitud objekt. +Kõigil nimekirja objektidel on oma kontekstimenüü, mille saab avada &HPN;ga klõpsates. See on näiteks tabeli inimesed kontekstimenüü. + +Topeltklõps &HVN;ga objekti nimel avab selle objekti andmevaates. Kui objekti aken on juba avatud, aktiveerib see toiming lihtsalt antud objekti akna. +Pane tähele, et operatsioonisüsteemi või aknahalduri seadistustes võib olla määratud, et meie kirjeldatud topeltklõpsu toimingu teeb ära ühekordne klõps. Sel juhul avab objekti andmevaates juba ühekordne klõps selle nimele. + + + + +Andmebaasiobjekti aknad + + +Objektiakna avamine + +Vali objekt projekti navigaatori paneelil. + + +Klõpsa nupule Ava projekti navigaatori paneeli tööriistaribal. + + + + +Objektiakendega seotud käsud +Objektiakna sulgemine +IDEAl-aknarežiimi korral (see on vaikimisi režiim) on igal aknal oma kaart. Vii hiirekursor kaardi kohale ja sa näed nuppu Sulge. Sellele klõpsates saab kaardi sulgeda. +Alamraami-režiimi korral on iga avatud akna ülemises parempoolses servas nupud, millega saab akna tööd juhtida. Neist parempoolseimale klõpsates saab akna sulgeda. +Sõltumata kasutajaliidese aknarežiimist võib akna sulgemiseks alati valida menüükäsu Aken Sulge. + +Akna nupud kasutajaliidese alamraami-režiimis + +Teiste nuppudega (paremalt vasakule) saab akna maksimeerida, minimeerida ja lahti haakida. +Akna tiitliriba vasakus servas on väike ikoon, millele klõpsates avaneb menüü akna juhtimisega seotud käskudega. + + + + + + + +<guilabel +>Omaduste redaktor</guilabel +>i paneel +Omaduste redaktori paneelis saab muuta aktiivses aknas näidatava objekti omadusi. Sõltuvalt kontekstist võib paneel koosneda ühest või ka mitmest kaardist. Esimene, alati nähtav omaduste kaart toob ära saadaolevate omaduste nimekirja. + + +Omaduste redaktori kasutamise reeglid: + +Üks rida tähendab üht konkreetset omadust. + + +Konkreetset omadust võib muuta nii klaviatuurilt kui ka hiirega. + + + +Levinuimad omaduste tüübid on järgmised: + +arv: väärtuse saab kas otse sisestada või suurendada või vähendada &HVN;ga noolenuppudele klõpsates. + +tekst. +väärtuste valiknimekiri. +Jah/Ei tõeväärtus lülitatavate nuppude näol: nupu sisselülitamine tähendab Jah (Tõene), väljalülitamine Ei (Väär). + + + +Väärtuse muutmist ei ole vaja eraldi kinnitada: muudatused jõustuvad kohe, kui liigud omaduste redaktoris mõnele teisele reale või vajutad klahvi Enter. + +Hiljuti muudetud ja veel andmebaasi salvestamata omaduste nimed on tähistatud rasvase kirjaga. + + +Pärast omaduse väärtuse muutmist ilmub spetsiaalne nupp Võta muudatused tagasi antud omaduse kirje paremasse serva. Sellele klõpsates saab taastada omaduse algse väärtuse, mis laaditi andmebaasist andmebaasiobjekti avamisel. Seda nuppu näeb ainult siis, kui antud omadus on valitud. + + + + +Omaduste redaktori paneel on tühi, kui: +pole avatud ühtegi andmebaasiobjekti akent või + +aktiivne andmebaasiobjekti aken ei paku mingeid omadusi (see on tavaline siis, kui objekt avada mitte kujundusvaates, vaid andmevaates). + + + + + + + + + + + + + Olemasoleva &kexi; andmebaasifaili avamine + + Olemasoleva &kexi; andmebaasifaili avamiseks: + vali see dialoogis Olemasoleva projekti avamine või + ava see klõpsuga .kexi-faili ikoonile. + + + + Andmebaasifaili avamine dialoogis <guilabel +>Olemasoleva projekti avamine</guilabel +> + + Käivita &kexi;. Ilmub dialoog Projekti valik. Vali kaart Olemasoleva projekti avamine. Ilmub järgmine dialoog: + Vali liitkastis Aktiivne asukoht kataloog, mis sisaldab vajalikku faili. + Faili võib valida sellele klõpsates või sisestades selle nime kasti Asukoht. + Klõpsa OK. + + + + Märkused + + Vaikimisi on liitkastis Filter valitud Kexi failipõhine andmebaasiprojekt. Kui otsid mõne muu laiendiga faili, võid liitkastis Filter valida hoopis Kõik failid, et näidataks kõiki faile sõltumata nende laiendist. + Kui valid mõne võõra tüübiga faili, näiteks MS Access'i .mdb-faili, pakub &kexi; võimalust fail importida. + Kui valid ühenduse andmete faili (laiendiga .kexic) või projekti viida andmebaasiserveris (laiendiga .kexis), näitab &kexi; vastavat dialoogi. + + + + + + Olemasoleva &kexi; andmebaasifaili avamine .kexi-faili ikoonile klõpsates + Klõpsa failihalduris või töölaual faili ikoonile. &kexi; avab automaatselt selle andmebaasiprojekti. + + + Märkused + Märkus võrgus paiknevate andmebaasifailide kohta. Soovi korral saab avada ka võrgus (⪚ veebis või FTP-serveris või MS Windows'i jagatud ressursis) paikneva andmebaasifaili. KDE töökeskkond võimaldab muidu avada võrgufaile otse rakendustes ja salvestada otsekohe võrku ka tehtud muudatused, kuid andmebaasifailide puhul on asjad teisiti. Võrgus paiknevale andmebaasifailile klõpsates laaditakse fail alla sinu arvuti ajutisse kataloogi ning kõik muudatused tehakse sellesse kohalikku faili. Võrgus paiknev originaalfail jääb Kexi sulgemise järel muutmata, mistõttu on soovitatav fail esmalt oma arvutisse tõmmata, siis see avada ja töödelda ning kui soovid muudatusi ka edaspidi näha, võrku tagasi kopeerida. + + + + + + Sisseehitatud abi kasutamine + + &kexi; võimaldab kasutada järgmisi sisseehitatud abivõimalusi: + + Käsiraamat elektroonilise dokumendina. + Käsiraamatu saab avada kiirklahviga F1 või menüükäsuga Abi&kexi; käsiraamat. + + + 'Mis see on?' kohtspikrid. + Vali menüükäsk AbiMis see on? ja klõpsa rakenduses kohal, mille kohta soovid abiinfot näha. + + + + + diff --git a/koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/building.docbook b/koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/building.docbook new file mode 100644 index 00000000..b8cb79cb --- /dev/null +++ b/koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/building.docbook @@ -0,0 +1,314 @@ + + + +Lihtsate andmebaaside loomine + +Sissejuhatus +&kexi; põhialuste tundmaõppimiseks tuleks esmalt luua lihtne andmebaas, mille juures saab ära kasutada kõige põhilisemaid &kexi; omadusi. Et asjad lihtsamini selgeks saaksid, ei käsitleta siinkohal andmebaaside disaini kõiki üksikasju. +Alustuseks loo uus tühi telefoniraamat. + +Kui sul on nüüd uus tühi andmebaasiprojekt, võta ette järgmised sammud: + +Andmebaasi tabelite kirjeldamine. Loe . +Andmete sisestamine tabelitesse. Loe . +Andmebaasipäringute kirjeldamine. Loe . +Vormide kujundamine. Loe . +Vormide kasutamine andmete sisestamiseks. Loe . + + + + +Andmebaasi tabelite kirjeldamine +Kõigepealt pane tähele, et sinu andmebaasis on kaks tabelit: isikud ja telefoninumbrid. Need on samad tabelid, mida kirjeldab osa Andmebaas ja arvutustabel. Tabeli Isikud ülesehitust tutvustab sama peatüki osa Andmeterviklus ja -õigsus. + + + +Vali menüükäsk LisamineTabel . Selle asemel võib kasutada ka nuppu Loo objekt: tabel, mille leiab projekti navigaatori tööriistaribalt. + + +Ilmub tabeli kirjeldamise aken. Selle ülaosas märkad, et &kexi; on andnud sinu uuele tabelile üldise nime, näiteks mall. Tabel ei ole veel aga salvestatud, nii et hiljem saad sellele anda sobivama nime. Samal põhjusel ei ole ka tabeli nime veel näha projekti navigaatoris. + + + + + +Tabeli kirjeldamise aken + +Tabeli kirjeldamise aken koosneb järgmistest veergudest: +PK - primaarvõti. +Välja nimi - välja ehk veeru nimi, mis on näha andmete sisestamise ajal. +Andmetüüp - liitkast erinevate andmetüüpide nimekirjaga, mis võimaldab valida antud väljale sisestatavate andmete põhireegli. Kui selleks on näiteks täisarv, siis ei saa andmebaasi kasutaja sisestada antud väljale tähti. +Kommentaarid - siia saab lisada mis tahes infot, mis aitab mõista, milleks antud väli on mõeldud. See lisatekst salvestatakse koos tabeli kirjeldusega ja seda näeb ainult kujundamisrežiimis. + +Tabeli kirjeldamise aknas vastab iga rida tabeli ühele väljale. Seda, et viibid parajasti kujundamisrežiimis, näitab &kexi; peamisel tööriistaribal sisse lülitatud nupp Lülitu kujundusvaatele. + + + +Tabeli <emphasis +>Isikud</emphasis +> kirjeldamine +Klõpsa esimeses reas lahtrile veerus Välja nimi ja määra välja välja pealdiseks nimi. + +Märkus väljanimede ja pealdiste kohta +Igal tabeli väljal peab olema nimi ja pealdis, need ei tohi puududa. +Väljanimi on sõna, mida kasutab andmebaas ja mis ei ole tavaliselt andmebaasirakenduse kasutajale nähtav. Väljanimed ei tohi sisaldada erimärke (näiteks ±, ¶, Ü) ega tühikut. Nimed võivad sisaldada ainult tähti, arve ja alakriipsu "_". Viimast on hea kasutada näiteks tühikute või side/mõttekriipsude asemel. +Väljanimed peavad algama tähe või alakriipsuga "_", aga mitte arvuga. +Pole vahet, kas kasutad suur- või väiketähti. &kexi; jaoks on andmebaasi nimi "Isikud" samaväärne nimega "isikud". +Välja pealdis aga võimaldab kasutada mis tahes märke ja sümboleid. Seda näidatakse andmebaasirakenduse kasutajale. + + + + + +Samamoodi sisesta tabelisse järgmised väljad: +perekonnanimi +tänav +majanumber +linn + + + +Kõigi mainitud väljade, välja arvatud majanumber, tüübiks on tekst. Määra välja majanumber tüübiks täisarv. Selleks klõpsa lahtril veerus Andmetüüp ja reas majanumber ning seejärel andmetüüpide nimekirja sisaldaval nupul (sama tulemuse saab vajutamisega klahvile F4 või &Alt;Nool alla). Ilmub andmetüüpide nimekiri. Vali sealt Täisarv. Edaspidi saab väljale majanumber sisestada ainult arve. + + +Tabel Isikud ongi nüüd kirjeldatud. Klõpsa tööriistaribal nupule Lülitu andmevaatele, millega saad lõpetada kirjeldamise ja näha tabelit andmevaates. See võimaldab sisestada tabelisse andmeid. + +Tabel ei ole veel andmebaasi salvestatud, mistõttu ilmub dialoog Objekti salvestamine. Siin tuleb uuele tabelile nimi anda. +&kexi; pakub omalt poolt üldist nime, näiteks Tabel1. Selle muutmiseks kirjuta Isikud väljale Pealdis ja vajuta klahvi Enter või klõpsa nupule OK. Välja Pealdis sisu kasutatakse tabeli näitamisel andmebaasi kasutajale näiteks vormi korral. Erinevalt nimest võib pealdis sisaldada igasuguseid märke, kaasa arvatud tühikud ja erimärgid. +Pane tähele, et välja Pealdis täitmisel täidetakse automaatselt ka väli Nimi. Sinu elu kergendamiseks peetakse kinni reeglist, et nimes saab kasutada ainult tähti, arve ja märki "_". Soovi korral võid muidugi välja Nimi sisu muuta. + +Sinu käest päritakse, kas soovid tabelile automaatselt lisada primaarvõtme. Jätkamiseks klõpsa nupule Lisa primaarvõti. + +Nüüd ongi tabel Isikud loodud ja avatud andmevaates. Selle nime näeb ka projekti navigaatori paneelil. + +Loo tabel telefoninumbrid samamoodi, nagu lõid tabeli isikud. + +Määra välja isik tüübiks Täisarv ja välja telefon tüübiks Tekst. Ära kasuta arvutüüpi, sest telefoninumbrid võivad esineda väga mitmesugusel kujul ja väga erinevate eesliidetega. + +Klõpsa tööriistaribal nupule Lülitu andmevaatele ja määra tabeli pealdiseks Telefonid. Nagu eelmise tabeli korral, luba &kexi;l automaatselt luua primaarvõti. + + + + + +&enteringdataintotables; &querydesigning; &designingforms; &enteringdatausingforms; + diff --git a/koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/comparing.docbook b/koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/comparing.docbook new file mode 100644 index 00000000..8441e248 --- /dev/null +++ b/koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/comparing.docbook @@ -0,0 +1,120 @@ + + + + &kexi; võrdlus teiste andmebaasirakendustega + Kuigi erinevad andmebaasirakendused pakuvad üldiselt samasugust funktsionaalsust, kipub nende terminoloogia mõnikord erinema. Et sul lihtsam oleks, näitab see lisa, millised on &kexi; ja teiste andmebaasirakenduste terminite vastavused. Selle teadmine tuleb eriti kasuks siis, kui võtad ette näiteks andmebaasi migreerimise ühest rakendusest teise. + + Andmetüübid + Siinne tabel näitab vastavusi &kexi; ja teiste andmebaasirakenduste andmetüüpide vahel. + Mõned toodud andmetüübid on teiste tüüpide alamtüübid. Näiteks Long text on tüübi Text alamtüüp. Alamtüübi kasutamiseks &kexi;s tuleb valida tabelidisaineris vastav baastüüp (antud juhul Text) ning seejärel alamtüüp valikuga Alamtüüp omaduste redaktoris. + + &kexi; ja teiste andmebaasirakenduste andmetüüpide võrdlus + + + + &kexi; + MS Access + dBase/FoxPro + Paradox + + + + + Text (Text) + Tekst + Märk + Numbrite ja tähtedega + + + Long text (Long text) + Memo + Memo + Memo + + + Date/Time (Date/Time) + Date, Time + Kuupäev + DateTime + + + + Integer Number (Integer Number) + Number (Integer) + Numeric + Täisarv + + + Big Integer Number (Big Integer Number) + Long Integer + Numeric + Long Integer + + + Floating Point Number (Floating Point Number) + Single/Double precision number + Murdarv + Arv + + + +
+ + diff --git a/koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/configuration.docbook b/koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/configuration.docbook new file mode 100644 index 00000000..e3a7218e --- /dev/null +++ b/koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/configuration.docbook @@ -0,0 +1,186 @@ + + + + &kexi; seadistamine + + Selles osas kirjeldatakse, kuidas seadistada &kexi; just enda maitse järgi. + + + Akende paigutus + &kexi; võimaldab kasutada mitmedokumendiliidest (MDI). See tähendab, et sul võib olla korraga avatud mitu andmebaasiobjekti (tabelit, päringut, vormi ja skripti) ühes ja samas &kexi; peaaknas. Iga andmebaasiobjekti näidatakse peaaknas omaette alamaknas. + Kasutada saab kaht MDI režiimi, mis erinevad selle poolest, kuidas hallatakse ja kuvatakse alamaknaid. Need režiimid on järgmised: IDEAl-režiim ja Alamraami-režiim. Neid kaht režiimi kirjeldavad kaks järgnevat osa. MDI režiimi saab muuta alammenüüst MDI režiim, mille leiab menüüs Aken. Pane tähele, et MDI režiimi muutmisel tuleb &kexi; taaskäivitada, enne kui uus režiim toimima hakkab. + + IDEAl-režiim + + IDEAl-režiim on vaikimisi MDI režiim, mis peaks olema tuttav juba teistest &kde; rakendustest. Selle korral näidatakse korraga üht alamakent maksimeeritult &kexi; peaaknas. Kaardiriba, kus paikneb üks sakk iga alamakna kohta, võimaldab alamakende vahel lülituda lihtsalt vastavale sakile klõpsates. + + + Alamraami-režiim + + Alamraami-režiimis näidatakse alamaknaid samuti &kexi; peaaknas, kuid nad ei pea olema maksimeeritud. Alamraami-režiimi kasutamiseks vali menüüs Aken alammenüüst MDI režiim kirje Alamraami-režiim . + Igal alamaknal on tiitliriba nuppudega, mis võimaldavad akent maksimeerida, minimeerida ja sulgeda. Samuti saab neid peaakna sees liigutada ja nende suurust muuta täpselt nii, nagu akende puhul ikka (näiteks tiitliribal klõpsates ja hiirenuppu all hoides seda lohistades). + Nuppude funktsioonid on järgmised: parempoolseim nupp sulgeb alamakna, sellest vasakul asuv nupp maksimeerib alamakna (pane tähele, et sel juhul liiguvad nupud peaakna ülaserva parempoolsesse ossa omaduste redaktori kohale, kui see peaks olema avatud). Järgmine nupp minimeerib akna või taastab selle endise suuruse. + Vasakpoolseim nupp haagib alamakna lahti (lahtidokkimine), võimaldades selle peaaknast välja viia. Täpsemalt räägib akende dokkimisest ja lahtihaakimisest järgnev osa. + + + + + Akende dokkimine ja lahtihaakimine + Vaikimisi näidatakse projekti navigaatori ja omaduste redaktori paneele &kexi; peaakna osana. Kõiki paneele saab aga lahti dokkida ning sel moel eraldi aknas näidata. Lahtihaagitud paneele saab mõistagi ka uuesti dokkida, millisel juhul neid näeb taas peaaknas. + Alamraami-režiimis saab ka alamaknaid lahti haakida. Nii saab näiteks lahti haakida andmebaasitabelit näitava alamakna ning selle ekraanil maksimeerida. + Aknaid on mõtet lahti haakida, kui sul on: + + väike ekraan + + + suured tabelid, päringud või vormid ja/või + + + enam kui üks monitor. + + + + + Külgpaneelide dokkimine ja lahtihaakimine + Projekti navigaatori ja omaduste redaktori külgpaneeli saab lahti haakida: + + topeltklõpsuga paneeli ülaosas asuvale 'haarderibale' või + + + klõpsuga noolele paneeli ülaosas risti kõrval. + + + + + Lahtihaagitud paneele saab taas peaaknasse dokkida samamoodi: + + topeltklõpsuga akna ülaosas asuvale 'haarderibale' või + + + klõpsuga noolele paneeli ülaosas risti kõrval. + + + + + + + Alamakende dokkimine ja lahtihaakimine + Alamaknaid saab dokkida ja lahti haakida ainult alamraami-režiimis. + Alamraami-režiimis saab alamaknaid lahti haakida: + + hiire parema nupu klõpsuga kaardiribal lahtihaagitavale aknale vastaval sakil ning kontekstimenüüst käsku Haagi lahti valides või + + + + hiire parema nupu klõpsuga alamakna tiitliribal ja kontekstimenüüst käsku Haagi lahti valides või + + + + (kui alamaken ei ole maksimeeritud) klõpsuga alamakna ülaservas paremal, minimeerimis-, maksimeerimis- ja sulgemisnupu kõrval asuvale noolele või + + + + (kui alamaken on maksimeeritud) klõpsuga menüüriba paremas servas, minimeerimis-, taastamis- ja sulgemisnupu kõrval asuvale noolele. + + + + + Alamakna dokkimiseks klõpsa hiire parema nupuga kaardiribal dokitavale aknale vastaval sakil ja vali kontekstimenüüst käsk Doki. + + + + diff --git a/koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/credits.docbook b/koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/credits.docbook new file mode 100644 index 00000000..58b3e055 --- /dev/null +++ b/koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/credits.docbook @@ -0,0 +1,101 @@ + + + +Autorid ja litsents + +&kexi; autoriõigus 2002-2006: &kexi; meeskond + &kexi; arendajad: + + Jaroslaw Staniek / OpenOffice Polska js@iidea.pl + + + Lucijan Busch lucijan@kde.org + + + Cedric Pasteur cedric.pasteur@free.fr + + + Adam Pigg adam@piggz.fsnet.co.uk + + + Martin Ellis martin.ellis@kdemail.net + + + Sebastian Sauer mail@dipe.org + + + Christian Nitschkowski segfault_ii@web.de + + + Peter Simonsson psn@linux.se + + + &Joseph.Wenninger; jowenn@kde.org + + + Seth Kurzenberg seth@cql.com + + + Laurent Montel montel@kde.org + + + Till Busch till@bux.at + + + + +Dokumentatsioon: Martin A. Ellis martin.ellis@kdemail.net ja Jaroslaw Staniek js@iidea.pl Anne-Marie Mahfoufi, Raphael Langerhorsti, Michal Kubicki ja Aron Stansviki kaasabiga. + +Tõlge eesti keelde: Marek Laane bald@starman.ee +&underFDL; &underLGPL; diff --git a/koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/database.docbook b/koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/database.docbook new file mode 100644 index 00000000..2bacf0fc --- /dev/null +++ b/koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/database.docbook @@ -0,0 +1,782 @@ + + + +Sissejuhatus andmebaasidesse + + +Mis on andmebaas? +Andmebaasi võib määratleda kui teatud teemat puudutavate andmete kogumit. See on korraldatud viisil, mis lubab infot hõlpsasti uurida, muudatusi teha ning uusi kirjeid lisada. +Vaatame näiteks siinset skeemi, millel on kujutatud lihtne telefoniraamat. + + Telefoninumbrite andmebaasi skeem + + + + + + Telefoninumbrite andmebaasi skeem + + + +Toodud pildil on näha kaks kontakti, kumbki omaette kaardil. Tabelis saab sellise kaardi seada ühele reale: + +tabel Kontaktid + + + + +Nimi +Tel. nr. + + +Joan +699 23 43 12 + + +Adam +711 19 77 21 + + + + + +Mõisted: konkreetsed andmed, mis moodustavad osa suuremast kogust, kannavad nimetust rida või kui kasutada professionaalsemat väljendit, siis kirje. Kogu ise kannab tavaliselt nimetust tabel. Kõige mõistlikum on üldiselt anda tabelile nimi, mis väljendab selles peituvate andmete sisu - antud juhul siis Kontaktid. Iga rida koosneb mitmest veerust, mida mõnikord nimetatakse ka väljadeks. Tabelis Kontaktid on kaks veergu (välja): Nimi ja Tel. nr. +Lihtsamas tähenduses moodustab juba üks tabel andmebaasi. Paljud peavadki neid samaväärseks. Aga nagu edaspidi näeme, on tegelikes andmebaasides tavaliselt märksa enam kui üks tabel. +Kokkuvõtteks võib öelda, et meil on nüüd juba lihtne andmebaas ühe tabeliga, mis kannab nime Kontaktid. + + + + +Andmebaas ja arvutustabel +Arvatavasti oled juba kasutanud mõnda tabeliarvutusrakendust, näiteks KSpread, OpenOffice.org Calc või Microsoft Excel. Sellisel juhul tekib vahest mõte: kui nii arvutustabelis kui ka andmebaasis on tabelid, siis miks viimast üldse kasutada? +Arvutustabeleid ja andmebaase võrreldes puutud usutavasti kokku järgmiste probleemidega, mida vaatleme allpool lähemalt: + +Andmete viiteterviklus +Andmete liiasus + +Andmeterviklus ja -õigsus +Andmevaate piiramine +Jõudlus ja võimsus +Käepärased andmekirjed +Aruanded +Programmeerimine +Ühiskasutus +Turvalisus + + + +Mille poolest erineb andmebaas arvutustabelist? + +Laiendame oma tabelit Kontaktid veidi ja lisame veeru (välja) Aadress. Lisame igale isikule veel telefoninumbreid (kodus, tööl) ning ka nende perekonnanimed. Lihtsuse mõttes eeldame järgmisi asju: + +tabel on piiratud kahe inimesega (mõistagi võib reaalses andmebaasis olla sadu ja tuhandeud isikuid) +pole ühesuguse ees- ja perekonnanimega isikuid + + +Kontaktide tabel + + + + +Ees- ja perekonnanimi +Tel. nr. +Aadress + + +Joan Smith +699 23 43 12 +Brama Zachodnia 1, Varssavi + + +Adam Willson +711 19 77 21 +London, Frogs Drive 5 + + +Joan Smith +110 98 98 00 +Brama Zachodnia 1 + + +Smith Joan +312 43 42 22 +Varssavi, Brama Zachodnia 1 + + +ADAM Willson +231 83 02 04 +Frogs Drive 5, London + + + + + +Sellist tabelit võib luua nii arvutustabeli kui andmebaasina. Arvutustabeli kasutamine on loomulikult väga lihtne. Milliste probleemidega me hetkel silmitsi seisame? + + +Andmete viiteterviklus +Oletame, et kasutad arvutustabelit ja sul tuleb muuta vähemalt ühe isiku aadressi. Sinu ees seisab pisike probleem: sageli tuleb selleks muuta aadressi paljudel ridadel. Nii võib näiteks Joan esineda kolmel real. Probleem tekib siis, kui unustad üht neist ridadest muuta: isikule omistatud aadress muutub mitmetähenduslikuks, see aga tähendab, et sinu andmed kaotavad tervikluse. +Pealegi pole kuigi lihtsat võimalust mõnda isikut tabelist kustutada: selleks tuleb kustutada kõik teda sisaldavad read. + + + + +Andmete liiasus +See on otseselt seotud eelneva probleemiga. Väljadele Ees- ja perekonnanimi ning Aadress on samu andmeid sisestatud mitu korda. See on arvutustabelitele tüüpiline vähetõhus viis andmete salvestamiseks, sest andmebaas kasvab nii või teisiti, nõudes vastavalt aina enam ressursse arvutilt (suuremad andmed ja aeglasem ligipääs). +Kuidas aitab andmebaas neid probleeme lahendada? Info võib jagada väikesteks tükkideks, luues täiendava tabeli Isikud vaid kahe veeruga: Ees- ja perekonnanimi ning Aadress: + +tabel Isikud + + + + +Ees- ja perekonnanimi +Aadress + + +Joan Smith +Brama Zachodnia 1, Varssavi + + +Adam Willson +Frogs Drive 5, London + + + + + +Iga tabeli Isikud rida vastab ainult ühele isikule. Tabel Kontaktid on nüüd seotud tabeliga Isikud. + + + + +Andmeterviklus ja -õigsus +Pane tähele, kuidas on andmed sisestatud väljadele Ees- ja perekonnanimi ning Aadress. Andmeid sisestavad inimesed võivad mõnikord eksida või olla hooletud. Meie näites ongi andmeid sisestatud erinevalt: Joan Smith ja Smith Joan, Adam ja ADAM. Üht ja sama aadressi võib samuti mitmel moel sisestada, nagu ka meie tabel näitab. +See probleem ilmneb siis, kui otsid näiteks isiku telefoninumbrit, kelle aadress on "Brama Zachodnia 1, Varssavi". Sa leiad kolme kirje asemel ainult ühe. Samuti ei leia sa kaugeltki kõiki telefoninumbreid, kui otsid välja Ees- ja perekonnanimi järgi isikut "Joan Smith", sest "Joan Smith" ja "Smith Joan" loetakse antud juhul erinevaks. +Kuidas aitab andmebaas neid probleeme lahendada? Selleks tuleks muuta tabeli Isikud ülesehitust: + +Jagada andmed väljal Ees- ja perekonnanimi kahele väljale: Eesnimi ja Perekonnanimi. +Jagada andmed väljal Aadress kolmele väljale: Tänav, Majanumber ja Linn. +Tagada andmeõigsus nõudega, et väljad ei oleks tühjad (s.t. et alati tuleb sisestada ka näiteks majanumber). + + +Muudetud tabel näeb välja nii: + +Isikute tabel + + + + + + + + + +Nimi +Perekonnanimi +Tänav +Majanumber +Linn + + +Joan +Smith +Brama Zachodnia +1 +Varssavi + + +Adam +Willson +Frogs Drive +5 +London + + +Tingimused + + +nõutav väli +nõutav väli +nõutav väli +nõutav väli +nõutav väli + + + + + +Tänu tingimuse nõutav väli lisamisele võime olla kindlad, et sisestatud andmed on täielikud. Mõningate tabelite korral võib muidugi andmete sisestamisel lubada teatud väljade tühjaksjätmist. + + + + +Andmevaate piiramine +Arvutustabelid näitavad tabeli kõiki ridu ja veerge, mis eriti väga suurte andmetabelite korral on päris tülikas. Arvutustabelis võib muidugi ridu filtreerida ja sorteerida, kuid seejuures peab olema väga ettevaatlik. Arvutustabeli kasutajad võivad sageli unustada, et andmevaade on filtreeritud, mis võib kaasa tuua eksimusi. Näiteks summa arvutamisel võid arvata, et sul ongi 100 andmerida, ehkki tegelikult on veel 20, aga need on peidetud. +Kui soovid kasutada andmete väiksemat hulka, näiteks saata neid teistele redigeerimiseks, võib need kopeerida ja asetada teise arvutustabelisse ning redigeerimise järel muudetud andmed taas põhitabelisse asetada. Kuid sellise "käsitsi" redigeerimise korral valitseb suur andmekao või vigaste arvutuste võimalus. +Andmevaate piiramiseks pakuvad andmebaasirakendused päringuid, vorme ja aruandeid. +Ühe praktilise piiramise näitena vaatleme varasema tabeli Isikud laiendatud versiooni: + +Isikute tabel + + + + +Nimi +Perekonnanimi +Tänav +Majanumber +Linn +Sissetulek + + +Joan +Smith +Brama Zachodnia +1 +Varssavi +2300 + + +Adam +Willson +Frogs Drive +5 +London +1900 + + + + + +Eeldame, et lisatud veerg Sissetulek sisaldab konfidentsiaalseid andmeid. Kuidas jagada nüüd näiteks isikute kontaktandmeid oma kaastöötajatega ilma nende isikute sissetulekut paljastamata? See on võimalik, kui jagad ainult päringu, aga mitte terve tabeli. Päring võib valida kõik veerud, välja arvatud veerg Sissetulek. Andmebaaside maailmas kannab selline päring sageli nimetust vaade. + + + + +Jõudlus ja võimsus +Sinu arvuti võib olla küll võimas, aga peaaegu kindlasti koged, et väga suurte arvutustabelite korral jääb see ometi aeglaseks. Selle põhjuseks on esmajoones indeksi puudumine, mis kiirendaks andmete otsingut. Andmebaasid pakuvad sellist võimalust. Kui aga kasutad näiteks süsteemset lõikepuhvrit, võib isegi andmete kopeerimisele kuluda närviajavalt palju aega. +Suuri andmekogumeid sisaldavate arvutustabelite avamisele võib kuluda väga palju aega. Arvutustabelid laadivad avamisel hulga andmeid arvuti mällu. Tõenäoliselt on enamik laaditud andmeist parajasti kasutud või ebavajalikud. Erinevalt arvutustabelitest laadivad andmebaasid andmeid arvuti mällu ainult sellise vajaduse tekkimisel. +Enamasti pole vaja andmebaaside puhul muret tunda, kuidas need andmeid salvestavad. See tähendab, et erinevalt arvutustabelitest ei ole andmebaaside puhul vaja muret tunda järgmiste asjade pärast: + +Ridade järjekord, sest sa võid ridu järjestada vastavalt vajadusele. Pealegi võib samu andmeid vaadata mitmes vaates erineval moel. +Sama käib tabeli veergude (väljade) kohta. + + +Koos eelnevas alajaotuses kirjeldatud andmevaate piiramise võimalusega on need omadused andmebaaside väga suureks eeliseks. + + + + +Andmekirje +Tabelitöötlusrakenduste uusimad versioonid võimaldavad kujundada andmekirjete vorme. Neist on kõige enam kasu siis, kui sinu andmeid ei ole eriti mõistlik esitada tabelina: näiteks kui tekst hõlmab liiga palju ridu või kui kõik veerud ei mahu mingil tingimusel ekraanile ära. +Sellisel juhul osutuvad arvutustabelid juba olemuselt problemaatiliseks. Selliste andmekirjete väljad paiknevad arvutustabelis suvaliselt ega pole tihtipeale eriti turvaliselt kaitstud kasutaja (tahtliku või tahtmatu) sekkumise eest. + + + +Aruanded +Andmebaasid võimaldavad andmeid rühmitada, piirata ja summeerida aruande kujul. Arvutustabelid esitatakse nii ekraanil kui ka trükituna tavaliselt väikeste tabelitena, ilma et sul oleks täielik kontroll lehekülje ja väljade paigutuse üle. + + + +Programmeerimine +Andmebaaside loomise rakendused sisaldavad sageli terveid programmeerimiskeeli. Uuematel tabelitöötlusrakendustel on samuti see funktsionaalsus, kuid arvutused piirduvad arvutustabeli väljade muutmise ja lihtsa andmete kopeerimisega ega arvesta kuigivõrd eelpool mainitud tervikluse nõuetega. +Andmete töötlemine arvutustabelis käib sageli graafilises kasutajaliideses, mis võib aeglustada andmetöötluse kiirust. Andmebaasid võivad töötada taustal, ilma graafilist kasutajaliidest kasutamata. + + + +Ühiskasutus +Ühe arvutustabeli ühiskasutust on isegi raske ette kujutada. Uusimate rakendustega võib see küll olla tehniliselt võimalik, kuid see nõuab kasutajatelt väga suurt distsipliini, tähelepanelikkust ja teadlikkust, mida on väga raske tagada. +Arvutustabelisse salvestatud andmete klassikaline teistega jagamise viis on saata neile fail tervikuna (tavaliselt e-postiga) või panna see tabelarvutuse failina välja võrku. Suuremate inimrühmade korral on see väga vähetõhus: andmed, mida sul mingil konkreetsel hetkel vaja läheb, võivad olla lukustatud, sest neid kasutab keegi teine. +Andmebaasid on aga juba kavandatud mõttega, et neid võib korraga kasutada ka palju inimesi. Isegi kõige lihtsamates versioonides saab lukustada või vabaks anda tabeli iga rida, mis tagab väga lihtsa ja hõlpsa tabeliandmete jagamise. + + + +Turvalisus +Arvutustabeli või selle konkreetsete osade kaitsmine parooliga on üldiselt rohkem sümboolne. Kui tabelarvutuse fail on võrku pandud, võib iga isik, kellel on antud asukohta ligipääs, selle sealt endale kopeerida ja üritada parooli murda. Mõnikord pole see sugugi raske, sest parool on salvestatud arvutustabeliga samasse faili. +Sama lihtne on jagu saada arvutustabeli või selle osa redigeerimise või kopeerimise lukustamise võimalustest. +Andmebaasid aga (välja arvatud need, mis on serveri asemel salvestatud failina) ei pruugi üldse asuda ühes failis. Neile pääseb ligi võrgus, tavaliselt on selleks vaja anda kasutajanimi ja parool. Ligipääsu saad ainult neile aladele (tabelid, vormid või isegi konkreetsed read ja veerud), millele sulle on selline õigus antud. +Kasutamisõigused võivad tähendada õigust andmeid muuta või ka ainult neid vaadata ehk lugeda. Kui mingeid andmeid pole sulle kättesaadavaks tehtud, ei saadeta neid sinu arvutisse, nii et sul pole neid võimalik kopeerida või vähemalt ei ole see kaugeltki nii lihtne kui tabelarvutuse failide korral. + + + + + + +Andmebaasi disain +Andmebaasi disain vajab hoolikat läbimõtlemist. Pane tähele, et näiteks eelmises osas kirjeldatud tabeli Kontaktid ümberkujundamine võib tekitada probleeme, kui tabel on juba andmetega täidetud. Nii ei ole näiteks välja ümbernimetamine sugugi raske tegevus, kuid välja Aadress jagamine kaheks eraldi väljaks nõuab väga hoolikat ja pingsat tööd. +Selliste probleemide vältimiseks loo oma andmebaasiprojekt üksikasjalikult juba peas, enne kui hakkad seda looma arvutis ning sa ise ja teised seda kasutama hakkavad. Kui kulutad algul aega veidi rohkem, säästad tõenäoliselt edaspidi omajagu nii enda kui kõigi teiste aega. + + + +Kes vajab andmebaasi? + +Püsi arvutustabelite juures, kui: +Sinu vajadused on piiratud ning sinu andmed ei kasva kunagi kuigi suureks (ehkki - kas sa oskad seda tõesti ette näha?) +Sa ei ole suuteline omandama andmebaaside loomise meetodeid. Siiski võiks sellisel juhul kaaluda mõtet anda see ülesanne kellelegi teisele või kasutada lihtsamaid tööriistu. +Sa kasutad keerukaid arvutustabeleid ning sul puudub aeg või raha andmebaasidele üleminekuks. Mõtle siiski või pea kellegagi aru, kas see ei vii sind ummikusse. Ära looda maagilistele abivahenditele, mis muudavad sinu (ükspuha kui hästi loodud) arvutustabelid vaevata andmebaasiks. + + + +Kaalu andmebaaside kasutamist, kui: +Sinu andmekogu kasvab iga nädalaga. +Sa lood sageli uusi arvutustabeleid, kopeerid nende vahel andmeid ning tunned, et see muutub aina keerulisemaks ja vaevalisemaks. Sel juhul tasub üleminek andmebaasidele ennast kindlasti ära. +Sa lood aruandeid ja õiendeid, mille jaoks arvutustabeli tabelivaade hästi ei sobi. Sel juhul tasuks kasutada vormivaadetega andmebaasi. + + + + +Andmebaaside loomise tarkvara +Seni on juttu olnud andmebaaside üldistest omadustest, kuid me pole puudutanud konkreetseid rakendusi, millega neid luua ja kujundada. +Esimesed andmebaasid loodi 1960. aastatel koos võimsate suurarvutitega (⪚ IBM System/360). Toona ei olnud tänaseid personaalarvuteid, mistõttu ka andmebaasid nõudsid hea väljaõppega personali. Ehkki omaaegsete arvutite riistvara polnud kuigi usaldusväärne ning nad olid üüratult aeglased ja mahutasid vähe andmeid, on üks andmebaaside juba toonane omadus jäänud tänini püsima: ligipääsu tagamine andmetele üle võrgu paljudele kasutajatele korraga. +1970. aastatel töötasid teadlased välja relatsioonandmebaaside teooria (märksõnadeks on sellised mõisted nagu tabel, kirje, veerg (väli), relatsioonilisus ja nii edasi). Selle teooria alusel loodi IBM-i DB2 ja Oracle'i andmebaasid, mida arendatakse ja kasutatakse veel tänapäevalgi. 1970. aastate lõpus loodi esimesed personaalarvutid. Nende kasutajad said (aegamööda) võimaluse hakata kasutama mitmesuguseid rakendusi, sealhulgas selliseid, millega luua andmebaase. +Kui rääkida firmade suurtest andmebaasidest, pole olukord väga palju muutunud: need vajavad endiselt võimsaid arvuteid või arvutikogumeid ehk klastreid. See teema aga väljub käesoleva käsiraamatu piirest. +Personaalarvutites "kättesaadavate" graafilise kasutajaliidesega andmebaaside osas on valida järgmiste seast: + + +DBase - tööriist andmebaasioperatsioonide sooritamiseks DOS-is, mis oli populaarne 1980. aastatel. DBase-vormingus faile kasutatakse nende lihtsuse tõttu teatud erijuhtudel seniajani. +FoxPro - DBase'iga sarnane rakendus (1990. aastate algus). Pärast ülevõtmist Microsoft'i poolt juurutati graafiline kasutajaliides ning seda hakati kasutama ka andmebaaside loomisel personaalarvutites. Seda rakendust pakutakse veel tänapäevalgi, ehkki see tundub olevat veidi iganenud. +Microsoft Access - graafilise kasutajaliidesega andmebaaside disaini võimaldav rakendus, mis tänu mitmetele lihtsustustele sobib ka algajatele. Loodi 1980. aastate lõpus, tugineb 16-bitisele arvutiarhitektuurile. Seda toodet pakutakse tänaseni laialdaselt ja ka kasutatakse ohtralt eriti väikeettevõtetes, kus tõhusus ja ühiskasutus pole esmatähtsad. +FileMaker - lihtsuse mõttes MS Access'iga sarnanev rakendus, mis töötab Windowsi ja Macintoshi platvormil. Turul alates 1985. aastast. +&kexi; - rakendus paljudele platvormidele (Unix/Linux, Windows, Mac OS X), mis loodi 2003. aastal. Seda arendatakse vaba tarkvara põhimõtetest lähtudes ning see kuulub üleilmse KDE töökeskkonna (Unix/Linux süsteemide graafiline töökeskkond) projekti koosseisu. &kexi; arendamise üks märkimisväärsemaid toetajaid on ettevõte OpenOffice Polska. + + + + + diff --git a/koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/designingforms.docbook b/koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/designingforms.docbook new file mode 100644 index 00000000..95268074 --- /dev/null +++ b/koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/designingforms.docbook @@ -0,0 +1,1699 @@ + + + + Vormide kujundamine + + + Tähtsamad mõisted + + + Vorm + + Aken andmete hõlpsaks sisestamiseks ja kuvamiseks arvutiekraanil. + + + + Vormi andmeallikas + + Andmebaasi tabel või päring vormis kuvatavate andmetega. Andmeallikas on vajalik, sest vormid on kõigest tööriistad andmete kuvamiseks ja sisestamiseks, tabelid ja päringud aga andmeallikad. Tühjale vormile pole ühtegi andmeallikat omistatud, mistõttu nad ei näita mingeid andmebaasi andmeid seni, kuni neile pole andmeallikat omistatud. + + + + Vormi väli + + Otsene tabeli või päringu veeru vaste. Enamasti kasutatakse välju teksti ja arvude esitamiseks. Sellisele väljale uue väärtuse sisestamine või olemasoleva väärtuse muutmine põhjustab muudatuse ka sellega seotud tabeli või päringu veerus (pärast muudatusega nõustumist). + + + + Vormi kujundamine + + Toimingud, millega määratakse kindlaks vormi välimus ja funktsioonid. Selleks on vajalik määrata andmeallikas, lisada vajalikku tüüpi vormi väljad ning asetada nad sobivasse asukohta. + + + + Vormividin + + Vormi element. Peamised vidinatüübid on järgmised: + + + Infot esitavad vidinad, näiteks tekstikast või pildikast. Iga sellist tüüpi vidin võib olla seotud andmeallika väljaga (tabeli või päringu veeruga). Seepärast nimetatakse neid lühidalt vormi väljadeks. + + + Teatud toiminguks mõeldud vidinad, näiteks nupp, mis sulgeb aktiivse vormi. Mõnes muus rakenduses nimetatakse sellist tüüpi vidinaid vahel vormi juhtelementideks, sest nad sooritavad eelnevalt määratud toimingu, millega juhitakse andmebaasirakenduse käitumist. + + + Muud vormi välimust parandavad vidinad, näiteks joonevidin, mis eraldab visuaalselt vormi kaht piirkonda. + + + + + + Konteinervidin + + Vidin, mis sisaldab nagu konteiner teisi antud ala vidinaid. Näiteks on paneelividin või kaardividin. Ka vormi enda pind on konteiner. Käsunupud ei ole vidinad, sest nende sisse pole võimalik ühtegi muud vidinat asetada. Keerulisematel juhtudel võib konteinervidina lisada omakorda konteinerisse. + + + + + + + + Vormid või tabelid + Peatükis 5.2 oli juttu, kuidas lisada andmed tabelisse otse, kasutades andmelehe vaadet. Kuid paljudel juhtudel sobivad andmete sisestamiseks paremini vormid: + + + Tabel võib sisaldada nii palju veerge, et neid ei saa ekraanil korraga kuvada. Vormid võivad selliseid andmeid esitada paljude ridadena. + + + Vormid võimaldavad andmete välju jagada visuaalselt loogilistesse rühmadesse, mis hõlbustab nende käsitlemist. Võimalik on lisada täiendava infoga pealdisi, mis lubavad paremini mõista, kuidas vormi kasutada või mida antud andmeväljad tähendavad. + + + Vormides saab kasutada levinumate käskudega nuppe, mis lubab kasutajal vormides tegutseda nii, nagu nad on harjunud tegutsema autonoomsetes rakendustes. + + + Andmelehevaates on mitmerealiste tekstandmetega väljade või piltide esitamine sama lihtne nagu vormides. + + + + + + Vormi kujundamine + Nagu tabeli või päringu kirjeldamisel, saab ka siin kasutada andmevaadet jakujundusvaadet. Vormi kujundamine käib kujundusvaates. Vormi kujundamise akent nimetatakse sageli lihtsalt vormikujundajaks. + + + Uue tühja vormi loomiseks vali menüükäsk LisamineVorm. Teise võimalusena võib kasutada projekti navigaatori rippmenüüga nupu alt valitavat käsku Uus vorm või kontekstimenüü käsku Loo objekt: vorm + + + Ilmub uus paneel, kus vormi suurust saab muuta piirdeid liigutades. Vormi katab punktidena esitatud alusvõrk, mis hõlbustab vidinate täpset paigutamist. + + + + Nagu tabeli puhul, on ka vormikujundajas omaette omaduste paneel. Et see ekraanil liigselt ruumi ei rööviks, on paneel jagatud kolmeks aktiivse vormi kohta käivaks kaardiks: + + + Kaart Omadused + + Sisaldab parajasti valitud vidinate omaduste loendit. + + + + Kaart Andmeallikas + + Sisaldab parajasti valitud vidina või terve vormi otseselt andmeallikaga seotud omadusi. + + + + Kaart Vidinad + + Sisaldab vormi kõigi vidinate hierarhiat. Loend lihtsustab vidinate leidmist nime järgi ja nende vahel liikumist. + + + + Esimesel ja teisel kaardil kuvatakse ka infot parajasti valitud vidina nime ja tüübi kohta. + Kasutada saab ka lisatööriistaribasid: + + + Vidinate tööriistariba uute vidinate lisamiseks vormi + + + Vorminduse tööriistariba vormi elementide vormindamiseks (nt. vidina suuruse kohandamiseks või rühmitamiseks). Vormindamiskäske saab kasutada ka menüü Vormindus vahendusel. Põhjalikumalt kirjeldab neid käske . + + + + + + Kaardi <guilabel +>Vidinad</guilabel +> kasutamine + Vidinate kaart omaduste paneelil näitab vormi vidinate loendit ja nende hierarhiat. Iga vidinat näidatakse hierarhias kõrvuti teiste samal tasandil (samas konteineris) asuvate vidinatega. Alamvidinate (kuuluvad konteinerisse) nimesid kuvatakse taandega. + + Iga vidina korral näidatakse selle nime ja tüüpi. Tüübile lisaks näeb ka ikooni - see on sama, mida kasutatakse tööriistaribal vormi kujundamise ajal. + + + + Aktiivse valiku muutmisel loendis muudetakse valikut ka kujundatavas vormis. See võimaldab hõlpsasti otsida vidinaid nime järgi ning nende vahel liikuda. Nii võib näiteks valida nime järgi vidina ning lülituda seejärel kaardile Omadused, et muuda vidina omadusi. + + + Hoides loendis vidinate valimise ajal all klahvi Ctrl, saab korraga valida mitu vidinat. Klahvi Shift all hoides saab valida terve vidinate loendi. + + + + + Vidinale mõistliku nime andmine on kasuks, kuid see pole kohustuslik. Pane tähele, et vidina nimi on omadus, mida vormi kasutaja ei näe. Kasutajad näevad ainult vidina teksti, mida pakub omadus Tekst või mõni muu omadus. + + + + Vidinate lisamine - tekstiväljad + Loome vormi, mis pakub teavet isikute kohta, s.t. vormi, mis on ühendatud tabeliga Isikud. + Kui kujundatav vorm peab sisaldama andmebaasist hangitavaid andmeid, tuleb sellele asetada vajalikud väljad. Selleks tuleb kasutada tööriistariba Vidinad, mis sisaldab tervet rida nuppe. Iga nupp vastab teatud kindlale vidinatüübile. + + + Klõpsa tööriistaribal Vidinad nupule Tekstikast. + + + Klõpsa vormipinnal hiire vasaku nupuga. Uus tekstikast asetatakse klõpsamise kohta. Enne nupu vabastamist lohista hiirt, et tekstikast võtaks vajaliku suuruse. + + + Vajaduse korral lohista lisatud vidin vajalikku asukohta. Vidina suurust saab hiljem muuta, kui lohistada mõnda selle servadel asuvat väikest kastikest. Pane tähele, et kastikesed on näha ainult siis, kui vidin on valitud. Kui valid mõne muu vidina või klõpsad vormipinnale, kastikesed kaovad. + + + Klõpsa uuesti tööriistaribal nupule Tekstikast ja lisa vormipinnale veel üks vidin. Korda operatsiooni. Nüüd on vormis kolm tekstikasti. Lihtsuse mõttes piirdumegi siinkohal kolme andmeväljaga. + + + + + + Vormi kujundamise režiimis saab kasutada ka kontekstimenüüd, mille avamiseks klõpsa hiire parema nupuga valitud vidinale või vormipinnale. Menüüs leiduvad sellised käsud, nagu Lõika, Kopeeri, Aseta, Kustuta ja mõned keerulisemadki. Enamikku neist käskudest saab kasutada ka menüüriba vahendusel (peamiselt menüüs Redigeerimine). Käske saab kasutada ka kiirklahvidega. Teatud käsud on saadaval ainult konkreetset tüüpi vidinate puhul. + + + Käsud Lõika, Kopeeri ja Aseta võimaldavad vidinaid liigutada või kopeerida vormide vahel isegi erinevate andmebaasiprojektide korral. + + + Vidinatel klõpsamise ajal klahvi Ctrl all hoides saab valida mitu vidinat. + + + Käskude Kopeeri ja Aseta asemel võib ühes ja samas vormis vidina kloonimiseks ka hoida vidina liigutamise ajal all klahvi Ctrl. Pärast klahvi Ctrl vabastamist lohistatud vidinat mitte ei liigutata, vaid kopeeritakse uude asukohta. + + + + + + + Andmeallikate omistamine + Sisestatud väljadele ei ole veel omistatud andmeallikat, mistõttu need ei saa esitada mingit andmebaasi infot. Andmebaasi omistamiseks vali omaduste paneelil kaart Andmeallikas. + Esimene samm on määrata vormi andmeallikas, s.t. koht, kust kuvatavad andmed hangitakse. Nagu eespool mainitud, kasutame antud juhul uue vormi jaoks andmeallikana tabelit isikud. + + + Klõpsa vormipinnal, sest ees seisab vormi enda omaduste muutmine. + + + Ava kaart Andmeallikas ja kirjuta isikud väljale Vormi andmeallikas. Teise võimalusena võib selle nime valida ka ripploendist. + + + + Sellega on vormi andmeallikas määratud. Nüüd tuleb määrata väljavidina andmete allikas. + + + Klõpsa vormi ülaosas esimesele tekstivälja vidinale. + + + Kirjuta omaduste paneeli kaardil Andmeallikas nimi väljale Vidina andmeallikas. Teise võimalusena võib selle nime valida ka ripploendist. + + + + Klõpsa järgmisel tekstivälja vidinal ja määra andmeallikaks perekonnanimi. + + + Samamoodi sisesta tekstiväljad tänav, majanumber ja linn. + + + Nüüd võib vormi kujunduse salvestada (selle testimine pole kohustuslik). Salvestamiseks klõpsa tööriistaribal nupule Salvesta objekti muudatused või kasuta menüükäsku CtrlS FailSalvesta. Salvestamisel palutakse anda vormile nimi. Anna selleks näiteks Isikud ja klõpsa OK. Vormi nimi täidetakse automaatselt. + Nüüd on õige aeg vormi testida. Klõpsa tööriistaribal nupule Lülitu andmevaatele. Kui sa pole andmeallikaid sisestades vigu teinud, näed vormi välju, mis on täidetud tabeli isikud andmetega. + + + + + Kui soovid eemaldada vormividinale omistatud andmeallika, kasuta ripploendi Vidina andmeallikas juures asuvat nuppu Puhasta vidina andmeallikas. Samuti võib kasutada ripploendi Vormi andmeallikas lähedal paiknevat nuppu Puhasta andmeallikas. + + + Nupuga Liigu valitud vormi andmeallika juurde saab valida projekti navigaatoris vajaliku tabeli või päringu, mis võimaldab kiiresti avada tabeli või päringu, mida kasutada vormi andmeallikana. + + + + + + + + Tekstipealdiste lisamine + Et vormi kasutajal oleks hõlpsam tuvastada iga väljavidina tähendust, tuleks neile lisada vajaliku sisuga tekstipealdis. Tekstipealdise loomiseks tuleb kasutada vidinat Pealdis. + Lisa vormi kolm tekstipealdise vidinat, asetades need tekstiväljadest vasakule (või paremale, kui sinu operatsioonisüsteem toetab teksti paigutamist paremalt vasakule). Iga uue pealdise lisamisel ilmub selle sisse tekstikursor, kuhu saab kirjutada vajaliku teksti. Kirjuta nüüd vastavalt Nimi, Perekonnanimi ja Tänav. Lisaks lisa vormi ülaossa veel üks pealdis, mis näitab vormi nime Isikud. Suurenda selle pealdise suurust ja fonti (menüükäsuga VormindusFont...). + + + + + Toimingud + Toiming on ühekordne rakendusesisene tegevus, mida kasutaja saab käivitada. Seda on võimalik panna käivituma ka automaatselt reaktsioonina teatud sündmusele (nt. vormi avamise järel). + + + Toimingute omistamine vormi nuppudele + Enamikku toiminguid saab omistada vormi nuppudele. Omistatud toiming käivitatakse pärast nupule klõpsamist. + Toimingu omistamiseks: + + + Lülitu vormi kujundamisvaatele, kui sa pole seda veel teinud. + + + Vali olemasolev nupp sellele klõpsates või lisa vormi uus nupuvidin. Uue nupu lisamisel kirjuta selle nimi ja vajuta klahvi Enter. + + + Klõpsa nupuvidinale hiire parema nupuga kontekstimenüü avamiseks. + + + Vali kontekstimenüüst käsk Omista toiming... + + + Ilmub dialoog Toimingu omistamine käsunupule, mis näitab kõiki saadaolevaid toiminguid. Kui vidinale on juba toiming omistatud, on see nimekirjas valitud. Vastasel juhul on rippmenüüs Toimingu tüüp valitud Toiming puudub. + + + Vali rippmenüüs Toimingu tüüp kirje Rakendus. Ilmub kogu rakenduses saadaolevate toimingute nimekiri. + + + Vali nimekirjast mõni toiming (nt. Kustuta rida). + + + Valiku kinnitamiseks klõpsa nupule OK või vajuta klahvile Enter. + + + + Pärast lülitumist vormi andmevaatele saab kontrollida, kas toiming toimib. Kui näiteks omistasid nupule toimingu Kustuta rida, peaks nupule klõpsates kustutatama aktiivne andmebaasi rida (see on sama toiming, mida saab teha menüükäsuga CtrlDeleteRedigeerimineKustuta rida, mille peale sõltuvalt seadistustest võidakse pärida kustutamise kinnitust). + + + + + Toimingu omistamise tühistamiseks vali dialoogis Toimingu omistamine käsunupule ripploendis Toimingu tüüp kirje Toiming puudub. + + + Toiming toimib ainult vormi andmevaates. Mitte kõik toimingud pole ühtmoodi kasutatavad. Näiteks toiming Font... on andmevaates saadaval ainult juhul, kui vidin on valitud kujundamisvaates. Fondiseadistusi muutes rakendatakse muudatused valitud vidina tekstile. + + + + + + + + Vidinate paigutus + Enamasti on mõttekas ja kasulik vormi vidinad mingil moel korrastatult paigutada. Vidinate asukoha määramine, nende joondamine ja suuruse muutmine käsitsi pole kuigi hõlpus, pealegi ei muudeta neid parameetreid, kui kasutaja muudab vormi suurust. Tegelikult on asi veel hullem: pole mingit põhjust arvata, nagu peaks antud vorm võtma just nii palju ruumi, sest kasutajatel võivad olla väga erinevad fondisuurused ja ekraanilahutused. + + Spetsiaalne tööriist, mida nimetatakse vidinate paigutuseks, aitab vormi vidinad automaatselt paigutada. Vidina paigutus on toiming, millega kaks või enam vidinat rühmitatakse, et need asuksid üksteise suhtes mõistlikult ja et nende suurus oleks samuti mõistlik. + Paigutuse kasutamine vormis parandab joondust. Lisaks kasutatakse ruumi paremini ära. Tekstiväljad on üksteisele lähemal, vahed on ühesugused. + + Vidinate paigutust saab luua kahel moel. + + + Vali kaks või rohkem vidinat, mille puhul tuleks kasutada ühtset paigutust, ning seejärel mõni paigutuse tüüpidest kontekstimenüü alammenüüst Vidinate paigutamine. + + + Klõpsa konteinervidinal (või vormipinnal endal), kus vidinad paiknevad, ning vali mõni paigutuse tüüpidest kontekstimenüü alammenüüst Vidinate paigutamine. Kõik konteineris või vormis samal tasemel asetsevad vidinad paigutatakse vastavalt ühtsele paigutusele. + + + Kõigil mainitud juhtudel saab kasutada ka menüüd: VormindusVidinate paigutamine. + + Vidinate paigutust näidatakse kujundusvaates sinise, rohelise või punase kastiga, mida ümbritseb katkendjoon. Seda joont näeb ainult vormi kujundusvaates. + + Lisaks alusvõrgule saab vidinaid veel mõnel moel paigutada. + + + püstiselt + + Vidinate vertikaalne paigutus + + + + + rõhtsalt + + Vidinate horisontaalne paigutus + + + + + + + + Eraldajad vidinate paigutuses + Eraldaja on vidinate paigutuses spetsiaalne nähtamatu element, mis võimaldab kohandada vidinate asukohta ja suurust paigutuses. Eraldaja venitab või surub vidinat kokku paremalt, ülalt, alt või vasakult, et see võtaks just vajaliku suuruse ja asukoha. + Eraldaja kasutamine: + + + Vali tööriistaribal Vidinad eraldaja ikoon. + + + Klõpsa vormis kohta, kuhu soovid eraldaja lisada. + + + + Eraldaja toimimiseks tuleb luua globaalne vidinate paigutus, s.t. paigutus vormis endas. Seejärel saavad eraldajad kasutada vormi servi vidinate suuruse muutmise piiridena. + + + + + Vidinate paigutuse eemaldamine + Vidinate paigutuse eemaldamiseks ilma vidinaid eemaldamata tee üht järgmistest: + + + Klõpsa hiire parema nupuga paigutuse piirdel ja vali kontekstimenüüst käsk Katkesta paigutus. + + + Klõpsa hiire vasaku nupuga paigutuse piirdel ja vali menüükäsk VormindusKatkesta paigutus. + + + + Vidinate paigutuse eemaldamine käsuga Katkesta paigutus ei eemalda paigutuses paiknenud vidinaid. Kui soovid eemaldada ka vidinad, vali piirdele klõpsates paigutus ning vajuta klahvi Delete või vali menüüst või kontekstimenüüst käsk RedigeerimineKustuta. + + + + + Vidinate suuruse reeglid paigutuses + &kexi; võimaldab valida vidinate mitmesuguse suuruse vahel. Suuruse reeglid on väga paindlikud ning lubavad täpselt määrata, kuidas vidinat kasvatatakse või kahandatakse vastavalt teda ümbritsevatele vidinatele ja vormis saadaolevale ruumile. + Pärast vidinate asetamist paigutusse võtavad nad tüüpiliselt proportsionaalse (Eelistatud) suuruse. Vidinate surust muudetakse automaatselt vastavalt eelistatud seadistustele, mis sõltub nende tüübist ja terve paigutuse suurusest. Näiteks rõhtsasse paigutusse lisatud kolme nupu suurust muudetakse nii, et nähtav tekst neisse ära mahuks. + Iga vormi lisatud vidina puhul pakub omaduste redaktor välja suuruse reeglid. Need on koondatud rühma Suuruse reegel. + + See omaduste rühm sisaldab järgmisi elemente: + + + Horisontaalse suuruse tüüp + + määrab vidina suuruse rõhtsuunas + + + + Vertikaalse suuruse tüüp + + määrab vidina suuruse püstsuunas + + + + Horisontaalne venitamine + + määrab horisontaalse suuruse tüübi tugevuse + + + + Vertikaalne venitamine + + määrab vertikaalse suuruse tüübi tugevuse + + + + + + Suuruse reeglite väärtused + Järgnevad väärused on nähtavad omaduste redaktori omaduste Horisontaalse suuruse tüüp ja Vertikaalse suuruse tüüp ripploendis: + + + Fikseeritud + + vidina suurust ei muudeta automaatselt, see jääb alati täpselt nii suureks, nagu kujundamise ajal määratud (kõrgus või laius) + + + + Miinimum + + vidina algne suurus määratakse nii väikeseks kui võimalik, kuid vajaduse korral seda suurendatakse. Selle reegliga saab vidina sundida vajaduse korral laienema kas või tervele laiusele või kõrgusele, eriti kui venitamise väärtus määrata suuremaks kui 0. + + + + + Maksimum + + vidina algne suurus määratakse nii suureks kui võimalik ning seda saab kahandada ilma vidina kasutuskõlblikkust ja loetavust halvendamata, kui teised vidinad vajavad rohkem ruumi + + + + Eelistatud + + vidina algne suurus on parim ja eelistatud, vidinat saab suurendada või vähendada, ilma et see kaotaks loetavuses + + + + + Laienev + + vidina algne suurus määratakse mõistlikuna, kuid seda saab kahandada või suurendada, et see hõivaks nii palju ruumi kui parajasti vaja + + + + Minimaalselt laienev + + vidina algne suurus määratakse mõistlikuna, kuid seda saab suurendada, et see hõivaks nii palju ruumi kui parajasti vaja + + + + Ignoreeritud + + vidina algset suurust ignoreeritakse, kuid seda saab suurendada, et see hõivaks nii palju ruumi kui parajasti vaja, ehkki tavaliselt teised vidinad seda tegelikkuses ei luba + + + + Erinevat tüüpi vidinatel on erinevad vaikimisi suuruse reeglid: näiteks nupuvidina vaikimisi suuruse reegel on Miinimum (mõlemas suunas), tekstiväljal aga vertikaalne suurus Fikseeritud. + Kõige levinumad suuruse reeglid on Eelistatud, Miinimum ja Maksimum. + + + + Vertikaalne ja horisontaalne venitamine + Omadused Vertikaalne venitamine ja Horisontaalne venitamine tunnistavad täisarvväärtusi 0 või suuremad. Need omadused võimaldavad suuruse reegli täppishäälestust. Omaduste vaikimisi väärtus on 0. Venitamise suurem väärus tähendab seda, et vidinat suurendatakse rohkem kui teisi vidinaid, mille venitamise väärtus on väiksem. + + + + + + + Vidinate suuruse ja asukoha määramine käsitsi + Kui vormil pole põhilist paigutust vidinate automaatseks paigutamiseks ja suuruse muutmiseks, on mõttekas vidinate asukoht ja suurus joondada, et vorm näeks välja kenam ja selgem ning oleks lihtsam kasutada. &kexi; vormikujundaja hõlbustab seda järgmisi käsurühmi pakkudes: + + + Valitud vidinate suuruse kohandamine. Käsud on saadaval menüüriba alammenüüs VormindusVidinate suuruse kohandamine ja kontekstimenüü alammenüüs Vidinate suuruse kohandamine. Kasutada saab ka tööriistariba rippmenüüga nuppu Vidinate suuruse kohandamine. + + + Sobivaks + + Valitud vidinate suurust muudetakse, nii et iga vidin võtaks eelistatud suuruse oma sisu järgi: näiteks tekstipealdise suurust muudetakse vastavalt tekstile. Vidinate asukohta ei muudeta. + + + + Alusvõrgule + + Valitud vidinate suurust muudetakse, ni et iga vidina nurk asuks vormi (või teise konteineri) alusvõrgu punktis. Vidinate asukoht võib veidi muutuda. + + + + Lühimaks + + Valitud vidinate kõrgust muudetakse, nii et nende kõigi kõrgus vastaks lühima vidina kõrgusele. Vidinate asukohta ei muudeta. + + + + Pikimaks + + Valitud vidinate kõrgust muudetakse, nii et nende kõigi kõrgus vastaks kõrgeima vidina kõrgusele. Vidinate asukohta ei muudeta. + + + + Kitsaimaks + + Valitud vidinate laiust muudetakse, nii et nende kõigi laius vastaks kitsaima vidina laiusele. Vidinate asukohta ei muudeta. + + + + Kõige laiemaks + + Valitud vidinate laiust muudetakse, nii et nende kõigi laius vastaks kõige laiema vidina laiusele. Vidinate asukohta ei muudeta. + + + + + + Valitud vidinate asukoha joondamine. Käsud on saadaval menüüriba alammenüüs VormindusVidinate positsiooni joondamine ja kontekstimenüü alammenüüs Vidinate positsiooni joondamine. Kasutada saab ka tööriistariba rippmenüüga nuppu Vidinate positsiooni joondamine. + + + Vasakule + + Kõigi valitud vidinate vasakpoolne serv viiakse kõige vasakpoolsema vidina vasaku servaga võrdseks. + + + + Paremale + + Kõigi valitud vidinate parempoolne serv viiakse kõige parempoolsema vidina parema servaga võrdseks. + + + + Üles + + Kõigi valitud vidinate ülemine serv viiakse kõige ülemise vidina ülemise servaga võrdseks. + + + + Alla + + Kõigi valitud vidinate alumine serv viiakse kõige alumise vidina alumise servaga võrdseks. + + + + Alusvõrgule + + Kõigi valitud vidinate ülemine vasak nurk seotakse lähima alusvõrgu punktiga. + + + + Ükski toodud käskudest ei muuda vidinate suurust. + + + On veel paar käsku: Too vidin ette (s.t. kõigi teiste vidinate peale) ja Saada vidin taha (s.t. kõigi teiste vidinate alla). Neid kasutatakse küll harva, sest tavaliselt ei ole kombeks vidinaid üksteise peale paigutada (välja arvatud ehk juhud, kus konteinervidinas leidub mõni teine vidin). Pane tähele ka seda, et vidina toomiseks ette piisab sellele hiirega klõpsamisest. + + + + Läbikerimise järjekorra muutmine + Vidina fookus määrab kindlaks vidina aktiivsuse klaviatuuri kasutamisel. Fookus on seotud vormi andmevaates kuvatavate vidinatega. Korraga saab fookuses olla ainult üks vormi vidin. Enamasti on fookuses tekstikirje (kui antud tekstiväli on aktiivne, s.t. fookuses). Teine võimalus on nupuvidin: fookuses olemise korral saab hiirenupu asemel seda vajutada klahviga Enter või Tühik. + Vidinate aktiveerimiseks ehk seadmiseks fookusesse on mitu võimalust: klõps hiirenupuga, hiirerattaga üle vidina kerimine või klahvi Tab kasutamine. Viimast kasutatakse eriti sageli kiiruse ja mugavuse tõttu. Fokuseerimisviiside saadavust saab määrata vidina omadusega Fookuse reegel. + Valitseb seos vidinate fokuseerimise (aktiveerimise) vahel klahviga Tab ning vormi vidinate aktiveerimise järjekorra vahel. Pärast vajutamist klahvile Tab aktiveeritakse järgmine vidin, mistõttu vorm peab teadma, millises järjekorras seda teha. + Vormi vidinate läbikerimise järjekorra muutmine: + + + Lülitu vormi kujundusvaatele . + + + Vali menüükäsk RedigeerimineMuuda läbikerimise järjekorda.... Ilmub dialoog Läbikerimise järjekorra muutmine aktiivse vormi seadistustega. + + Aken koosneb kahest veerust: esimeses on näha vidina nimi, teises tüüp. Et kasutaja saaks lihtsamalt nimed ja tüübid ära tunda, näidatakse iga tüübi juures ka vastavat ikooni. Nimekiri sisaldab ainult neid vidinaid, mille fookuse reegel näeb ette klahvi Tab kasutamist. Dialoogis saab muuta vidinate järjekorda või määrata automaatse järjekorra. + + + Läbikerimise järjekorra muutmiseks tee üht järgmistest: + + + Klõpsa valitud vidina nimele nimekirjas ja lohista see hiirega vajalikku asukohta (üles- või allapoole). + + + Klõpsa valitud vidina nimel ja liiguta nuppudega Liiguta üles või Liiguta alla see vajalikku asukohta. + + + Märgi kast Läbikerimise järjekorda käsitletakse automaatselt, kui soovid kasutada vormi vidinate automaatset läbikerimise korda. Kui see valik sisse lülitada, ei võeta käsitsi vidinate nimekirja tehtud muudatusi enam arvesse - &kexi; määrab läbikerimise korra ise. Automaatne kord tähendab seda, et esimesena aktiveeritakse ülal vasakul (või ülal paremal, kui sinu operatsioonisüsteem tunnistab paremalt vasakule paigutust) paiknev vidin, selle järel liigutakse vidinaid pidi edasi vasakult paremale (või paremalt vasakule) ning ülalt alla. + + + + + + Klõpsa nupule OK muudatuste rakendamiseks või Loobu nende tühistamiseks. + + + + diff --git a/koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/enteringdataintotables.docbook b/koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/enteringdataintotables.docbook new file mode 100644 index 00000000..e8c025af --- /dev/null +++ b/koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/enteringdataintotables.docbook @@ -0,0 +1,159 @@ + + + + Andmete sisestamine tabelitesse + Oled loonud kaks tabelit: Isikud ja telefoninumbrid. Kumbkis pole veel andmeid. Selles peatükis selgitatakse, kuidas sisestada andmeid kiiresti ja tõhusalt. + + + Alustame tabeliga isikud. Ava see andmevaates projekti navigaatori abil. Aktiivne lahter on märgitud (tavaliselt musta) ristkülikuga, kursoriga. Lahtri sisu, kui see on olemas, on värviga esile tõstetud. Aktiivset rida, s.t. rida, kuhu oled asetanud ristkülikukujulise kursori, tähistab vasakul noolesümbol. + Tabeli lahtrite vahel saab liikuda hiirega või nooleklahvidega, samuti klahvidega Page Down, Page Up, Home ja End. + Pärast tabeli Isikud avamist on kursor esialgu veerus ID. Veerul on kirjeldatud automaatse numbri omadus, mida tähistab sinine tekst (automaatnumber) viimases reas. See tähendab, et sa ei pea väärtusi andmete sisestamisel uude ritta käsitsi sisestama, sest lahter täidetakse automaatselt üksteisele järgnevate numbritega. + + + + Uute ridade lisamine ja neisse andmete lisamine käib &kexi;s teisiti kui arvutustabelites. Uue rea andmete sisestamiseks tuleb nooleklahvide või hiirega viia kursor spetsiaalsele tühjale viimasele reale, mida tähistab plussmärk. Vii kursor (teise) veergu Nimi ja sisesta isiku eesnimi. Samamoodi sisesta perekonnanimi, tänav, majanumber ja linn. Kui oled valmis, liigu noolega alla või hiirega viimasele tühjale reale uue rea lisamiseks. Võid lisada read, mida näitab pilt, aga ka rohkem. + + Andmete sisestamisel tabelisse kasutatavad toimingud + + + Kui alustad andmete sisestamist, käivitatakse pärast esimese märgi kirjutamist aktiivse rea redigeerimisrežiim. Andmetabelist vasakul ilmub nähtavale pliiatsisümbol. + + + Aktiivse rea redigeerimisrežiimi käivitab ka topeltklõps lahtril &HVNga; või klahvi Enter või F2 vajutamine. + + + Lahtri redigeerimise ajal klahvile Esc vajutades tühistatakse lahtrisse tehtud muudatused. Pliiatsisümbol siiski ei kao, sest sa võid redigeeritavas reas liikuda mõnele muule lahtrile ja muuta selle sisu. Tühistamaks tervesse ritta tehtud muudatused, vajuta uuesti klahvi Esc. + + + Klahvi Esc vajutamise asemel võib klõpsata tööriistaribal nupule Loobu või valida menüükäsu AndmedLoobu rea muudatustest. + + + Klahve ShiftEnter vajutades saab salvestada kõik aktiivse rea lahtritesse tehtud muudatused. Selle asemel võib ka klõpsata tööriistaribal nupule OK või valida menüükäsu AndmedSalvesta rida. + + + + + + Täida tabel telefoninumbrid andmetega. Veerus Isikud tuleb anda isiku number tabelis isikud. + + + + diff --git a/koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/enteringdatausingforms.docbook b/koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/enteringdatausingforms.docbook new file mode 100644 index 00000000..8177f9fe --- /dev/null +++ b/koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/enteringdatausingforms.docbook @@ -0,0 +1,31 @@ + + + + Andmete sisestamine vormide abil + Andmete sisestamine ja redigeerimine on tavaliselt andmebaasirakenduse kasutaja ülesanne. Andmebaasi looja peaks aga kontrollima vormi andmekirjete korrektsust ning vaatama, kas vorm toimib nii nagu vaja. + Vormi testimiseks lülitu selle andmevaatele. Näidatakse üht andmebaasirida (kirjet), tekstikursor paikneb esimeses andmeväljas. Väljade vahel saab liikuda &HVNga; või klahvidega Tab ja ShiftTab. Redigeerimise ajal on kirje navigaatori juures näha pliiatsisümbol. Pärast rea (kirje) andmete sisestamist vajuta klahve ShiftEnter või klõpsa tööriistaribal nuppu OK, mis salvestab aktiivsesse ritta tehtud muudatused. Klõps tööriistariba nupule Loobu tühistab aktiivsesse ritta tehtud muudatused ning taastab andmeväljade sisu. Kirje navigaatori nupuga saab liikuda uude ritta. Kõik navigaatori funktsioonid on samasugused nagu andmetabelivaates. + diff --git a/koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/index.docbook b/koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/index.docbook new file mode 100644 index 00000000..b48c952c --- /dev/null +++ b/koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/index.docbook @@ -0,0 +1,152 @@ + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + +]> + + + + +&kexi; käsiraamat + + + Martin A. Ellis martin.ellis@kdemail.net + Jaroslaw Staniek js@iidea.pl + MarekLaane
bald@starman.ee
Tõlge eesti keelde + + + + 2004 + 2005 + 2006 + Jaroslaw Staniek + Martin Ellis + + + + +&FDLNotice; + + + +2006-09-07 +1.6 + + + + &kexi; on kontoritööpaketi &koffice; andmebaaside loomise ja nende haldamise rakendus. + + + + + KDE + KOffice + Kexi + andmebaas + + + + + + +&intro; +&basics; +&building; +&configuration; +&menus; +&credits; +&database; +&comparing; + +&documentation.index; + + + diff --git a/koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/intro.docbook b/koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/intro.docbook new file mode 100644 index 00000000..5c6739ee --- /dev/null +++ b/koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/intro.docbook @@ -0,0 +1,61 @@ + + + +Sissejuhatus + + + +&kexi; on andmebaaside haldamise rakendus. Seda saab kasutada andmebaaside loomiseks, andmete sisestamiseks, päringute sooritamiseks ning andmete töötlemiseks. Võimalik on luua vorme, kasutades sealjuures just enda vajadustele kohandatud liidest. Kõik andmebaasiobjektid - tabelid, päringud ja vormid - salvestatakse andmebaasi, mis tagab andmete ja kujunduse hõlpsa jagamise. + +&kexi; kuulub KDE töökeskkonna kontoritööpaketti &koffice;. + +Lisaks sinu &kexi; andmebaaside salvestamisele failidena võib &kexi; sinu andmed salvestada ka andmebaasiserverisse. Sellise serveri kasutamine võimaldab jagada oma andmebaasi teiste inimestega, samuti võib andmebaasi korraga kasutada rohkem kui üks inimene. &kexi; toetab järgmisi andmebaasiservereid: + + MySQL (vaata http://www.mysql.com/) + + + PostgreSQL (vaata http://www.postgresql.org/) + + + + +Rohkem infot &kexi; kohta leiab &kexi; leheküljelt &koffice;'i veebisaidil http://www.koffice.org/kexi/ ning &kexi; enda veebileheküljel http://www.kexi-project.org/about.html. + +Kui sul on küsimusi &kexi; kohta, on sinu käsutuses kaks postiloendit. Kexi kasutajate postiloendis saab esitada küsimusi &kexi; kasutamise või &kexi; projekti kohta. Kexi arendajate postiloendis saab esitada küsimusi &kexi; arendamise kohta. Täiendavat infot selle kohta, kuidas nende postiloenditega liituda, samuti veel mõned viisid luua ühendus &kexi; arendajatega, leiab aadressilt: http://www.kexi-project.org/support.html + + + + + + diff --git a/koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/menus.docbook b/koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/menus.docbook new file mode 100644 index 00000000..10adec9f --- /dev/null +++ b/koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/menus.docbook @@ -0,0 +1,1289 @@ + + + + + + Anne-Marie Mahfouf
annemarie.mahfouf@free.fr
+ + + Jarosław Staniek js@iidea.pl + MarekLaane
bald@starman.ee
Tõlge eesti keelde + + + Käskude seletused + + + Menüü <guimenu +>Fail</guimenu +> + + + + &Ctrl;N Fail Uus... + Loob uue projekti. Parajasti avatud projekti see ei mõjuta. + + + + &Ctrl;O Fail Ava... + Avab olemasoleva projekti. Parajasti avatud projekti see ei mõjuta. + + + + + Fail Tõmba näidisandmebaasid... + + + Avab uue kuuma kraami hankimise dialoogi, mis võimaldab internetist alla laadida näidisandmebaase. Praegu ei saa seda kasutada MS Windowsi puhul. + + + + + + &Ctrl;S Fail Salvesta + + + Salvestab objekti muudatused aktiivses aknas. + + + + + + Fail Import Andmetabel... + + + Impordib tabeli andmed komadega eraldatud väärtuste (CSV) vormingus failist. + + + + + + Fail EksportTabel või päring andmetabelina... + + + Ekspordib aktiivse tabeli või päringu andmed komadega eraldatud väärtuste (CSV) vormingus faili. + + + + + &Ctrl;P Fail Trüki... +Trükib aktiivse (avatud) tabeli või päringu andmed. +Märkus KDE kasutajatele: kontrolli, et sektsioonis Praegu kasutatav trükkimissüsteem oleks valitud sobilik trükkimissüsteem. Seda valikut näeb pärast klõpsu nupule Valikud>>. + + + +Fail Trükkimise eelvaatlus... +Näitab aktiivse (avatud) tabeli või päringu trükkimise eelvaatlust. + + + +Fail Lehekülje seadistus... +Määra font lehekülje tiitlile, muuda lehekülje suurust ja veeriseid ning lisa tabelile piirded. + + + + + &Ctrl;W Fail Sulge projekt + + + Sulgeb aktiivse projekti, kuid jätab &kexi; töötama. + + + + + + &Ctrl;Q Fail Välju + + + Väljub &kexi;st. + + + + + + + +Menüü <guimenu +>Redigeerimine</guimenu +> + + + + &Ctrl;Z Redigeerimine Võta tagasi +Võtab toimingu tagasi. Sellega saab taastada enne viimast muudatust valitsenud olukorra. + + + + &Ctrl; &Shift; Z Redigeerimine Tee uuesti +Tühistab toimingu tagasivõtmise. Vastupidine käsule 'Võta tagasi'. Taastab muudatuse, mille olid teinud enne tagasivõtmise käsu kasutamist. + + + + &Ctrl;X Redigeerimine Lõika +Eemaldab valitud teksti ja paigutab selle lõikepuhvrisse. Käsku ei saa kasutada, kui teksti ei ole valitud. Kui seda käsku kasutada vormikujundajas, eemaldatakse ja asetatakse lõikepuhvrisse valitud vidin või vidinate grupp. + + + + &Ctrl;C Redigeerimine Kopeeri +Kopeerib valitud teksti lõikepuhvrisse. Käsku ei saa kasutada, kui teksti ei ole valitud. Kui seda käsku kasutada vormikujundajas, kopeeritakse lõikepuhvrisse valitud vidin või vidinate grupp. + + + + &Ctrl;V Redigeerimine Aseta +Kopeerib lõikepuhvri sisu kursori asukohta. Käsku ei saa kasutada, kui lõikepuhver on tühi. Kui seda käsku kasutada vormikujundajas ja lõikepuhver sisaldab kopeeritud vidinaid, asetatakse need vormi. + + + +Redigeerimine Kopeeri eriliselt Tabel või päring andmetabelina... +Kopeerib valitud tabeli või päringu andmed lõikepuhvrisse. + + + +Redigeerimine Aseta eriliselt Andmetabelina... +Asetab lõikepuhvri andmed uue tabelina aktiivsesse projekti. + + + + &Ctrl;A Redigeerimine Vali kõik +Valib kõik märgid redigeeritavas tekstikastis või kõik vidinad vormikujundajas. + + + +Redigeerimine Kustuta +Kustutab valitud objekti. + + + + &Ctrl;Delete Redigeerimine Kustuta rida +Kustutab valitud rea tabelist. + + + + + + +Menüü <guimenu +>Vaade</guimenu +> + + + +F6 Vaade Andmevaade +Lülitub andmevaatele. + + + +F7 Vaade Kujundusvaade +Lülitub kujundusvaatele. + + + +F8 Vaade Tekstivaade +Lülitub tekstivaatele. Praegu saab seda kasutada ainult andmebaasi päringute korral ja see lülitub päringudisaineri SQL-vaatele. + + + + &Alt;1 Vaade Projekti navigaator +Lülitub projekti navigaatori paneelile. + + + + &Alt;2 Vaade Põhiala +Lülitub põhialale. + + + + &Alt;3 Vaade Omaduste redaktor +Lülitub omaduste redaktori paneelile. + + + +Vaade Omaduste näitamine/peitmine +Näitab või peidab omaduste redaktori paneeli. + + + +Vaade Projekti navigaatori peitmine/näitamine +Näitab või peidab projekti navigaatori paneeli. + + + + + + +Menüü <guimenu +>Lisamine</guimenu +> + + + +Lisamine Tabel... +Lisab uue, tühja tabeli ilma seda salvestamata. Ilmub tabeli kirjeldamise aken. + + + +Lisamine Päring... +Lisab uue, tühja päringu ilma seda salvestamata. Ilmub päringu kirjeldamise aken. + + + +Lisamine Vorm... +Lisab uue, tühja vormi ilma seda salvestamata. Ilmub vormi kujundamise aken. + + + +Lisamine Skript... +Lisab uue, tühja skripti ilma seda salvestamata. Ilmub skriptiredaktori aken. Seda käsku saab kasutada ainult siis, kui &kexi;s on sisse lülitatud skriptide kasutamine. + + + + + + +Menüü <guimenu +>Vormindus</guimenu +> + + + +Vormindus Font... +Muudab valitud objekti fonti. Seda saab kasutada vormikujundajas vidina fondi määramiseks. + + + + + +Vormindus Tõmme alusvõrgule +Sisselülitamise korral haaratakse või liigutatakse vidina liigutamisel vormis selle ülemine vasakpoolne nurk alusvõrgu lähima punkti külge. See kahandab küll sinu vabadust vidinaid vormis just sinna asetada, kuhu soovid, aga samas aitab neid täpselt joondada. + + + +Vormindus Vidinate paigutus +Loob uue vidinate paigutuse. Vidinaid saab paigutada rõhtsalt, püstiselt, alusvõrgule, rõhtsalt eraldajas, püstiselt eraldajas. + + + +Vormindus Katkesta paigutus +Katkestab parajasti valitud paigutuse. + + + +Vormindus Joonda vidinate asukoht +Joondab valitud vidinate asukoha vasakule, paremale, üles, alla, alusvõrgule. + + + +Vormindus Joonda vidinate suurus +Joondab valitud vidinate suuruse sobivaks, alusvõrgule, lühimaks, pikimaks, kitsaimaks, kõige laiemaks. + + + +Vormindus Too vidin esiplaanile +Toob valitud vidinad esiplaanile. + + + +Vormindus Saada vidin tagaplaanile +Saadab valitud vidinad tagaplaanile. + + + + + + +Menüü <guimenu +>Andmed</guimenu +> + + + + + &Shift;Return Andmed Salvesta rida +Salvestab valitud tabelirea andmed. + + + +Andmed Loobu rea muudatustest +Tühistab valitud tabeliritta tehtud muudatused. + + + +Andmed Sorteerimine Kasvav +Sorteerib andmed kasvavalt (A kuni Z ja 0 kuni 9). Sorteerimisel kasutatakse valitud veeru andmeid. + + + +Andmed Sorteerimine Kahanev +Sorteerib andmed kahanevalt (Z kuni A ja 9 kuni 0). Sorteerimisel kasutatakse valitud veeru andmeid. + + + + + + +Menüü <guimenu +>Tööriistad</guimenu +> + + + +Tööriistad Impordi andmebaas... +Avab andmebaasi importimise nõustaja olemasoleva andmebaasi importimiseks &kexi; andmebaasi. + + + +Tööriistad Käivita skriptifail... +Avab failidialoogi olemasoleva skriptifaili valimiseks. + + + +Tööriistad Skriptihaldur... +Avab &kexi; dialoogi Skriptihaldur, milles saab skripte käivitada, laadida, paigaldada, eemaldada või internetist tõmmata. + + + +Tööriistad Skriptid +Käivitab juba laaditud skripti. + + + + + + +Menüü <guimenu +>Aken</guimenu +> + + + + &Ctrl;W Aken Sulge +Sulgeb aktiivse akna. + + + +Aken Sulge kõik +Sulgeb kõik avatud aknad. + + + +Aken MDI režiim Alamraami-režiim +Lülitub kasutajaliidese alamraami-režiimile. + + + +Aken MDI režiim IDEAl režiim +Lülitub kasutajaliidese IDEAl režiimile. + + + + &Alt;Right Aken Järgmine aken +Lülitub järgmisele aknale. + + + + &Alt;Left Aken Eelmine aken +Lülitub eelmisele aknale. + + + +Viimased kirjed näitavad parajasti avatud akende nimesid. + + + + Menüü <guimenu +>Seadistused</guimenu +> + + + + + + Seadistused Tööriistaribad + + + Võimaldab nähtavale tuua või peita tööriistaribasid. + + + + + + Seadistused Kiirklahvide seadistamine... + + + Võimaldab seadistada &kexi;s kasutatavaid kiirklahve. Täpsemalt räägib sellest kiirklahvide seadistamisele pühendatud osa. + + + + + + + + + Menüü <guimenu +>Abi</guimenu +> +&help.menu.documentation; + diff --git a/koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/querydesigning.docbook b/koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/querydesigning.docbook new file mode 100644 index 00000000..b84fd8b7 --- /dev/null +++ b/koffice-i18n-et/docs/koffice/kexi/querydesigning.docbook @@ -0,0 +1,153 @@ + + + + Andmebaasi päringute kirjeldamine + Andmebaasi esmane ülesanne on salvestada ja aidata hankida teavet, mida kasutajal tarvis läheb. Erinevalt paberandmebaasidest võimaldab &kexi; andmebaas mitmete kriteeriumide alusel andmeid otsida. Tulemused tagastatakse väga kiiresti isegi suurte andmekogumite korral. Kuigi andmebaasid on niisiis väga võimsad vahendid, on selleks, et sooritada andmebaasis edukaid päringuid, vaja teada, kuidas andmebaasile teada anda, mida otsida. + Andmebaasi päringutega saab piirata tabeli andmeid eelnevalt määratud ridade ja veergude kogumiga või ka dünaamiliselt ühendada mitmest tabelist pärit andmeid. + Selgitamaks, kuidas päringud toimivad, loome päringu kontaktid tabelite isikud ja telefoninumbrid andmete ühendamisel (nende tabelite kirjeldamisest kõneles peatükk 3.1 ning andmetega täitmisest peatükk 3.2). + + + Loo uus päring menüükäsuga LisaminePäring. Ilmub kujundusaken. See on jagatud kaheks: päringu seosed ülal ning päringu veerud all. + + + Vali tabel isikud rippmenüüst Tabel akna ülaosas ja klõpsa nupule Lisa. Tabeli visuaalne esitus ilmub nähtavale seoste alas. Lisa samamoodi ka tabel telefoninumbrid. + + + + Lisa lohistades päringu seos: klõpsa väljal ID tabelis isikud ja lohista see väljale Isik tabelis telefoninumbrid. See ühendab mõlemad väljad, luues uue seose. + + + Topeltklõpsuga väljal nimi tabelis isikud saab välja lisada päringu veeruna. Samamoodi lisa väljad perekonnanimi, tänav, majanumber ja linn tabelist isikud ning väli telefon tabelist telefoninumbrid. + + + Nüüd on aeg päringut testida. Klõpsa tööriistaribal nupule Lülitu andmevaatele, millega saad kirjeldamisest lülituda päringu tulemusel pakutavate andmete vaatamisele. + + + + Salvesta päring hilisemaks kasutamiseks klõpsuga tööriistariba nupule Salvesta. Selle asemel võib kasutada ka menüükäsku FailSalvesta või klahve CtrlS. Et päringu kirjeldust pole veel salvestatud, palutakse sul sellele nimi anda. Kirjuta Kontaktid väljale Pealdis ja klõpsa OK. + + + -- cgit v1.2.1