Second part of prior commit

9 files changed, 0 insertions, 4820 deletions

diff --git a/tde-i18n-et/docs/kdeedu/kturtle/Makefile.am b/tde-i18n-et/docs/kdeedu/kturtle/Makefile.am
deleted file mode 100644
index f6c3e2e278a..00000000000
--- a/tde-i18n-et/docs/kdeedu/kturtle/Makefile.am
+++ /dev/null
@@ -1,4 +0,0 @@
-KDE_LANG = et
-SUBDIRS = $(AUTODIRS)
-KDE_DOCS = AUTO
-KDE_MANS = AUTO
diff --git a/tde-i18n-et/docs/kdeedu/kturtle/Makefile.in b/tde-i18n-et/docs/kdeedu/kturtle/Makefile.in
deleted file mode 100644
index f9804803aa1..00000000000
--- a/tde-i18n-et/docs/kdeedu/kturtle/Makefile.in
+++ /dev/null
@@ -1,635 +0,0 @@
-# Makefile.in generated by automake 1.10.1 from Makefile.am.
-# KDE tags expanded automatically by am_edit - $Revision: 483858 $ 
-# @configure_input@
-
-# Copyright (C) 1994, 1995, 1996, 1997, 1998, 1999, 2000, 2001, 2002,
-# 2003, 2004, 2005, 2006, 2007, 2008  Free Software Foundation, Inc.
-# This Makefile.in is free software; the Free Software Foundation
-# gives unlimited permission to copy and/or distribute it,
-# with or without modifications, as long as this notice is preserved.
-
-# This program is distributed in the hope that it will be useful,
-# but WITHOUT ANY WARRANTY, to the extent permitted by law; without
-# even the implied warranty of MERCHANTABILITY or FITNESS FOR A
-# PARTICULAR PURPOSE.
-
-@SET_MAKE@
-VPATH = @srcdir@
-pkgdatadir = $(datadir)/@PACKAGE@
-pkglibdir = $(libdir)/@PACKAGE@
-pkgincludedir = $(includedir)/@PACKAGE@
-am__cd = CDPATH="$${ZSH_VERSION+.}$(PATH_SEPARATOR)" && cd
-install_sh_DATA = $(install_sh) -c -m 644
-install_sh_PROGRAM = $(install_sh) -c
-install_sh_SCRIPT = $(install_sh) -c
-INSTALL_HEADER = $(INSTALL_DATA)
-transform = $(program_transform_name)
-NORMAL_INSTALL = :
-PRE_INSTALL = :
-POST_INSTALL = :
-NORMAL_UNINSTALL = :
-PRE_UNINSTALL = :
-POST_UNINSTALL = :
-subdir = docs/tdeedu/kturtle
-DIST_COMMON = $(srcdir)/Makefile.am $(srcdir)/Makefile.in
-ACLOCAL_M4 = $(top_srcdir)/aclocal.m4
-am__aclocal_m4_deps = $(top_srcdir)/acinclude.m4 \
-	$(top_srcdir)/configure.in
-am__configure_deps = $(am__aclocal_m4_deps) $(CONFIGURE_DEPENDENCIES) \
-	$(ACLOCAL_M4)
-mkinstalldirs = $(SHELL) $(top_srcdir)/mkinstalldirs
-CONFIG_HEADER = $(top_builddir)/config.h
-CONFIG_CLEAN_FILES =
-SOURCES =
-DIST_SOURCES =
-#>- RECURSIVE_TARGETS = all-recursive check-recursive dvi-recursive \
-#>- 	html-recursive info-recursive install-data-recursive \
-#>- 	install-dvi-recursive install-exec-recursive \
-#>- 	install-html-recursive install-info-recursive \
-#>- 	install-pdf-recursive install-ps-recursive install-recursive \
-#>- 	installcheck-recursive installdirs-recursive pdf-recursive \
-#>- 	ps-recursive uninstall-recursive
-#>+ 7
-RECURSIVE_TARGETS = all-recursive check-recursive dvi-recursive \
-	html-recursive info-recursive install-data-recursive \
-	install-dvi-recursive install-exec-recursive \
-	install-html-recursive install-info-recursive \
-	install-pdf-recursive install-ps-recursive install-recursive \
-	installcheck-recursive installdirs-recursive pdf-recursive \
-	ps-recursive uninstall-recursive nmcheck-recursive bcheck-recursive
-RECURSIVE_CLEAN_TARGETS = mostlyclean-recursive clean-recursive	\
-  distclean-recursive maintainer-clean-recursive
-ETAGS = etags
-CTAGS = ctags
-DIST_SUBDIRS = $(SUBDIRS)
-#>- DISTFILES = $(DIST_COMMON) $(DIST_SOURCES) $(TEXINFOS) $(EXTRA_DIST)
-#>+ 1
-DISTFILES = $(DIST_COMMON) $(DIST_SOURCES) $(TEXINFOS) $(EXTRA_DIST) $(KDE_DIST)
-ACLOCAL = @ACLOCAL@
-AMTAR = @AMTAR@
-ARTSCCONFIG = @ARTSCCONFIG@
-AUTOCONF = @AUTOCONF@
-AUTODIRS = @AUTODIRS@
-AUTOHEADER = @AUTOHEADER@
-AUTOMAKE = @AUTOMAKE@
-AWK = @AWK@
-CONF_FILES = @CONF_FILES@
-CYGPATH_W = @CYGPATH_W@
-DCOPIDL = @DCOPIDL@
-DCOPIDL2CPP = @DCOPIDL2CPP@
-DCOPIDLNG = @DCOPIDLNG@
-DCOP_DEPENDENCIES = @DCOP_DEPENDENCIES@
-DEFS = @DEFS@
-ECHO_C = @ECHO_C@
-ECHO_N = @ECHO_N@
-ECHO_T = @ECHO_T@
-GMSGFMT = @GMSGFMT@
-INSTALL = @INSTALL@
-INSTALL_DATA = @INSTALL_DATA@
-INSTALL_PROGRAM = @INSTALL_PROGRAM@
-INSTALL_SCRIPT = @INSTALL_SCRIPT@
-INSTALL_STRIP_PROGRAM = @INSTALL_STRIP_PROGRAM@
-KCFG_DEPENDENCIES = @KCFG_DEPENDENCIES@
-KCONFIG_COMPILER = @KCONFIG_COMPILER@
-KDECONFIG = @KDECONFIG@
-KDE_EXTRA_RPATH = @KDE_EXTRA_RPATH@
-KDE_RPATH = @KDE_RPATH@
-KDE_XSL_STYLESHEET = @KDE_XSL_STYLESHEET@
-LIBOBJS = @LIBOBJS@
-LIBS = @LIBS@
-LN_S = @LN_S@
-LTLIBOBJS = @LTLIBOBJS@
-MAKEINFO = @MAKEINFO@
-MAKEKDEWIDGETS = @MAKEKDEWIDGETS@
-MCOPIDL = @MCOPIDL@
-MEINPROC = @MEINPROC@
-MKDIR_P = @MKDIR_P@
-MSGFMT = @MSGFMT@
-PACKAGE = @PACKAGE@
-PACKAGE_BUGREPORT = @PACKAGE_BUGREPORT@
-PACKAGE_NAME = @PACKAGE_NAME@
-PACKAGE_STRING = @PACKAGE_STRING@
-PACKAGE_TARNAME = @PACKAGE_TARNAME@
-PACKAGE_VERSION = @PACKAGE_VERSION@
-PATH_SEPARATOR = @PATH_SEPARATOR@
-SET_MAKE = @SET_MAKE@
-SHELL = @SHELL@
-STRIP = @STRIP@
-TOPSUBDIRS = @TOPSUBDIRS@
-VERSION = @VERSION@
-XGETTEXT = @XGETTEXT@
-XMLLINT = @XMLLINT@
-X_RPATH = @X_RPATH@
-abs_builddir = @abs_builddir@
-abs_srcdir = @abs_srcdir@
-abs_top_builddir = @abs_top_builddir@
-abs_top_srcdir = @abs_top_srcdir@
-am__leading_dot = @am__leading_dot@
-am__tar = @am__tar@
-am__untar = @am__untar@
-#>- bindir = @bindir@
-#>+ 2
-DEPDIR = .deps
-bindir = @bindir@
-build_alias = @build_alias@
-builddir = @builddir@
-datadir = @datadir@
-datarootdir = @datarootdir@
-docdir = @docdir@
-dvidir = @dvidir@
-exec_prefix = @exec_prefix@
-host_alias = @host_alias@
-htmldir = @htmldir@
-includedir = @includedir@
-infodir = @infodir@
-install_sh = @install_sh@
-kde_appsdir = @kde_appsdir@
-kde_bindir = @kde_bindir@
-kde_confdir = @kde_confdir@
-kde_datadir = @kde_datadir@
-kde_htmldir = @kde_htmldir@
-kde_icondir = @kde_icondir@
-kde_kcfgdir = @kde_kcfgdir@
-kde_libs_htmldir = @kde_libs_htmldir@
-kde_libs_prefix = @kde_libs_prefix@
-kde_locale = @kde_locale@
-kde_mimedir = @kde_mimedir@
-kde_moduledir = @kde_moduledir@
-kde_servicesdir = @kde_servicesdir@
-kde_servicetypesdir = @kde_servicetypesdir@
-kde_sounddir = @kde_sounddir@
-kde_styledir = @kde_styledir@
-kde_templatesdir = @kde_templatesdir@
-kde_wallpaperdir = @kde_wallpaperdir@
-kde_widgetdir = @kde_widgetdir@
-tdeinitdir = @tdeinitdir@
-libdir = @libdir@
-libexecdir = @libexecdir@
-localedir = @localedir@
-localstatedir = @localstatedir@
-mandir = @mandir@
-mkdir_p = @mkdir_p@
-oldincludedir = @oldincludedir@
-pdfdir = @pdfdir@
-prefix = @prefix@
-program_transform_name = @program_transform_name@
-psdir = @psdir@
-sbindir = @sbindir@
-sharedstatedir = @sharedstatedir@
-srcdir = @srcdir@
-sysconfdir = @sysconfdir@
-target_alias = @target_alias@
-top_builddir = @top_builddir@
-top_srcdir = @top_srcdir@
-xdg_appsdir = @xdg_appsdir@
-xdg_directorydir = @xdg_directorydir@
-xdg_menudir = @xdg_menudir@
-KDE_LANG = et
-#>- SUBDIRS = $(AUTODIRS)
-#>+ 1
-SUBDIRS =.
-KDE_DOCS = AUTO
-KDE_MANS = AUTO
-#>- all: all-recursive
-#>+ 1
-all: docs-am  all-recursive
-
-.SUFFIXES:
-$(srcdir)/Makefile.in:  $(srcdir)/Makefile.am  $(am__configure_deps)
-#>- 	@for dep in $?; do \
-#>- 	  case '$(am__configure_deps)' in \
-#>- 	    *$$dep*) \
-#>- 	      cd $(top_builddir) && $(MAKE) $(AM_MAKEFLAGS) am--refresh \
-#>- 		&& exit 0; \
-#>- 	      exit 1;; \
-#>- 	  esac; \
-#>- 	done; \
-#>- 	echo ' cd $(top_srcdir) && $(AUTOMAKE) --gnu  docs/tdeedu/kturtle/Makefile'; \
-#>- 	cd $(top_srcdir) && \
-#>- 	  $(AUTOMAKE) --gnu  docs/tdeedu/kturtle/Makefile
-#>+ 12
-	@for dep in $?; do \
-	  case '$(am__configure_deps)' in \
-	    *$$dep*) \
-	      cd $(top_builddir) && $(MAKE) $(AM_MAKEFLAGS) am--refresh \
-		&& exit 0; \
-	      exit 1;; \
-	  esac; \
-	done; \
-	echo ' cd $(top_srcdir) && $(AUTOMAKE) --gnu  docs/tdeedu/kturtle/Makefile'; \
-	cd $(top_srcdir) && \
-	  $(AUTOMAKE) --gnu  docs/tdeedu/kturtle/Makefile
-	cd $(top_srcdir) && perl ../scripts/admin/am_edit -p../scripts/admin docs/tdeedu/kturtle/Makefile.in
-.PRECIOUS: Makefile
-Makefile: $(srcdir)/Makefile.in $(top_builddir)/config.status
-	@case '$?' in \
-	  *config.status*) \
-	    cd $(top_builddir) && $(MAKE) $(AM_MAKEFLAGS) am--refresh;; \
-	  *) \
-	    echo ' cd $(top_builddir) && $(SHELL) ./config.status $(subdir)/$@ $(am__depfiles_maybe)'; \
-	    cd $(top_builddir) && $(SHELL) ./config.status $(subdir)/$@ $(am__depfiles_maybe);; \
-	esac;
-
-$(top_builddir)/config.status: $(top_srcdir)/configure $(CONFIG_STATUS_DEPENDENCIES)
-	cd $(top_builddir) && $(MAKE) $(AM_MAKEFLAGS) am--refresh
-
-$(top_srcdir)/configure:  $(am__configure_deps)
-	cd $(top_builddir) && $(MAKE) $(AM_MAKEFLAGS) am--refresh
-$(ACLOCAL_M4):  $(am__aclocal_m4_deps)
-	cd $(top_builddir) && $(MAKE) $(AM_MAKEFLAGS) am--refresh
-
-# This directory's subdirectories are mostly independent; you can cd
-# into them and run `make' without going through this Makefile.
-# To change the values of `make' variables: instead of editing Makefiles,
-# (1) if the variable is set in `config.status', edit `config.status'
-#     (which will cause the Makefiles to be regenerated when you run `make');
-# (2) otherwise, pass the desired values on the `make' command line.
-$(RECURSIVE_TARGETS):
-	@failcom='exit 1'; \
-	for f in x $$MAKEFLAGS; do \
-	  case $$f in \
-	    *=* | --[!k]*);; \
-	    *k*) failcom='fail=yes';; \
-	  esac; \
-	done; \
-	dot_seen=no; \
-	target=`echo $@ | sed s/-recursive//`; \
-	list='$(SUBDIRS)'; for subdir in $$list; do \
-	  echo "Making $$target in $$subdir"; \
-	  if test "$$subdir" = "."; then \
-	    dot_seen=yes; \
-	    local_target="$$target-am"; \
-	  else \
-	    local_target="$$target"; \
-	  fi; \
-	  (cd $$subdir && $(MAKE) $(AM_MAKEFLAGS) $$local_target) \
-	  || eval $$failcom; \
-	done; \
-	if test "$$dot_seen" = "no"; then \
-	  $(MAKE) $(AM_MAKEFLAGS) "$$target-am" || exit 1; \
-	fi; test -z "$$fail"
-
-$(RECURSIVE_CLEAN_TARGETS):
-	@failcom='exit 1'; \
-	for f in x $$MAKEFLAGS; do \
-	  case $$f in \
-	    *=* | --[!k]*);; \
-	    *k*) failcom='fail=yes';; \
-	  esac; \
-	done; \
-	dot_seen=no; \
-	case "$@" in \
-	  distclean-* | maintainer-clean-*) list='$(DIST_SUBDIRS)' ;; \
-	  *) list='$(SUBDIRS)' ;; \
-	esac; \
-	rev=''; for subdir in $$list; do \
-	  if test "$$subdir" = "."; then :; else \
-	    rev="$$subdir $$rev"; \
-	  fi; \
-	done; \
-	rev="$$rev ."; \
-	target=`echo $@ | sed s/-recursive//`; \
-	for subdir in $$rev; do \
-	  echo "Making $$target in $$subdir"; \
-	  if test "$$subdir" = "."; then \
-	    local_target="$$target-am"; \
-	  else \
-	    local_target="$$target"; \
-	  fi; \
-	  (cd $$subdir && $(MAKE) $(AM_MAKEFLAGS) $$local_target) \
-	  || eval $$failcom; \
-	done && test -z "$$fail"
-tags-recursive:
-	list='$(SUBDIRS)'; for subdir in $$list; do \
-	  test "$$subdir" = . || (cd $$subdir && $(MAKE) $(AM_MAKEFLAGS) tags); \
-	done
-ctags-recursive:
-	list='$(SUBDIRS)'; for subdir in $$list; do \
-	  test "$$subdir" = . || (cd $$subdir && $(MAKE) $(AM_MAKEFLAGS) ctags); \
-	done
-
-ID: $(HEADERS) $(SOURCES) $(LISP) $(TAGS_FILES)
-	list='$(SOURCES) $(HEADERS) $(LISP) $(TAGS_FILES)'; \
-	unique=`for i in $$list; do \
-	    if test -f "$$i"; then echo $$i; else echo $(srcdir)/$$i; fi; \
-	  done | \
-	  $(AWK) '{ files[$$0] = 1; nonemtpy = 1; } \
-	      END { if (nonempty) { for (i in files) print i; }; }'`; \
-	mkid -fID $$unique
-tags: TAGS
-
-TAGS: tags-recursive $(HEADERS) $(SOURCES)  $(TAGS_DEPENDENCIES) \
-		$(TAGS_FILES) $(LISP)
-	tags=; \
-	here=`pwd`; \
-	if ($(ETAGS) --etags-include --version) >/dev/null 2>&1; then \
-	  include_option=--etags-include; \
-	  empty_fix=.; \
-	else \
-	  include_option=--include; \
-	  empty_fix=; \
-	fi; \
-	list='$(SUBDIRS)'; for subdir in $$list; do \
-	  if test "$$subdir" = .; then :; else \
-	    test ! -f $$subdir/TAGS || \
-	      tags="$$tags $$include_option=$$here/$$subdir/TAGS"; \
-	  fi; \
-	done; \
-	list='$(SOURCES) $(HEADERS)  $(LISP) $(TAGS_FILES)'; \
-	unique=`for i in $$list; do \
-	    if test -f "$$i"; then echo $$i; else echo $(srcdir)/$$i; fi; \
-	  done | \
-	  $(AWK) '{ files[$$0] = 1; nonempty = 1; } \
-	      END { if (nonempty) { for (i in files) print i; }; }'`; \
-	if test -z "$(ETAGS_ARGS)$$tags$$unique"; then :; else \
-	  test -n "$$unique" || unique=$$empty_fix; \
-	  $(ETAGS) $(ETAGSFLAGS) $(AM_ETAGSFLAGS) $(ETAGS_ARGS) \
-	    $$tags $$unique; \
-	fi
-ctags: CTAGS
-CTAGS: ctags-recursive $(HEADERS) $(SOURCES)  $(TAGS_DEPENDENCIES) \
-		$(TAGS_FILES) $(LISP)
-	tags=; \
-	list='$(SOURCES) $(HEADERS)  $(LISP) $(TAGS_FILES)'; \
-	unique=`for i in $$list; do \
-	    if test -f "$$i"; then echo $$i; else echo $(srcdir)/$$i; fi; \
-	  done | \
-	  $(AWK) '{ files[$$0] = 1; nonempty = 1; } \
-	      END { if (nonempty) { for (i in files) print i; }; }'`; \
-	test -z "$(CTAGS_ARGS)$$tags$$unique" \
-	  || $(CTAGS) $(CTAGSFLAGS) $(AM_CTAGSFLAGS) $(CTAGS_ARGS) \
-	     $$tags $$unique
-
-GTAGS:
-	here=`$(am__cd) $(top_builddir) && pwd` \
-	  && cd $(top_srcdir) \
-	  && gtags -i $(GTAGS_ARGS) $$here
-
-distclean-tags:
-	-rm -f TAGS ID GTAGS GRTAGS GSYMS GPATH tags
-
-#>- distdir: $(DISTFILES)
-#>+ 1
-distdir: distdir-nls  $(DISTFILES)
-	@srcdirstrip=`echo "$(srcdir)" | sed 's/[].[^$$\\*]/\\\\&/g'`; \
-	topsrcdirstrip=`echo "$(top_srcdir)" | sed 's/[].[^$$\\*]/\\\\&/g'`; \
-	list='$(DISTFILES)'; \
-	  dist_files=`for file in $$list; do echo $$file; done | \
-	  sed -e "s|^$$srcdirstrip/||;t" \
-	      -e "s|^$$topsrcdirstrip/|$(top_builddir)/|;t"`; \
-	case $$dist_files in \
-	  */*) $(MKDIR_P) `echo "$$dist_files" | \
-			   sed '/\//!d;s|^|$(distdir)/|;s,/[^/]*$$,,' | \
-			   sort -u` ;; \
-	esac; \
-	for file in $$dist_files; do \
-	  if test -f $$file || test -d $$file; then d=.; else d=$(srcdir); fi; \
-	  if test -d $$d/$$file; then \
-	    dir=`echo "/$$file" | sed -e 's,/[^/]*$$,,'`; \
-	    if test -d $(srcdir)/$$file && test $$d != $(srcdir); then \
-	      cp -pR $(srcdir)/$$file $(distdir)$$dir || exit 1; \
-	    fi; \
-	    cp -pR $$d/$$file $(distdir)$$dir || exit 1; \
-	  else \
-	    test -f $(distdir)/$$file \
-	    || cp -p $$d/$$file $(distdir)/$$file \
-	    || exit 1; \
-	  fi; \
-	done
-	list='$(DIST_SUBDIRS)'; for subdir in $$list; do \
-	  if test "$$subdir" = .; then :; else \
-	    test -d "$(distdir)/$$subdir" \
-	    || $(MKDIR_P) "$(distdir)/$$subdir" \
-	    || exit 1; \
-	    distdir=`$(am__cd) $(distdir) && pwd`; \
-	    top_distdir=`$(am__cd) $(top_distdir) && pwd`; \
-	    (cd $$subdir && \
-	      $(MAKE) $(AM_MAKEFLAGS) \
-	        top_distdir="$$top_distdir" \
-	        distdir="$$distdir/$$subdir" \
-		am__remove_distdir=: \
-		am__skip_length_check=: \
-	        distdir) \
-	      || exit 1; \
-	  fi; \
-	done
-check-am: all-am
-check: check-recursive
-all-am: Makefile
-installdirs: installdirs-recursive
-installdirs-am:
-install: install-recursive
-install-exec: install-exec-recursive
-install-data: install-data-recursive
-#>- uninstall: uninstall-recursive
-#>+ 1
-uninstall: uninstall-docs uninstall-nls  uninstall-recursive
-
-install-am: all-am
-	@$(MAKE) $(AM_MAKEFLAGS) install-exec-am install-data-am
-
-installcheck: installcheck-recursive
-install-strip:
-	$(MAKE) $(AM_MAKEFLAGS) INSTALL_PROGRAM="$(INSTALL_STRIP_PROGRAM)" \
-	  install_sh_PROGRAM="$(INSTALL_STRIP_PROGRAM)" INSTALL_STRIP_FLAG=-s \
-	  `test -z '$(STRIP)' || \
-	    echo "INSTALL_PROGRAM_ENV=STRIPPROG='$(STRIP)'"` install
-mostlyclean-generic:
-
-clean-generic:
-
-distclean-generic:
-	-test -z "$(CONFIG_CLEAN_FILES)" || rm -f $(CONFIG_CLEAN_FILES)
-
-maintainer-clean-generic:
-	@echo "This command is intended for maintainers to use"
-	@echo "it deletes files that may require special tools to rebuild."
-#>- clean: clean-recursive
-#>+ 1
-clean: kde-rpo-clean  clean-recursive
-
-#>- clean-am: clean-generic mostlyclean-am
-#>+ 1
-clean-am: clean-docs clean-bcheck  clean-generic mostlyclean-am
-
-distclean: distclean-recursive
-	-rm -f Makefile
-distclean-am: clean-am distclean-generic distclean-tags
-
-dvi: dvi-recursive
-
-dvi-am:
-
-html: html-recursive
-
-info: info-recursive
-
-info-am:
-
-#>- install-data-am:
-#>+ 1
-install-data-am: install-docs install-nls 
-
-install-dvi: install-dvi-recursive
-
-install-exec-am:
-
-install-html: install-html-recursive
-
-install-info: install-info-recursive
-
-install-man:
-
-install-pdf: install-pdf-recursive
-
-install-ps: install-ps-recursive
-
-installcheck-am:
-
-maintainer-clean: maintainer-clean-recursive
-	-rm -f Makefile
-maintainer-clean-am: distclean-am maintainer-clean-generic
-
-mostlyclean: mostlyclean-recursive
-
-mostlyclean-am: mostlyclean-generic
-
-pdf: pdf-recursive
-
-pdf-am:
-
-ps: ps-recursive
-
-ps-am:
-
-uninstall-am:
-
-.MAKE: $(RECURSIVE_CLEAN_TARGETS) $(RECURSIVE_TARGETS) install-am \
-	install-strip
-
-.PHONY: $(RECURSIVE_CLEAN_TARGETS) $(RECURSIVE_TARGETS) CTAGS GTAGS \
-	all all-am check check-am clean clean-generic ctags \
-	ctags-recursive distclean distclean-generic distclean-tags \
-	distdir dvi dvi-am html html-am info info-am install \
-	install-am install-data install-data-am install-dvi \
-	install-dvi-am install-exec install-exec-am install-html \
-	install-html-am install-info install-info-am install-man \
-	install-pdf install-pdf-am install-ps install-ps-am \
-	install-strip installcheck installcheck-am installdirs \
-	installdirs-am maintainer-clean maintainer-clean-generic \
-	mostlyclean mostlyclean-generic pdf pdf-am ps ps-am tags \
-	tags-recursive uninstall uninstall-am
-
-# Tell versions [3.59,3.63) of GNU make to not export all variables.
-# Otherwise a system limit (for SysV at least) may be exceeded.
-.NOEXPORT:
-
-#>+ 2
-KDE_DIST=index.docbook programming-reference.docbook getting-started.docbook glossary.docbook index.cache.bz2 translator-guide.docbook Makefile.in using-kturtle.docbook Makefile.am 
-
-#>+ 24
-index.cache.bz2: $(srcdir)/index.docbook $(KDE_XSL_STYLESHEET) glossary.docbook index.docbook using-kturtle.docbook programming-reference.docbook getting-started.docbook translator-guide.docbook 
-	@if test -n "$(MEINPROC)"; then echo $(MEINPROC) --check --cache index.cache.bz2 $(srcdir)/index.docbook; $(MEINPROC) --check --cache index.cache.bz2 $(srcdir)/index.docbook; fi
-
-docs-am: index.cache.bz2
-
-install-docs: docs-am install-nls
-	$(mkinstalldirs) $(DESTDIR)$(kde_htmldir)/$(KDE_LANG)/kturtle
-	@if test -f index.cache.bz2; then \
-	echo $(INSTALL_DATA) index.cache.bz2 $(DESTDIR)$(kde_htmldir)/$(KDE_LANG)/kturtle/; \
-	$(INSTALL_DATA) index.cache.bz2 $(DESTDIR)$(kde_htmldir)/$(KDE_LANG)/kturtle/; \
-	elif test -f  $(srcdir)/index.cache.bz2; then \
-	echo $(INSTALL_DATA) $(srcdir)/index.cache.bz2 $(DESTDIR)$(kde_htmldir)/$(KDE_LANG)/kturtle/; \
-	$(INSTALL_DATA) $(srcdir)/index.cache.bz2 $(DESTDIR)$(kde_htmldir)/$(KDE_LANG)/kturtle/; \
-	fi
-	-rm -f $(DESTDIR)$(kde_htmldir)/$(KDE_LANG)/kturtle/common
-	$(LN_S) $(kde_libs_htmldir)/$(KDE_LANG)/common $(DESTDIR)$(kde_htmldir)/$(KDE_LANG)/kturtle/common
-
-uninstall-docs:
-	-rm -rf $(DESTDIR)$(kde_htmldir)/$(KDE_LANG)/kturtle
-
-clean-docs:
-	-rm -f index.cache.bz2
-
-
-#>+ 13
-install-nls:
-	$(mkinstalldirs) $(DESTDIR)$(kde_htmldir)/$(KDE_LANG)/kturtle
-	@for base in glossary.docbook index.docbook using-kturtle.docbook programming-reference.docbook getting-started.docbook translator-guide.docbook ; do \
-	  echo $(INSTALL_DATA) $$base $(DESTDIR)$(kde_htmldir)/$(KDE_LANG)/kturtle/$$base ;\
-	  $(INSTALL_DATA) $(srcdir)/$$base $(DESTDIR)$(kde_htmldir)/$(KDE_LANG)/kturtle/$$base ;\
-	done
-
-uninstall-nls:
-	for base in glossary.docbook index.docbook using-kturtle.docbook programming-reference.docbook getting-started.docbook translator-guide.docbook ; do \
-	  rm -f $(DESTDIR)$(kde_htmldir)/$(KDE_LANG)/kturtle/$$base ;\
-	done
-
-
-#>+ 5
-distdir-nls:
-	for file in glossary.docbook index.docbook using-kturtle.docbook programming-reference.docbook getting-started.docbook translator-guide.docbook ; do \
-	  cp $(srcdir)/$$file $(distdir); \
-	done
-
-#>+ 15
-force-reedit:
-		@for dep in $?; do \
-	  case '$(am__configure_deps)' in \
-	    *$$dep*) \
-	      cd $(top_builddir) && $(MAKE) $(AM_MAKEFLAGS) am--refresh \
-		&& exit 0; \
-	      exit 1;; \
-	  esac; \
-	done; \
-	echo ' cd $(top_srcdir) && $(AUTOMAKE) --gnu  docs/tdeedu/kturtle/Makefile'; \
-	cd $(top_srcdir) && \
-	  $(AUTOMAKE) --gnu  docs/tdeedu/kturtle/Makefile
-	cd $(top_srcdir) && perl ../scripts/admin/am_edit -p../scripts/admin docs/tdeedu/kturtle/Makefile.in
-
-
-#>+ 21
-clean-bcheck: 
-	rm -f *.bchecktest.cc *.bchecktest.cc.class a.out
-
-bcheck: bcheck-recursive
-
-bcheck-am:
-	@for i in ; do \
-	    if test $(srcdir)/$$i -nt $$i.bchecktest.cc; then \
-	        echo "int main() {return 0;}" > $$i.bchecktest.cc ; \
-	        echo "#include \"$$i\"" >> $$i.bchecktest.cc ; \
-	        echo "$$i"; \
-	        if ! $(CXX) $(DEFS) -I. -I$(srcdir) -I$(top_builddir) $(INCLUDES) $(AM_CPPFLAGS) $(CPPFLAGS) $(CXXFLAGS) $(KDE_CXXFLAGS)  --dump-class-hierarchy -c $$i.bchecktest.cc; then \
-	            rm -f $$i.bchecktest.cc; exit 1; \
-	        fi ; \
-	        echo "" >> $$i.bchecktest.cc.class; \
-	        perl $(top_srcdir)/admin/bcheck.pl $$i.bchecktest.cc.class || { rm -f $$i.bchecktest.cc; exit 1; }; \
-	        rm -f a.out; \
-	    fi ; \
-	done
-
-
-#>+ 3
-final:
-	$(MAKE) all-am
-
-#>+ 3
-final-install:
-	$(MAKE) install-am
-
-#>+ 3
-no-final:
-	$(MAKE) all-am
-
-#>+ 3
-no-final-install:
-	$(MAKE) install-am
-
-#>+ 3
-kde-rpo-clean:
-	-rm -f *.rpo
-
-#>+ 3
-nmcheck: 
-nmcheck-am: nmcheck
diff --git a/tde-i18n-et/docs/kdeedu/kturtle/getting-started.docbook b/tde-i18n-et/docs/kdeedu/kturtle/getting-started.docbook
deleted file mode 100644
index d825f3a02f4..00000000000
--- a/tde-i18n-et/docs/kdeedu/kturtle/getting-started.docbook
+++ /dev/null
@@ -1,300 +0,0 @@
-<!--Dear translator: please NEVER translate the id or anything inside the tags as they are needed in english by the application
-     Thanks a lot in advance.-->
-<chapter id="getting-started">
-<title
->Alustamine</title>
-<para
->&kturtle;'i käivitamisel ilmub nähtavale midagi sellist: <screenshot
-> <screeninfo
->&kturtle; esmakäivitamisel</screeninfo
-> <mediaobject
-> <imageobject
-> <imagedata fileref="mainwindow.png" format="PNG"/> </imageobject
-> <textobject
-> <phrase
->&kturtle;'i peaaken</phrase
-> </textobject
-> </mediaobject
-> </screenshot
-> Me eeldame siinses tutvustuses, et &logo; käskude keel on inglise keel. Kasutatavat keelt saab muuda seadistustedialoogi (<menuchoice
-><guimenu
->Seadistused</guimenu
-><guimenuitem
->&kturtle; seadistamine...</guimenuitem
-></menuchoice
->) <guilabel
->keel</guilabel
->esektsioonis. Arvesta aga, et keel, mille sa &kturtle;'ile valid, peab olema sama keel, milles sa &logo; käsud kirjutad.</para>
-
-<sect1 id="first-steps">
-<title
->Esimesed sammud &logo;s: tutvume Kilpkonnaga!</title>
-<para
->Ilmselt märkasid, et keset lõuendit tudub kilpkonn. Nüüd aga vaatame, kuidas teda koodiredaktoris kirjutatud käskudega liikuma panna.</para>
-
-<sect2 id="the-turtle-moves">
-<title
->Kilpkonna liikumine</title>
-<para
->Paneme nüüd kilpkonna liikuma. Ta võib liikuda kolme moodi: (1) edasi ja tagasi, (2) pöörata paremale ja vasakule ning (3) minna otse mingisse ekraanipunkti. Proovime näiteks nii:</para>
-<para>
-<screen
->forward 100
-turnleft 90 
-</screen>
-Kirjuta see koodiredaktorisse või kopeeri ja aseta ning seejärel käivita käsud (<link linkend="file-execute"
-><menuchoice
-><guimenu
->Fail</guimenu
-><guimenuitem
->Käivita käsud</guimenuitem
-></menuchoice
-></link
->).</para>
-
-<para
->Kui kirjutasid toodud käsud koodiredaktorisse ja käivitasid need, nägid ilmselt vähemalt üht järgmistest asjadest:</para>
-<orderedlist>
-<listitem
-><para
->Pärast käskude käivitamist liikus kilpkonn üles, joonistas sirge ja pööras siis oma liikumissuunaga risti vasakule. Seda põhjustasidki käsud <link linkend="forward"
-><userinput
->forward</userinput
-></link
-> ja <link linkend="turnleft"
-><userinput
->turnleft</userinput
-></link
->.</para>
-</listitem>
-<listitem>
-<para
->Koodi värv muutus kirjutamisel. Seda nimetatakse <emphasis
->intuitiivseks esiletõstmiseks</emphasis
-> &mdash; erinevat laadi käskudele antakse erinev värv. Nii on eriti suuremaid koodiblokke märksa lihtsam lugeda. Samuti leiab hõlpsamini üles vead, sest sellistele sõnadele värvi ei anta.</para>
-</listitem>
-<listitem>
-<para
->Kilpkonn joonistas peenikese musta joone.</para>
-</listitem>
-<listitem>
-<para
->Võis juhtuda ka, et said veateate. See tähendab üht kahest: tegid käskude kopeerimisel mingi vea või siis ei ole sul veel määratud &logo; käskude korrektne keel. Viimast saab teha seadistustedialoogi (<menuchoice
-><guimenu
->Seadistused</guimenu
-><guimenuitem
->&kturtle; seadistamine...</guimenuitem
-></menuchoice
->) <guilabel
->keel</guilabel
->esektsioonis.</para>
-</listitem>
-</orderedlist>
-
-<para
->Igaks juhuks kordame üle: <userinput
->forward 100</userinput
-> andis kilpkonnale korralduse liikuda joont maha jättes edasi ning <userinput
->turnleft 90</userinput
-> käsu pöörata 90 <glossterm linkend="degrees"
->kraadi</glossterm
-> vasakule.</para>
-
-<para
->Palun uuri ka käskude kirjeldusi, mida tutvustame lähemalt käesolevas raamatus edaspidi: <userinput
->forward</userinput
->, <userinput
->backward</userinput
->, <userinput
->turnleft</userinput
-> ja <userinput
->turnright</userinput
->.</para>
-</sect2>
-
-<sect2 id="more-examples">
-<title
->Veel näiteid</title>
-<para
->Esimene näide oli imelihtne, nii et vaatame nüüd edasi!</para>
-
-<para>
-<!--translators: if it's not already there, you can copy/paste the translated code below and save it in arrow.logo in your examples folder: tde-i18n/language-code/data/tdeedu/kturtle/ -->
-<screen
->canvassize 200,200
-canvascolor 0,0,0
-pencolor 255,0,0
-penwidth 5
-clear
-
-go 20,20
-direction 135
-
-forward 200
-turnleft 135
-forward 100
-turnleft 135
-forward 141
-turnleft 135
-forward 100
-turnleft 45
-
-go 40, 100
-</screen>
-Kirjuta taas toodud kood redaktorisse või kopeeri see siit või ava fail <filename
->arrow.logo</filename
-> kataloogis <guimenu
->Näidiste avamine</guimenu
-> ning käivita käsud (<link linkend="file-execute"
-><menuchoice
-><guimenu
->Fail</guimenu
-><guimenuitem
->Käivita käsud</guimenuitem
-></menuchoice
-></link
->). Edasistes näidetes me enam seda ei ütle, eeldades, et sa oled selle juba meelde jätnud...</para>
-
-<para
->Nagu näed, on teises näites koodi märksa enam. Samuti on siin mitu uut käsku. Seletame need nüüd lühidalt lahti:</para>
-
-<para
-><userinput
->canvassize 200,200</userinput
-> määrab lõuendi laiuseks ja kõrguseks 200 <glossterm linkend="pixels"
->pikslit</glossterm
->. Laius ja kõrgus on võrdsed, see tähendab, et lõuend on ruudukujuline.</para>
-
-<para
-><userinput
->canvascolor 0,0,0</userinput
-> muudab lõuendi mustaks. <userinput
->0,0,0</userinput
-> on <glossterm linkend="rgb"
->RGB värvikood</glossterm
->, milles kõik väärtused on <userinput
->0</userinput
->, mis tähendabki kokkuvõttes musta.</para>
-
-<para
-><userinput
->pencolor 255,0,0</userinput
-> määrab pliiatsi värviks punase. <userinput
->255,0,0</userinput
-> on <glossterm linkend="rgb"
->RGB värvikood</glossterm
->, kus ainult punase väärtus on maksimaalne <userinput
->255</userinput
->, teistel (rohelisel ja sinisel) aga <userinput
->0</userinput
->, mis annab kokku erepunase.</para>
-
-<para
->Kui sa ei ole kursis, mis on värviväärtused, loe kindlasti sõnastikust artiklit <glossterm linkend="rgb"
->RGB värvikood</glossterm
->ide kohta.</para>
-
-<para
-><userinput
->penwidth 5</userinput
-> määrab pliiatsi laiuseks <userinput
->5</userinput
-> <glossterm linkend="pixels"
->pikslit</glossterm
->. See tähendab, et siitpeale on kõik kilpkonna tõmmatavad jooned paksusega <userinput
->5</userinput
->, kuni me anname <userinput
->penwidth</userinput
-> väärtuseks midagi muud.</para>
-
-<para
-><userinput
->clear</userinput
-> puhastab lõuendi.</para>
-
-<para
-><userinput
->go 20,20</userinput
-> annab kilpkonnale korralduse minna lõuendi kindlasse punkti. Ülemisest vasakust nurgast arvestades asub see koht lõuendi vasakust servast 20 <glossterm linkend="pixels"
->piksli</glossterm
-> ning ka lõuendi ülaservast 20 <glossterm linkend="pixels"
->piksli</glossterm
-> kaugusel. Pane tähele, et käsu <userinput
->go</userinput
-> kasutamisel kilpkonn joont ei tõmba.</para>
-
-<para
-><userinput
->direction 135</userinput
-> määrab kilpkonna suuna. Käsud <userinput
->turnleft</userinput
-> ja <userinput
->turnright</userinput
-> muudavad kilpkonna nurka selle praeguse suuna suhtes. Käsk <userinput
->direction</userinput
-> muudab kilpkonna suunda alates nullist, see ei ole seotud kilpkonna varasema suunaga.</para>
-
-<para
->Pärast käsku <userinput
->direction</userinput
-> tuleb mitu käsku <userinput
->forward</userinput
-> ja <userinput
->turnleft</userinput
->. Nendega käibki tegelik joonistamine.</para>
-
-<para
->Uus <userinput
->go</userinput
-> annab lõpuks kilpkonnale käsu eemale minna.</para>
-
-<para
->Uuri kindlasti ka käskude seletusi, kus on kõik põhjalikult lahti seletatud.</para>
-
-
-</sect2>
-</sect1>
-
-
-
-<!--        EXTRA SECTIONS CAN BE ADDED TO THE "GETTING STARTED"
-
-<sect1 id="calculations">
-<title
->Simple Calculations</title>
-<para>
-Not yet written
-</para>
-</sect1>
-<sect1 id="using_variables">
-<title
->Using Variables: creating 'number containers'</title>
-<para>
-Not yet written
-</para>
-</sect1>
-<sect1 id="using_strings">
-<title
->Using strings: creating 'text containers'</title>
-<para>
-Not yet written
-</para>
-</sect1>
-<sect1 id="logic">
-<title
->Logic: asking the computer simple questions</title>
-<para>
-Not yet written
-</para>
-</sect1>
-<sect1 id="recursion">
-<title
->Recursion: the Turtle is using itself</title>
-<para>
-Draw a maze for example
-</para>
-</sect1>
--->
-
-
-</chapter>
diff --git a/tde-i18n-et/docs/kdeedu/kturtle/glossary.docbook b/tde-i18n-et/docs/kdeedu/kturtle/glossary.docbook
deleted file mode 100644
index 2c98851243f..00000000000
--- a/tde-i18n-et/docs/kdeedu/kturtle/glossary.docbook
+++ /dev/null
@@ -1,402 +0,0 @@
-<!--Dear translator: please NEVER translate the id or anything inside the tags as they are needed in english by the application
-     Thanks a lot in advance.-->
-<chapter id="Glossary">
-<title
->Sõnastik</title>
-
-<para
->Selles peatükis selgitame kõige <quote
->ebatavalisemaid</quote
-> mõisteid, mida käsiraamat sisaldab.</para>
-
-<glosslist>
-<glossentry id="degrees">
-<glossterm
->kraadid</glossterm>
-<glossdef
-><para
->Kraadid mõõdavad nurka ehk pöörde ulatust. Täispööre on 360 kraadi, järelikult poolpööre 180 ja veerandpööre 90 kraadi. Käskude <userinput
->turnleft</userinput
->, <userinput
->turnright</userinput
-> ja <userinput
->direction</userinput
-> sisend peab olema antud kraadides.</para
-></glossdef>
-</glossentry>
-
-<glossentry id="input-output">
-<glossterm
->käskude sisend ja väljund</glossterm>
-<glossdef
-><para
->Mõned käsud vajavad sisendit, mõned annavad väljundit, mõned vajavad sisendit ja annavad väljundit ning mõned ei vaja sisendit ega anna ka mingit väljundit.</para>
-<para
->Mõned näited ainult sisendiga käskudest: <screen>
-forward 50
-pencolor 255,0,0
-print "tere!"
-</screen
-> Käsk <userinput
->forward</userinput
-> võtab sisendiks <userinput
->50</userinput
->. <userinput
->forward</userinput
-> vajab seda sisendit määramaks, mitu <glossterm linkend="pixels"
->pikslit</glossterm
-> edasi liikuda. <userinput
->pencolor</userinput
-> võtab sisendiks värvikoodi ja <userinput
->print</userinput
-> stringi. Pane tähele, et sisend võib olla ka konteiner, nagu näha järgnevas näites: <screen
->x = 50
-print x
-str = "tere!"
-print str
-</screen
-></para>
-
-<para
->Nüüd mõned näited väljundit andvate käskude kohta: <screen>
-x = inputwindow "palun kirjuta midagi ja vajuta OK... aitäh!"
-r = random 1,100
-</screen
-> Käsk <userinput
->inputwindow</userinput
-> võtab stringi sisendiks ja annab väljundiks sisestatud arvu või stringi. Nagu näha, on <userinput
->inputwindow</userinput
-> väljund salvestatud konteineris <userinput
->x</userinput
->. Ka käsk <userinput
->random</userinput
-> annab väljundi. Antud juhul on väljundiks number vahemikus 1 kuni 100. Ka see väljund on salvestatud konteinerisse, milleks siin on <userinput
->r</userinput
->. Pane tähele, et konteinereid <userinput
->x</userinput
-> ja <userinput
->r</userinput
-> ei ole kasutatud eespool toodud näidiskoodis.</para>
-
-<para
->Mõned käsud ei vaja sisendit ega anna ka väljundit, näiteks: <screen
->clear
-penup
-wrapon
-hide
-</screen>
-</para
-></glossdef>
-</glossentry>
-
-<glossentry id="intuitive-highlighting">
-<glossterm
->intuitiivne esiletõstmine</glossterm>
-<glossdef
-><para
->See &kturtle;'i omadus muudab koodi kirjutamise veelgi kergemaks. Esiletõstmine annab kirjutatud koodi osadele erinevad värvid, mis märgivad seda, millist tüüpi koodiga kuskil tegemist on. Järgnevas tabelis on ära toodud erinevad kooditüübid ja värv, millega selliseid osi näitab <link linkend="the-code-editor"
->koodiredaktor</link
->. <table>
-<title
->Erinevad kooditüübid ja nende esiletõstmise värv</title>
-<tgroup cols="3">
-<tbody>
-<row>
-<entry
->tavalised käsud</entry>
-<entry
->tumeroheline</entry>
-<entry
->Tavalisi käske kirjeldatakse <link linkend="commands"
->siin</link
->.</entry>
-</row>
-<row>
-<entry
->täitmise kontrollerid</entry>
-<entry
->must (rasvane)</entry>
-<entry
->Nende spetsiaalsete käskude täitmist kontrollivate käskude kohta saab põhjalikumalt lugeda <link linkend="controlling-execution"
->siit</link
->.</entry>
-</row>
-<row>
-<entry
->kommentaarid</entry>
-<entry
->tumekollane</entry>
-<entry
->Kommenteeritud ridade alguses seisab vastav sümbol (#). Neid ridu koodi täitmisel ignoreeritakse. Kommentaarid lubavad programmeerijal oma koodi selgitada või siis ajutiselt teatud koodiosa täitmata jätta.</entry>
-</row>
-<row>
-<entry
->nurksulud [, ]</entry>
-<entry
->heleroheline (rasvane)</entry>
-<entry
->Nurksulge kasutatakse koodiosade grupeerimiseks. Tihtipeale pruugitakse neid koos <link linkend="controlling-execution"
->täitmise kontrolleritega</link
->.</entry>
-</row>
-<row>
-<entry
->käsk <link linkend="learn"
->learn</link
-></entry>
-<entry
->heleroheline (rasvane)</entry>
-<entry
->Käsuga <link linkend="learn"
->learn</link
-> saab luua uusi käske.</entry>
-</row>
-<row>
-<entry
->numbrid</entry>
-<entry
->sinine</entry>
-<entry
->Numbrid on numbrid, mis nende kohta ikka rohkem öelda...</entry>
-</row>
-<row>
-<entry
->stringid</entry>
-<entry
->tumepunane</entry>
-<entry
->Ega ka (teksti)stringide kohta pole palju muud öelda, kui et nende alguses ja lõpus on alati topeltjutumärgid (").</entry>
-</row>
-<row>
-<entry
->matemaatilised sümbolid</entry>
-<entry
->hall</entry>
-<entry
->Need on matemaatiliste tehete sümbolid: +, -, *, /, ( ja ). Loe nende kohta lähemalt <link linkend="math"
->siit</link
->.</entry>
-</row>
-<row>
-<entry
->küsimused</entry>
-<entry
->sinine (rasvane)</entry>
-<entry
->Küsimuste kohta loe lähemalt <link linkend="questions"
->siit</link
->.</entry>
-</row>
-<row>
-<entry
->küsimuste ühendussõnad</entry>
-<entry
->roosa</entry>
-<entry
->Küsimuste ühendussõnade (and, or, not) kohta loe lähemalt <link linkend="question-glue"
->siit</link
->.</entry>
-</row>
-<row>
-<entry
->tavaline tekst</entry>
-<entry
->must</entry>
-<entry
-></entry>
-</row>
-</tbody>
-</tgroup>
-</table>
-</para
-></glossdef>
-</glossentry>
-
-<glossentry id="pixels">
-<glossterm
->pikslid</glossterm>
-<glossdef
-><para
->Piksel on punkt ekraanil. Kui vaatad väga teraselt, näed, et kogu sinu monitori ekraan on piksleid täis. Kõik ekraanil olevad kujutised õigupoolest pikslitest koosnevadki. Piksel ongi kõige väiksem asi, mida saab ekraanile joonistada.</para>
-<para
->Paljud käsud vajavad sisendina pikslite arvu: <userinput
->forward</userinput
->, <userinput
->backward</userinput
->, <userinput
->go</userinput
->, <userinput
->gox</userinput
->, <userinput
->goy</userinput
->, <userinput
->canvassize</userinput
-> ja <userinput
->penwidth</userinput
->.</para
-></glossdef>
-</glossentry>
-
-<glossentry id="rgb">
-<glossterm
->RGB värvikoodid</glossterm>
-<glossdef
-><para
->RGB värvikoodid tähistavad värve. <quote
->R<quote
-> tähendab punast (inglise keeles <quote
->red</quote
->), <quote
->G</quote
-> rohelist (<quote
->green</quote
->) ja <quote
->B</quote
-> sinist (</quote
->blue</quote
->). RGB värvikood on näiteks <userinput
->255,0,0</userinput
->, kus esimene ehk punane väärtus on 255 ja teised 0, mis kokku annab erepunase. Iga RGB värvikoodi väärtus peab olema vahemikus 0 kuni 255. Toome siin ära mõned sagedamini kasutust leidvad värvid: <table frame="none">
-<title
->Sagedasemad RGB värvikoodid</title>
-<tgroup cols="2" colsep="5" rowsep="1">
-<colspec colname="c1"/>
-<tbody>
-<row
-><entry
-><userinput
->0,0,0</userinput
-></entry
-><entry
->must</entry
-></row>
-<row
-><entry
-><userinput
->255,255,255</userinput
-></entry
-><entry
->valge</entry
-></row>
-<row
-><entry
-><userinput
->255,0,0</userinput
-></entry
-><entry
->punane</entry
-></row>
-<row
-><entry
-><userinput
->150,0,0</userinput
-></entry
-><entry
->tumepunane</entry
-></row>
-<row
-><entry
-><userinput
->0,255,0</userinput
-></entry
-><entry
->roheline</entry
-></row>
-<row
-><entry
-><userinput
->0,0,255</userinput
-></entry
-><entry
->sinine</entry
-></row>
-<row
-><entry
-><userinput
->0,255,255</userinput
-></entry
-><entry
->helesinine</entry
-></row>
-<row
-><entry
-><userinput
->255,0,255</userinput
-></entry
-><entry
->roosa</entry
-></row>
-<row
-><entry
-><userinput
->255,255,0</userinput
-></entry
-><entry
->kollane</entry
-></row>
-</tbody>
-</tgroup>
-</table>
-</para>
-<para
->RGB värvikoodi võimaldab imelihtsalt leida värvivalija. Selle saab avada menüükäsuga <link linkend="tools-color-picker"
-><menuchoice
-><guimenu
->Tööriistad</guimenu
-><guimenuitem
->Värvivalija</guimenuitem
-></menuchoice
-></link
->.</para>
-<para
->Kaks käsku vajavad sisendina RGB värvikoodi: <userinput
->canvascolor</userinput
-> ja <userinput
->pencolor</userinput
->.</para
-></glossdef>
-</glossentry>
-
-<glossentry id="sprite">
-<glossterm
->sprait</glossterm>
-<glossdef
-><para
->Sprait on väike pilt, mida saab ekraanil liigutada. Nii on näiteks ka meie armas pisike kilpkonnake sprait.</para>
-<para
->Märkus: &kturtle;'i praeguses versioonis saab sprait olla ainult kilpkonn, aga tulevastes versioonides on loodetavasti võimalik kilpkonn asendada just sulle meelepärase spraidiga.</para
-></glossdef>
-</glossentry>
-
-<glossentry id="wrapping">
-<glossterm
->murdmine</glossterm>
-<glossdef
-><para
->Murdmist kasutatakse siis, kui kilpkonn joonistab midagi nii suurt, mis ei taha lõuendile ära mahtuda ning murdmine on <quote
->sees</quote
->. <screenshot
-> <screeninfo
->Murdmine näeb välja selline</screeninfo
-> <mediaobject
-> <imageobject
-> <imagedata fileref="wrapping.png" format="PNG"/> </imageobject
-> <textobject
-> <phrase
->Murdmise näide</phrase
-> </textobject
-> </mediaobject
-> </screenshot
-> Kui kilpkonn liigub üle lõuendi piiri, viiakse ta automaatselt lõuendi vastasservale, kus ta saab oma liikumist jätkata. Sel moel on kilpkonn liikudes alati ekraanil.</para>
-<para
->Murdmise saab sisse ja välja lülitada käskudega <userinput
->wrapon</userinput
-> ja <userinput
->wrapoff</userinput
->. &kturtle;'i käivitamisel on murdmine vaikimisi sees.</para
-></glossdef>
-</glossentry>
-
-</glosslist>
-
-</chapter>
\ No newline at end of file
diff --git a/tde-i18n-et/docs/kdeedu/kturtle/index.cache.bz2 b/tde-i18n-et/docs/kdeedu/kturtle/index.cache.bz2
deleted file mode 100644
index 26cdc835e84..00000000000
--- a/tde-i18n-et/docs/kdeedu/kturtle/index.cache.bz2
+++ /dev/null
diff --git a/tde-i18n-et/docs/kdeedu/kturtle/index.docbook b/tde-i18n-et/docs/kdeedu/kturtle/index.docbook
deleted file mode 100644
index 9565390419c..00000000000
--- a/tde-i18n-et/docs/kdeedu/kturtle/index.docbook
+++ /dev/null
@@ -1,377 +0,0 @@
-<?xml version="1.0" ?>
-<!DOCTYPE book PUBLIC "-//KDE//DTD DocBook XML V4.2-Based Variant V1.1//EN"
-"dtd/kdex.dtd" [
-  <!ENTITY kappname "&kturtle;">
-  <!ENTITY package "tdeedu">
-  <!ENTITY logo "Logo">
-  <!ENTITY % addindex "IGNORE">
-  <!ENTITY % Estonian  "INCLUDE"
-><!-- change language only here -->
-  <!ENTITY using-kturtle SYSTEM "using-kturtle.docbook">
-  <!ENTITY getting-started SYSTEM "getting-started.docbook">
-  <!ENTITY programming-reference SYSTEM "programming-reference.docbook">
-  <!ENTITY translator-guide SYSTEM "translator-guide.docbook">
-  <!ENTITY glossary SYSTEM "glossary.docbook">
-]>
-
-<book lang="&language;">
-
-<bookinfo>
-<title
->&kturtle;'i käsiraamat</title>
-
-<authorgroup>
-<author
-><firstname
->Cies</firstname
-> <surname
->Breijs</surname
-> <affiliation
-> <address
-><email
->cies AT kde DOT nl</email
-></address>
-</affiliation>
-</author>
-<author
-><firstname
->Anne-Marie</firstname
-> <surname
->Mahfouf</surname
-> <affiliation
-> <address
-><email
->annma AT kde DOT org</email
-></address>
-</affiliation>
-</author>
-<othercredit role="translator"
-><firstname
->Marek</firstname
-> <surname
->Laane</surname
-> <affiliation
-><address
-><email
->bald@starman.ee</email
-></address
-></affiliation
-><contrib
->Tõlge eesti keelde</contrib
-></othercredit
-> 
-</authorgroup>
-
-
-<copyright>
-<year
->2004</year>
-<holder
->Cies Breijs</holder>
-</copyright>
-
-<legalnotice
->&FDLNotice;</legalnotice>
-
-<date
->2005-12-10</date>
-<releaseinfo
->0.6</releaseinfo>
-
-<abstract>
-<para
->&kturtle; on haridusalane programmeerimiskeskkond, mis kasutab programmeerimiskeelt &logo;. LOGO unikaalseks omaduseks on see, et käske saab tõlkida ka programmeerija emakeelde. </para>
-</abstract>
-
-<keywordset>
-<keyword
->KDE</keyword>
-<keyword
->tdeedu</keyword>
-<keyword
->KTurtle</keyword>
-<keyword
->haridus</keyword>
-<keyword
->keel</keyword>
-<keyword
->loomulik</keyword>
-<keyword
->programmeerimine</keyword>
-<keyword
->kood</keyword>
-<keyword
->&logo;</keyword>
-<keyword
->juhised</keyword>
-<keyword
->kilpkonn</keyword>
-</keywordset>
-
-</bookinfo>
-
-<chapter id="introduction">
-<title
->Sissejuhatus</title>
-
-<para
->&kturtle; on haridusalane programmeerimiskeskkond, mis kasutab programmeerimiskeelt <link linkend="what-is-logo"
->&logo;</link
->. Rakenduse mõte on muuta programmeerimine nii lihtsaks ja arusaadavaks, kui vähegi võimalik. Nii sobib &kturtle; ka lastele matemaatika, geomeetria ja ... programmeerimise õpetamiseks. Rakenduses kasutatavad käsud sarnanevad stiililt programmeerimiskeele &logo; omadele. &logo; unikaalseks omaduseks on see, et käske saab tõlkida ka programmeerija emakeelde.</para>
-
-<para
->&kturtle; on saanud nime ingliskeelse sõna <quote
->turtle</quote
-> ehk <quote
->kilpkonn</quote
-> järgi, sest just kilpkonnal on meie programmeerimiskeskkonnas keskne osa: kasutaja programmerib kilpkonna &logo; käskudega joonistama <link linkend="the-canvas"
->lõuendile</link
-> vajalikku pilti.</para>
-
-<sect1 id="what-is-logo">
-<title
->Mis on &logo;?</title>
-<para
->Programmeerimiskeele &logo; esimese versiooni lõi Seymour Papert 1967. aastal MIT tehisintelligentsi laboris, võttes aluseks programmeerimiskeele LISP. Sealtpeale on ilmavalgust näinud arvukalt &logo; versioone. Aastaks 1980 olid olemas &logo; MSX, Commodore'i, Atari, Apple II ja IBM PC versioonid. Peamiselt olid need mõeldudki õppevahendiks. LCSI laskis 1985. aastal välja professionaalsetele programmeerijatele mõeldud <application
->&Mac;&logo;</application
->, kuid see ei võitnud erilist populaarsust. MIT haldab seniajani &logo; veebilehekülge: <ulink url="http://el.media.mit.edu/logo-foundation/"
->http://el.media.mit.edu/logo- foundation/</ulink
->.</para>
-
-<para
->Tänapäeval on olemas mitu &logo; versiooni, mida võib hõlpsasti leida <ulink url="http://el.media.mit.edu/logo-foundation/"
->MIT &logo; veebileheküljelt</ulink
-> või lihtsa <ulink url="http://www.google.com/search?q=logo+programming+kids"
->Google'i otsinguga</ulink
->. Käesolev &logo; versioon (&kturtle;) keskendub ainult programmeerimiskeele haridusalastele omadustele ega püüagi rahuldada professionaalse programmeerija vajadusi.</para>
-</sect1>
-
-<sect1 id="features-of-kturtle">
-<title
->&kturtle;'i omadused</title>
-<para
->&kturtle; pakub mitmeid vahvaid ja võimsaid omadusi, mis lubavad igaühel kerge vaevaga programmeerimisega tegelda. Mõned neist: <itemizedlist>
-<listitem
-><para
->integreeritud &logo; interpretaator - ei mingit vajadust veel mõne programmi järele -, mis kasutab tõlgitud käskude jaoks &XML;-faile, toetab kasutaja määratud funktsioone ning dünaamilist lülitumist. </para
-></listitem>
-<listitem
-><para
->Käskude täitmist saab aeglustada, peatada või katkestada igal ajahetkel. </para
-></listitem>
-<listitem
-><para
->võimas redaktor, mis lubab &logo; käskude süntaksit esile tõsta, nummerdab ridu ja teeb veel palju muud toredat. </para
-></listitem>
-<listitem
-><para
-><link linkend="the-canvas"
->lõuendi</link
-> võib salvestada pildina või välja trükkida. </para
-></listitem>
-<listitem
-><para
-><link linkend="the-canvas"
->lõuendil</link
-> saab kasutada murdmist, mis ei lase kilpkonnal nii kergesti kaotsi minna. </para
-></listitem>
-<listitem
-><para
->kõigi &logo; käskude kontekstiabi - vajuta vaid <keysym
->F2</keysym
->. </para
-></listitem>
-<listitem
-><para
->&logo; käsud on täielikult tõlgitavad (praegu on toetatud Brasiilia portugali, hollandi, inglise, itaalia, prantsuse, rootsi, saksa, serbia (kirillitsa ja ladina) ja sloveeni keel). </para
-></listitem>
-<listitem
-><para
->veadialoog, mis seob veateated programmis esinevate vigadega. </para
-></listitem>
-<listitem
-><para
->lihtsustatud programmeerimisterminoloogia. </para
-></listitem>
-<listitem
-><para
->täisekraanirežiim. </para
-></listitem>
-<listitem
-><para
->hulk põimitud ja internatsionaliseeritud &logo; näidisprogramme, mis muudavad alustamise eriti lihtsaks. </para
-></listitem>
-</itemizedlist>
-</para>
-</sect1>
-</chapter>
-
-&using-kturtle;
-
-&getting-started;
-
-&programming-reference;
-
-&glossary;
-
-&translator-guide;
-
-<chapter id="credits">
-
-<title
->Autorid ja litsents</title>
-
-<para
->&kturtle; </para>
-<para
->Rakenduse autoriõigus 2003-2005: Cies Breijs <email
->cies AT kde DOT nl</email
-></para>
-<para
->Kaasautorid: <itemizedlist>
-<listitem
-><para
->Koodiabi, redaktorikomponent: Anne-Marie Mahfouf &Anne-Marie.Mahfouf.mail;</para>
-</listitem>
-<listitem
-><para
-><quote
->wsbasic</quote
-> (<ulink url="http://wsbasic.sourceforge.net"
->http://wsbasic.sourceforge.net</ulink
->) looja, mis on aluseks &kturtle;'i interpretaatorile: Walter Schreppers <email
->Walter DOT Schreppers AT ua DOT ac DOT be</email
-></para>
-</listitem>
-<listitem
-><para
->Saksa keele andmefailid: Matthias Me&szlig;mer <email
->bmlmessmer AT web DOT de</email
-></para>
-</listitem>
-<listitem
-><para
->Saksa keele andmefailid: Burkhard L&uuml;ck <email
->lueck AT hube-lueck DOT de</email
-></para>
-</listitem>
-<listitem
-><para
->Rootsi keele andmefailid: Stefan Asserh&#228;ll <email
->stefan DOT asserhal AT telia DOT com</email
-></para>
-</listitem>
-<listitem
-><para
->Sloveeni keele andmefailid: Jure Repinc <email
->jlp@holodeck1.com</email
-></para>
-</listitem>
-<listitem
-><para
->Serbia keele (kirillitsa ja ladina) andmefailid: Chusslove Illich <email
->caslav.ilic@gmx.net</email
-></para>
-</listitem>
-<listitem
-><para
->Itaalia keele andmefailid: Pino Toscano <email
->toscano.pino@tiscali.it</email
-></para>
-</listitem>
-<listitem
-><para
->Briti inglise keele andmefailid: Andy Potter <email
->A.J.Potter@rhul.ac.uk</email
-></para>
-</listitem>
-<listitem
-><para
->Hispaania keele andmefailid: Rafael Beccar <email
->rafael.beccar@kdemail.net</email
-></para>
-</listitem>
-<listitem
-><para
->Brasiilia portugali keele andmefailid: Riverson Rios <email
->riverson@ccv.ufc.br</email
-></para>
-</listitem>
-<listitem
-><para
->Norra keele (nynorsk ja bokmål) andmefailid: Karl Ove Hufthammer <email
->karl@huftis.org</email
-></para>
-</listitem>
-<listitem
-><para
->Parseri kirillitsa toetus: Albert Astals Cid <email
->astals11@terra.es</email
-></para>
-</listitem>
-</itemizedlist>
-</para>
-
-<para
->Dokumentatsiooni autoriõigus 2004: <itemizedlist>
-<listitem
-><para
->Cies Briej <email
->cies AT kde DOT nl</email
-> </para
-></listitem>
-<listitem
-><para
->&Anne-Marie.Mahfouf; <email
->annma AT kde DOT org</email
-> </para
-></listitem>
-<listitem
-><para
->Mõningane korrektuur: &Philip.Rodrigues; &Philip.Rodrigues.mail;</para>
-</listitem>
-<listitem
-><para
->Tõlkimise HOWTO uuendamine ja osaline korrektuur: Andrew Coles <email
->andrew_coles AT yahoo DOT co DOT uk</email
-></para>
-</listitem>
-
-</itemizedlist>
-</para>
-<para
->Tõlge eesti keelde: Marek Laane <email
->bald@starman.ee</email
-></para
-> 
-&underFDL; &underGPL; </chapter>
-
-
-
-<appendix id="installation">
-<title
->Paigaldamine</title>
-
-<sect1 id="getting-kturtle">
-<title
->&kturtle;'i hankimine</title>
-&install.intro.documentation; </sect1>
-
-<sect1 id="compilation">
-<title
->Kompileerimine ja paigaldamine</title>
-&install.compile.documentation; </sect1>
-
-</appendix>
-
-&documentation.index;
-</book>
-<!--
-Local Variables:
-mode: sgml
-sgml-minimize-attributes:nil
-sgml-general-insert-case:lower
-sgml-indent-step:0
-sgml-indent-data:nil
-End:
--->
diff --git a/tde-i18n-et/docs/kdeedu/kturtle/programming-reference.docbook b/tde-i18n-et/docs/kdeedu/kturtle/programming-reference.docbook
deleted file mode 100644
index 3f39ff48b5c..00000000000
--- a/tde-i18n-et/docs/kdeedu/kturtle/programming-reference.docbook
+++ /dev/null
@@ -1,1721 +0,0 @@
-<!--Dear translator: please NEVER translate the id or anything inside the tags as they are needed in english by the application
-     Thanks a lot in advance.-->
-<chapter id="reference">
-<title
->&kturtle;'i &logo; käskude seletused</title>
-<para
->Käesolev osa selgitab &kturtle;'i &logo; keelt. Esmalt puudutame lühidalt <link linkend="different-instructions"
->erinevaid instruktsioonide tüüpe</link
->. Seejärel selgitame ükshaaval kõiki <link linkend="commands"
->käske</link
->. Sellele järgnevad <link linkend="containers"
->konteinereid</link
->, <link linkend="math"
->matemaatikat</link
->, <link linkend="questions"
->küsimusi</link
-> ja <link linkend="controlling-execution"
->täitmise kontrollereid</link
-> puudutavad selgitused. Lõpuks aga näitame, kuidas on võimalik luua omaenda käske käsuga <link linkend="learn"
->learn</link
->.</para>
-
-<sect1 id="different-instructions">
-<title
->Instruktsioonide tüübid</title>
-<para
->Nagu igal keelel, nii on ka LOGO-l mitut laadi sõnu ja sümboleid. Järgnevalt selgitame lühidalt nende tüüpide erinevusi.</para>
-
-<sect2 id="command">
-<title
->Käsud</title>
-<para
->Just käskudega saab panna kilpkonna või &kturtle;'i midagi tegema. Osa käske eeldab sisendit, osa annab väljundi. <screen
-># forward on käsk, mis vajab sisendit, antud juhul on selleks arv 100:
-forward 100
-</screen>
-</para>
-<para
->Täpsemalt kirjeldatakse kõiki käske, mida &kturtle; toetab, <link linkend="commands"
->siin</link
->.</para>
-</sect2>
-
-<sect2 id="number">
-<title
->Arvud</title>
-<para
->Arvatavasti oled juba koolis õppinud, mis asjad on arvud või mingil muul moel osanud selle välja uurida. &kturtle; kasutab arve üsna sarnaselt sellele, kuidas kasutatakse neid matemaatikas või kas või tavalises kõnepruugis. </para>
-<para
->Me kasutamine niinimetatud naturaalarve: <userinput
->0</userinput
->, <userinput
->1</userinput
->, <userinput
->2</userinput
->, <userinput
->3</userinput
->, <userinput
->4</userinput
->, <userinput
->5</userinput
-> jne. Samuti negatiivseid arve: <userinput
->-1</userinput
->, <userinput
->-2</userinput
->, <userinput
->-3</userinput
-> jne. Aga ka murdarve, näiteks: <userinput
->0.1</userinput
->, <userinput
->3,14</userinput
->, <userinput
->33,3333</userinput
->, <userinput
->-5,05</userinput
->, <userinput
->-1,0</userinput
->. </para>
-<para
->Arve saab pruukida <link linkend="math"
->matemaatilistes arvutustes</link
-> ja <link linkend="questions"
->küsimustes</link
->. Neid saab lisada ka <link linkend="containers"
->konteineritesse</link
->.</para>
-<para
->Arvud on <link linkend="the-code-editor"
->koodiredaktoris</link
-> <glossterm
->esile tõstetud</glossterm
-> sinise värviga.</para>
-</sect2>
-
-<sect2 id="string">
-<title
->Stringid</title>
-<para
->Kõigepealt näide: <screen>
-print "Hei, mina olen string."
-</screen
-> Selles näites on <userinput
->print</userinput
-> käsk, <userinput
->"Hei, mina olen string."</userinput
-> aga string. Stringide alguses ja lõpus seisab <userinput
->"</userinput
->, mille järgi &kturtle; tunneb ära, et tegemist on stringiga.</para>
-<para
->Stringe saab lisada <link linkend="containers"
->konteineritele</link
->, kuid neid ei saa kasutada <link linkend="math"
->matemaatilistes arvutustes</link
-> ega <link linkend="questions"
->küsimustes</link
->.</para>
-<para
->Stringid on <link linkend="the-code-editor"
->koodiredaktoris</link
-> <glossterm
->esile tõstetud</glossterm
-> tumepunase värviga.</para>
-</sect2>
-
-
-<sect2 id="name">
-<title
->Nimed</title>
-<para
->Programmeerimiskeelt &logo; kasutades on sul võimalik luua uusi asju. Mõnda programmi kirjutades läheb sageli tarvis <link linkend="containers"
->konteinereid</link
-> ning mõnigi kord tuleb uute käskude loomiseks tarvitada käsku <link linkend="learn"
->learn</link
->. Luues <link linkend="containers"
->konteinerit</link
-> või uut käsku käsuga <link linkend="learn"
->learn</link
->, tuleb määrata ka nimi.</para>
-<para
->Nime võib valida just sellise, nagu tahad - peaasi, et sel ei oleks juba tähendust. Nii ei saa näiteks anda konteinerile nimeks <link linkend="forward"
->forward</link
->, sest seda kasutab juba üks käsk ja sellel on niisiis tähendus olemas. <screen>
-# siin on forward kasutusel konteinerina, aga sel on juba tähendus,
-# mistõttu tulemuseks on viga:
-forward = 20
-
-# aga nii läheb küll:
-forward 20
-</screen
-> Nimed tohivad sisaldada ainult tähti, arve ja alakriipse (_), sealjuures peavad nad algama tähega. </para>
-<para
->Täpsemalt ja põhjalikumalt ning näidetega tutvu <link linkend="containers"
->konteineritest</link
-> ja käsust <link linkend="learn"
->learn</link
-> rääkivates osades. </para>
-</sect2>
-
-<sect2 id="assignment">
-<title
->Omistamised</title>
-<para
->Omistamiseks kasutatakse sümbolit <userinput
->=</userinput
->. Programmeerimiskeeles ei ole ühekordne <userinput
->=</userinput
-> mitte 'võrdub', vaid pigem 'saab'. Sõnale 'võrdub' vastab paremini sümbol <userinput
->==</userinput
->, mis kujutab endast <link linkend="questions"
->küsimust</link
->.</para>
-<para
->Omistamist kasutatakse peamiselt kahel eesmärgil: (1) sisu lisamiseks <link linkend="containers"
->konteineritele</link
-> ja (2) konteineri sisu muutmiseks. Näide: <screen
->x = 10
-# konteiner x sisaldab nüüd arvu 10
-W = "Minu vanus on: "
-# konteiner W sisaldab nüüd stringi "Minu vanus on: "
-# järgmine käsk näitab konteinerite 'W' ja 'x' sisu lõuendil
-print W + x
-</screen>
-</para>
-<para
->Rohkem näiteid leiab <link linkend="containers"
->konteineritest</link
-> kõnelevas osas.</para>
-</sect2>
-
-<sect2 id="math-symbols">
-<title
->Matemaatikasümbolid</title>
-<para
->&kturtle; toetab kõiki põhilisi matemaatikasümboleid: liitmine (<userinput
->+</userinput
->), lahutamine (<userinput
->-</userinput
->), korrutamine (<userinput
->*</userinput
->), jagamine (<userinput
->/</userinput
->) ja sulud <userinput
->(</userinput
-> ning <userinput
->)</userinput
->.</para>
-<para
->Põhjalikuma seletuse ja rohkem näiteid leiab <link linkend="math"
->matemaatikast</link
-> kõnelevas osas.</para>
-</sect2>
-
-<sect2 id="question">
-<title
->Küsimused</title>
-<para
->Me võime esitada lihtsaid küsimusi, mille vastus saab olla kas 'tõene' või 'väär'.</para>
-<para
->Küsimuste kasutamist selgitab põhjalikult <link linkend="questions"
->küsimustele</link
-> pühendatud osa.</para>
-</sect2>
-
-<sect2 id="questions-glue">
-<title
->Küsimuste ühendussõnad</title>
-<para
->Küsimusi saab ühendada niinimetatud ühendussõnadega. Sellisteks sõnadeks on <userinput
->and</userinput
->, <userinput
->or</userinput
-> ja spetsiaalne ühendussõna <userinput
->not</userinput
->.</para>
-<para
->Küsimuste ühendussõnade kasutamist selgitab <link linkend="question-glue"
->ühendussõnadele</link
-> pühendatud osa.</para>
-</sect2>
-
-
-<sect2 id="comment">
-<title
->Kommentaarid</title>
-<para
->Kommentaarid on sellised read, mille alguses seisab <userinput
->#</userinput
->. Näide: <screen>
-# see on kommentaar!
-print "see ei ole kommentaar"
-# eelmine rida ei olnud kommentaar, aga järgmine on:
-# print "see ei ole kommentaar"
-</screen
-> Kommentaarireaga saame lisada kommentaare koodile iseenda või ka teiste jaoks, kes vähegi seda loevad. Kommentaare kasutatakse (1) programmile väikese kirjelduse lisamiseks, (2) koodiosa toimimise selgitamiseks, kui see võib tunduda veidi segasena, ning (3) selliste koodiridade 'väljakommenteerimiseks', mida tuleks (ajutiselt) ignoreerida (vaata toodud näite viimast rida).</para>
-<para
->Kommenteeritud read on <link linkend="the-code-editor"
->koodiredaktoris</link
-> <glossterm
->esile tõstetud</glossterm
-> tumekollase värviga.</para>
-</sect2>
-
-</sect1>
-
-
-<sect1 id="commands">
-<title
->Käsud</title>
-<para
->Just käskudega saab panna kilpkonna või &kturtle;'i midagi tegema. Osa käske eeldab sisendit, osa annab väljundi. Selles osas kirjeldame kõiki käske, mida saab &kturtle;'is kasutada. Pane tähele, et kõik rakenduse poolt pakutavad käsud, mida me siin tutvustame, on <link linkend="the-code-editor"
->koodiredaktoris</link
-> <glossterm
->esile tõstetud</glossterm
-> tumerohelise värviga, mis aitab neid paremini eristada.</para>
-
-<sect2 id="moving-the-turtle">
-<title
->Kilpkonna liigutamine</title>
-<para
->Kilpkonna saab lõuendil liigutada mitme käsuga.</para>
-  
-<sect3 id="forward">
-  <title
->forward (fw)</title>
-  <variablelist>
-    <varlistentry
-> 
-      <term
->forward</term>
-      <listitem
-><para
-><screen
->forward X</screen>
-<userinput
->forward</userinput
-> paneb kilpkonna otse edasi liikuma X piksli võrra. Kui pliiats on sees, jätab kilpkonna ka jälje maha. <userinput
->forward</userinput
-> asemel võib kasutada lühendit <userinput
->fw</userinput
->.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-</sect3>
-<sect3 id="backward">
-  <title
->backward (bw)</title>
-  <variablelist>
-    <varlistentry
->  
-      <term
->backward</term>
-      <listitem
-><para
-><screen
->backward X</screen>
-<userinput
->backward</userinput
-> paneb kilpkonna otse tagasi liikuma X piksli võrra. Kui pliiats on sees, jätab kilpkonna ka jälje maha. <userinput
->backward</userinput
-> asemel võib kasutada lühendit <userinput
->bw</userinput
->.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-</sect3>
-<sect3 id="turnleft">
-  <title
->turnleft (tl)</title>
-  <variablelist>
-    <varlistentry
-> 
-      <term
->turnleft</term>
-      <listitem
-><para
-><screen
->turnleft X</screen>
-<userinput
->turnleft</userinput
-> paneb kilpkonna X kraadi võrra vasakule pöörama. <userinput
->turnleft</userinput
-> asemel võib kasutada lühendit <userinput
->tl</userinput
->.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-</sect3>
-<sect3 id="turnright">
-  <title
->turnright (tr)</title>
-  <variablelist>
-    <varlistentry
-> 
-      <term
->turnright</term>
-      <listitem
-><para
-><screen
->turnright X</screen>
-<userinput
->turnright</userinput
-> paneb kilpkonna X kraadi võrra paremale pöörama. <userinput
->turnright</userinput
-> asemel võib kasutada lühendit <userinput
->tr</userinput
->.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-</sect3>
-<sect3 id="direction">
-  <title
->direction (dir)</title>
-  <variablelist>
-    <varlistentry
-> 
-      <term
->direction</term>
-      <listitem
-><para
-><screen
->direction X</screen>
-<userinput
->direction</userinput
-> määrab kilpkonna suunaks X kraadi arvestades nullist, see ei ole seotud kilpkonna varasema suunaga. <userinput
->direction</userinput
-> asemel võib kasutada lühendit <userinput
->dir</userinput
->.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-</sect3>
-<sect3 id="center">
-  <title
->center</title>
-  <variablelist>
-    <varlistentry
-> 
-      <term
->center</term>
-      <listitem
-><para
-><screen
->center</screen>
-<userinput
->center</userinput
-> sunnib kilpkonna liikuma lõuendi keskpunkti.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-</sect3>
-<sect3 id="go">
-  <title
->go</title>
-  <variablelist>
-    <varlistentry
-> 
-      <term
->go</term>
-      <listitem
-><para
-><screen
->go X,Y</screen>
-<userinput
->go</userinput
-> paneb kilpkonna liikuma lõuendi konkreetsesse punkti. See asub X <glossterm linkend="pixels"
->piksli</glossterm
-> kaugusel lõuendi vasakust servast ja Y <glossterm linkend="pixels"
->piksli</glossterm
-> kaugusel lõuendi ülaservast. Pane tähele, et käsu <userinput
->go</userinput
-> kasutamisel kilpkonn joont ei tõmba.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-</sect3>
-<sect3 id="gox">
-  <title
->gox</title>
-  <variablelist>
-    <varlistentry
-> 
-      <term
->gox</term>
-      <listitem
-><para
-><screen
->gox X</screen>
-<userinput
->gox</userinput
-> paneb kilpkonna samal kõrgusel liikuma X <glossterm linkend="pixels"
->piksli</glossterm
-> kaugusele lõuendi vasakust servast.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-</sect3>
-<sect3 id="goy">
-  <title
->goy</title>
-  <variablelist>
-    <varlistentry
-> 
-      <term
->goy</term>
-      <listitem
-><para
-><screen
->goy Y</screen>
-<userinput
->goy</userinput
-> paneb kilpkonna samal laiusel (kaugusel vasakust servast) liikuma Y <glossterm linkend="pixels"
->piksli</glossterm
-> kaugusele lõuendi ülaservast.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-</sect3>
-</sect2>
-
-<sect2 id="pen">
-<title
->Kilpkonn pliiatsiga</title>
-<para
->Kilpkonnal on pliiats, millega ta liikudes joont veab. Pliiatsit saab juhtida mitme käsuga, mida siin tutvustamegi.</para>
-<sect3 id="penup">
-  <title
->penup (pu)</title>
-  <variablelist>
-    <varlistentry
-> 
-      <term
->penup</term>
-      <listitem
-><para
-><screen
->penup</screen>
-<userinput
->penup</userinput
-> tõstab pliiatsi lõuendilt ja kuni see on <quote
->üleval</quote
->, ei tõmba kilpkonn liikudes ühtki joont. Vaata ka <userinput
->pendown</userinput
->. <userinput
->penup</userinput
-> asemel võib kasutada lühendit <userinput
->pu</userinput
->.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-</sect3>
-<sect3 id="pendown">
-  <title
->pendown (pd)</title>
-  <variablelist>
-    <varlistentry
-> 
-      <term
->pendown</term>
-      <listitem
-><para
-><screen
->pendown</screen>
-<userinput
->pendown</userinput
-> surub pliiatsi lõuendi vastu ja kuni see on <quote
->all</quote
->, tõmbab kilpkonn liikudes joone. Vaata ka <userinput
->penup</userinput
->. <userinput
->pendown</userinput
-> asemel võib kasutada ka lühendit <userinput
->pd</userinput
->.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-</sect3>
-<sect3 id="setpenwidth">
-  <title
->penwidth (pw)</title>
-  <variablelist>
-    <varlistentry
-> 
-      <term
->penwidth</term>
-      <listitem
-><para
-><screen
->penwidth X</screen>
-<userinput
->penwidth</userinput
-> määrab pliiatsi tõmmatava joone laiuseks X <glossterm linkend="pixels"
->pikslit</glossterm
->. <userinput
->penwidth</userinput
-> asemel võib kasutada ka lühendit <userinput
->pw</userinput
->.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-</sect3>
-<sect3 id="setfgcolor">
-  <title
->pencolor (pc)</title>
-  <variablelist>
-    <varlistentry
-> 
-      <term
->pencolor</term>
-      <listitem
-><para
-><screen
->pencolor R,G,B</screen>
-<userinput
->pencolor</userinput
-> määrab pliitsi tõmmatava joone värvi. <userinput
->pencolor</userinput
-> tahab saada sisendina <glossterm linkend="rgb"
->RGB värvikoodi</glossterm
->. <userinput
->pencolor</userinput
-> asemel võib kasutada ka lühendit <userinput
->pc</userinput
->.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-</sect3>
-</sect2>
-
-<sect2 id="canvas">
-<title
->Lõuendiga seotud käsud</title>
-<para
->Lõuendi omadusi saab muuta mitme käsuga.</para>
-<sect3 id="resizecanvas">
-  <title
->canvassize (cs)</title>
-  <variablelist>
-    <varlistentry>
-      <term
->canvassize</term>
-      <listitem
-><para
-><screen
->canvassize X,Y</screen>
-Käsk <userinput
->canvassize</userinput
-> määrab lõuendi suuruse. Käsu sisendiks on X ja Y, kus X on uue lõuendi laius <glossterm linkend="pixels"
->pikslites</glossterm
-> ja Y uue lõuendi kõrgus samuti <glossterm linkend="pixels"
->pikslites</glossterm
->. <userinput
->canvassize</userinput
-> asemel võib kasutada lühendit <userinput
->cs</userinput
->.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-</sect3>
-<sect3 id="setbgcolor">
-  <title
->canvascolor (cc)</title>
-  <variablelist>
-    <varlistentry
-> 
-      <term
->canvascolor</term>
-      <listitem
-><para
-><screen
->canvascolor R,G,B</screen>
-Käsk <userinput
->canvascolor</userinput
-> määrab lõuendi värvi. <userinput
->canvascolor</userinput
-> tahab saada sisendina <glossterm linkend="rgb"
->RGB värvikoodi</glossterm
->. <userinput
->canvascolor</userinput
-> asemel võib kasutada ka lühendit <userinput
->cc</userinput
->.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-</sect3>
-<sect3 id="wrapon">
-  <title
->wrapon</title>
-  <variablelist>
-    <varlistentry
-> 
-      <term
->wrapon</term>
-      <listitem
-><para
-><screen
->wrapon</screen>
-Käsk <userinput
->wrapon</userinput
-> lubab lõuendil kasutada <glossterm linkend="wrapping"
->murdmist</glossterm
->. Kui soovid täpsemalt teada, mis on <glossterm linkend="wrapping"
->murdmine</glossterm
->, vaata sõnastikku.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-</sect3>
-<sect3 id="wrapoff">
-  <title
->wrapoff</title>
-  <variablelist>
-    <varlistentry
-> 
-      <term
->wrapoff</term>
-      <listitem
-><para
-><screen
->wrapoff</screen>
-Käsk <userinput
->wrapoff</userinput
-> keelab lõuendil kasutada <glossterm linkend="wrapping"
->murdmist</glossterm
->. See tähendab, et kilpkonn võib minna üle lõuendi piiri ja <quote
->kaduda</quote
->. Kui soovid täpsemalt teada, mis on <glossterm linkend="wrapping"
->murdmine</glossterm
->, vaata sõnastikku.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-</sect3>
-</sect2>
-
-<sect2 id="clean">
-<title
->Puhastamiskäsud</title>
-<para
->Kahe käsuga saab lõuendi puhastada sellest, mida sa sinna oled valmis meisterdanud.</para>
-<sect3 id="clear">
-  <title
->clear (cr)</title>
-  <variablelist>
-    <varlistentry
-> 
-      <term
->clear</term>
-      <listitem
-><para
-><screen
->clear</screen>
-Käsk <userinput
->clear</userinput
-> puhastab lõuendilt kogu joonistatu. Muud asjad jäävad püsima: kilpkonna asukoht ja nurk, lõuendivärv, kilpkonna nähaolek ja lõuendi suurus. <userinput
->clear</userinput
-> asemel võib kasutada ka lühendit <userinput
->cr</userinput
->.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-</sect3>
-<sect3 id="reset">
-  <title
->reset</title>
-  <variablelist>
-    <varlistentry
-> 
-      <term
->reset</term>
-      <listitem
-><para
-><screen
->reset</screen>
-Käsk <userinput
->reset</userinput
-> puhastab palju rohkem asju kui <userinput
->clear</userinput
->. Pärast käsku <userinput
->reset</userinput
-> on kõik taas selline, nagu &kturtle;'i käivitamisel: kilpkonn on lõuendi keskel, lõuendi värv on valge ja kilpkonn hakkab liikudes vedama musta joont.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-</sect3>
-</sect2>
-
-<sect2 id="sprites">
-<title
->Kilpkonn on sprait</title>
-<para
->Vaevalt et paljud teavad, mis õieti on sprait, nii et ütleme siis saladuse välja: sprait on väike pilt, mida saab ekraanil liigutada. Täpsemalt vaata sõnastikust mõiste <glossterm linkend="sprites"
->sprait</glossterm
-> kirjeldust. See tähendab, et meie kilpkonn on sprait! </para>
-<para
->Toome siin ära kõik käsud, mida saab spraidi puhul kasutada.</para>
-<para
->[&kturtle;'i praegune versioon toetab spraidina ainult kilpkonna kasutamist. Aga tulevikus võib olla vägagi võimalik, et võid kilpkonna oma soovi kohaselt millegi muuga asendada.]</para>
-<sect3 id="spriteshow">
-  <title
->show</title>
-  <variablelist>
-    <varlistentry
-> 
-      <term
->show (ss)</term>
-      <listitem
-><para
-><screen
->show</screen>
-Käsk <userinput
->show</userinput
-> muudab kilpkonna uuesti nähtavaks pärast tema peitmist. <userinput
->show</userinput
-> asemel võib kasutada ka lühendit <userinput
->ss</userinput
->.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-</sect3>
-<sect3 id="spritehide">
-  <title
->hide (sh)</title>
-  <variablelist>
-    <varlistentry
-> 
-      <term
->hide</term>
-      <listitem
-><para
-><screen
->hide</screen>
-<userinput
->hide</userinput
-> peidab kilpkonna. Seda on mõtet kasutada siis, kui kilpkonn kohe kuidagi ei taha sinu joonistusele sobida. <userinput
->hide</userinput
-> asemel võib kasutada ka lühendit <userinput
->sh</userinput
->.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-</sect3>
-</sect2>
-
-<sect2 id="writing">
-<title
->Kas kilpkonnad oskavad ka kirjutada?</title>
-<para
->Õige vastus: <quote
->jah, muidugi</quote
->. Kilpkonn võib kirjutada küll, aga mõistagi pead sina talle ütlema, mida kirjutada.</para>
-<sect3 id="print">
-  <title
->print</title>
-  <variablelist>
-    <varlistentry
-> 
-      <term
->print</term>
-      <listitem
-><para
-><screen
->print X</screen>
-<userinput
->print</userinput
-> annab kilpkonnale käsu midagi lõuendile kirjutada. <userinput
->print</userinput
-> sisendiks võivad olla nii numbrid kui stringid. Sümbolit <quote
->+</quote
-> kasutades saab käsuga <userinput
->print</userinput
-> lasta kirjutada mitmesuguseid numbreid ja stringe. Toome siin väikese näite: <screen
->year = 2003
-author = "Cies"
-print author + " alustas KTurtle'i projekti aastal " + year + "  ja ta töötab endiselt rõõmuga selle kallal!"
-</screen>
-      </para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-</sect3>
-<sect3 id="fontsize">
-  <title
->fontsize</title>
-  <variablelist>
-    <varlistentry
-> 
-      <term
->fontsize</term>
-      <listitem
-><para
-><screen
->fontsize X</screen>
-<userinput
->fontsize</userinput
-> määrab fondi suuruse, mida <userinput
->print</userinput
-> kirjutamisel kasutab. <userinput
->fontsize</userinput
-> sisend peab olema number. Suurus määratakse <glossterm linkend="pixels"
->pikslites</glossterm
->.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-</sect3>
-</sect2>
-
-<sect2 id="random">
-<title
->Õnnemängukäsk</title>
-<para
->Üks käsk nii-öelda veeretab sinu eest täringut. Selle nimi on <userinput
->random</userinput
-> ja sellega saab igasuguseid vahvaid ning ootamatuid asju teha.</para>
-  <variablelist>
-    <varlistentry
-> 
-      <term
->random</term>
-      <listitem
-><para
-><screen
->random X,Y</screen>
-<userinput
->random</userinput
-> on käsk, mis tahab saada sisendit ja annab kohe ka väljundi. Sisendiks on kaks arvu, milles üks (X) määrab minimaalse ja teine (Y) maksimaalse väljundi. Väljund on juhuslik arv, mis on miinimumiga võrdne või suurem ning maksimumiga võrdne või väiksem. Üks väike näide: <screen>
-repeat 500 [
-  x = random 1,20
-  forward x
-  turnleft 10 - x
-]
-</screen
-> Selle käsuga saab oma programmi veidi kaootilisemaks muuta.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-</sect2>
-
-<sect2 id="dialogs">
-<title
->Sisendi- ja tagasisidedialoogid</title>
-<para
->Dialoog on väike hüpikaken, mis annab teatud tagasisidet või soovib saada mingit sisendit. &kturtle; kasutab dialoogidele kaht käsku: <userinput
->message</userinput
-> ja <userinput
->inputwindow</userinput
->.</para>
-<sect3 id="message">
-  <title
->message</title>
-  <variablelist>
-    <varlistentry
-> 
-      <term
->message</term>
-      <listitem
-><para
-><screen
->message X</screen>
-Käsk <userinput
->message</userinput
-> vajab sisendina <link linkend="string"
->stringi</link
->. See näitab hüpikdialoogi, mis sisaldab <link linkend="string"
->stringi</link
-> teksti. <screen
->year = 2003
-author = "Cies"
-print author + " alustas KTurtle'i projekti aastal " + year + "  ja ta töötab endiselt rõõmuga selle kallal!"
-</screen>
-      </para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-</sect3>
-<sect3 id="inputwindow">
-  <title
->inputwindow</title>
-  <variablelist>
-    <varlistentry
-> 
-      <term
->inputwindow</term>
-      <listitem
-><para
-><screen
->inputwindow X</screen>
-Käsk <userinput
->inputwindow</userinput
-> vajab sisendina <link linkend="string"
->stringi</link
->. See näitab hüpikdialoogi, mis sisaldab stringi nagu ka <link linkend="message"
->message</link
->. Kuid lisaks sellele on dialoogis ka sisendiväli. Selle abil saab kasutaja sisestada <link linkend="number"
->arvu</link
-> või <link linkend="string"
->stringi</link
->, mis on võimalik salvestada <link linkend="containers"
->konteinerisse</link
->. Näide: <screen>
-in = inputwindow "Kui vana sa oled?"
-out = 2003 - in
-print "Aastal 2003 olid sa " + out + " aastat vana."
-</screen
-> Kui kasutaja sulgeb sisenddialoogi või ei sisesta midagi, tühjendatakse vastav <link linkend="containers"
->konteiner</link
->.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-</sect3>
-</sect2>
-
-</sect1>
-
-
-
-<sect1 id="containers">
-<title
->Konteinerid</title>
-<para
->Konteinerid on tähed või sõnad, mida programmeerija saab tarvitada arvu või teksti mahutamiseks. Arve sisaldavaid konteinereid nimetatakse <link linkend="variables"
->muutujateks</link
->, teksti sisaldavaid <link linkend="strings"
->stringideks</link
->.</para>
-
-<para
->Konteinerid, mida veel ei kasutata, tähendavad vaikimisi 0. Näide: <screen>
-print N
-</screen
-> See ei näita mitte midagi. Kui me püüame <link linkend="math"
->matemaatikas</link
-> kasutada tühje konteinereid, on tulemuseks vead. </para>
-
-<sect2 id="variables">
-<title
->Muutujad: arvukonteinerid</title>
-<para
->Toome taas näite: <screen>
-x = 3
-print x
-</screen
-> Esimesel real muudetakse täht <userinput
->x</userinput
-> muutujaks (numbrikonteineriks). Nagu näed, antakse muutujale <userinput
->x</userinput
-> väärtuseks 3. Teisel real antakse korraldus see väärtus kirja panna.</para>
-<para
->Pane tähele, et soovi korral panna kirja <quote
->x</quote
->, pidanuks me seda tegema nii: <screen
->print "x"
-</screen>
-</para>
-<para
->See oli lihtne, aga võtame kohe raskema näite: <screen>
-A = 2004
-B = 25
-C = A + B
-
-# järgmine käsk kirjutab "2029"
-print C
-backward 30
-# järgmine käsk kirjutab "2004 pluss 25"
-print A + " plus " + B
-backward 30
-# järgmine käsk kirjutab  "1979"
-print A - B
-</screen
-> Esimesel kahel real määratakse muutujate <userinput
->A</userinput
-> ja <userinput
->B</userinput
-> väärtuseks 2004 ja 25. Kolmandal real määratakse muutuja <userinput
->C</userinput
-> väärtuseks <userinput
->A + B</userinput
-> ehk siis 2029. Ülejäänud osa näitest koosneb kolmest käsust <userinput
->print</userinput
->, mida eraldab käsk <userinput
->backward 30</userinput
->. <userinput
->backward 30</userinput
-> on siin selleks, et iga väljund oleks ikka uuel real. Toodud näites on ka näha, et muutujaid saab kasutada <link linkend="math"
->matemaatilisteks teheteks</link
->.</para>
-</sect2>
-
-<sect2 id="strings">
-<title
->Teksti (stringe) sisaldavad konteinerid</title>
-<para
->Programmeerimiskoodis algab ja lõpeb tavaline tekst enamasti jutumärkidega. Me juba nägime seda: <screen>
-print "Hei programmeerija!"
-</screen
-> Tavaline tekst on piiratud jutumärkidega. Sellist tavalise teksti juppi nimetamegi <link linkend="strings"
->stringiks</link
->.</para>
-<para
->Stringe võib salvestada <link linkend="containers"
->konteinerites</link
-> täpselt samamoodi nagu <link linkend="number"
->arve</link
->. Stringid sarnanevad tublisti muutujatega. Suurim erinevus on see, et stringe ei saa kasutada <link linkend="math"
->matemaatilistes tehetes</link
-> ega <link linkend="questions"
->küsimustes</link
->. Näide stringide kasutamise kohta: <screen>
-x = "Tere "
-name = inputwindow "Palun sisesta oma nimi..."
-print x + name + ", kuidas läheb?
-</screen
-> Esimesel real määratakse stringi <userinput
->x</userinput
-> väärtuseks <quote
->Tere </quote
->. Teisel real määratakse stringi <userinput
->name</userinput
-> väärtuseks käsu <userinput
->inputwindow</userinput
-> väljund. Kolmanda reaga antakse korraldus kirjutada lõuendile kolme stringi kombinatsioon.</para>
-<para
->Programm palub sul sisestada oma nime. Kui sa näiteks annad oma nimeks <quote
->Paul</quote
->, kirjutab programm <quote
->Tere Paul, kuidas läheb?</quote
-> Pane tähele, et plussmärk (+) on ainus matemaatiline sümbol, mida saab stringide puhul kasutada.</para>
-</sect2>
-</sect1>
-
-<sect1 id="math">
-<title
->Kas Kilpkonn ka matemaatikat oskab?</title>
-<para
->&kturtle;? Ikka oskab. Ta võib liita (+), lahutada (-), korrutada (*) ja jagada (/). Toome siin näite kõigi nende tehetega: <screen>
-a = 20 - 5
-b = 15 * 2
-c = 30 / 30
-d = 1 + 1
-print "a: "+a+", b: "+b+", c: "+c+", d: "+d 
-</screen
-> Tead sa ikka, mis on a, b, c ja d väärtus? Pane tähele ka <link linkend="assignment"
->omistamise</link
-> sümboli <userinput
->=</userinput
-> kasutamist.</para>
-<para
->Kui soovid väga lihtsat tehet teha, siis see käib umbes nii: <screen
->print 2004-12
-</screen
-></para>
-<para
->Ja nüüd näide sulgudega: <screen>
-print ( ( 20 - 5 ) * 2 / 30 ) + 1
-</screen
-> Sulgudes olevad tehted sooritatakse esimestena.</para>
-</sect1>
-
-<sect1 id="questions">
-<title
->Küsid küsimuse, saad vastuse...</title>
-<para
-><link linkend="if"
-><userinput
->if</userinput
-></link
-> ja <link linkend="while"
-><userinput
->while</userinput
-></link
-> on <link linkend="controlling-execution"
->täitmise kontrollerid</link
->, mida me käsitleme järgmises osas. Siin kasutame käsku <userinput
->if</userinput
-> küsimuste selgitamiseks.</para>
-<sect2 id="q">
-<title
->Küsimused</title>
-<para
->Lihtne näide küsimuse kohta: <screen>
-x = 6
-if x &gt; 5 [
-  print "tere"
-]
-</screen
-> Selles näites on küsimuseks <userinput
->x &gt; 5</userinput
->. Kui vastus sellele küsimusele on 'tõene', täidetakse nurksulgudes olev kood. Küsimused on programmeerimises päris tähtsal kohal ning neid kasutataksegi tihtipeale koos <link linkend="controlling-execution"
->täitmise kontrolleritega</link
->, näiteks <link linkend="if"
-><userinput
->if</userinput
-></link
->. Kõiki arve ja <link linkend="variables"
->muutujaid</link
-> (arvukonteinereid) saab omavahel võrrelda küsimusi kasutades.</para>
-<para
->Toome siin ära kõik võimalikud küsimused: <table>
-<title
->Küsimuste tüübid</title>
-<tgroup cols="3">
-<tbody>
-<row>
-<entry
-><userinput
->a == b</userinput
-></entry>
-<entry
->võrdub</entry>
-<entry
->vastus on <quote
->tõene</quote
->, kui <userinput
->a</userinput
-> võrdub <userinput
->b</userinput
-></entry>
-</row>
-<row>
-<entry
-><userinput
->a != b</userinput
-></entry>
-<entry
->ei võrdu</entry>
-<entry
->vastus on <quote
->tõene</quote
->, kui <userinput
->a</userinput
-> ei võrdu <userinput
->b</userinput
-></entry>
-</row>
-<row>
-<entry
-><userinput
->a &gt; b</userinput
-></entry>
-<entry
->suurem kui</entry>
-<entry
->vastus on <quote
->tõene</quote
->, kui <userinput
->a</userinput
-> on suurem kui <userinput
->b</userinput
-></entry>
-</row>
-<row>
-<entry
-><userinput
->a &lt; b</userinput
-></entry>
-<entry
->väiksem kui</entry>
-<entry
->vastus on <quote
->tõene</quote
->, kui <userinput
->a</userinput
-> on väiksem kui <userinput
->b</userinput
-></entry>
-</row>
-<row>
-<entry
-><userinput
->a &gt;= b</userinput
-></entry>
-<entry
->suurem kui või võrdub</entry>
-<entry
->vastus on <quote
->tõene</quote
->, kui <userinput
->a</userinput
-> on suurem kui või võrdub <userinput
->b</userinput
-></entry>
-</row>
-<row>
-<entry
-><userinput
->a &lt;= b</userinput
-></entry>
-<entry
->väiksem kui või võrdub</entry>
-<entry
->vastus on <quote
->tõene</quote
->, kui <userinput
->a</userinput
-> on väiksem  kui või võrdub <userinput
->b</userinput
-></entry>
-</row>
-</tbody>
-</tgroup>
-</table>
-</para>
-<para
->Küsimused on <link linkend="the-code-editor"
->koodiredaktoris</link
-> <glossterm
->esile tõstetud</glossterm
-> sinise värviga.</para
-> 
-</sect2>
-
-<sect2 id="question-glue">
-<title
->Küsimuste ühendussõnad</title>
-<para
->Küsimusi saab ka üksteisega siduda niinimetatud küsimusliimiga. Sellisel moel saab mitmest küsimusest luua ühe suure küsimuse. <screen>
-a = 1
-b = 5
-if a &lt; 5 and b == 5 [
-  print "tere"
-]
-</screen
-> Selles näites kasutatakse ühendussõna <userinput
->and</userinput
-> kahe küsimuse 'liimimiseks' (<userinput
->a &lt; 5</userinput
->, <userinput
->b == 5</userinput
->). Kui üks <userinput
->and</userinput
-> pooltest on <quote
->väär</quote
->, on kogu küsimuse vastus <quote
->väär</quote
->, sest ühendussõna <userinput
->and</userinput
-> korral peab mõlema poole vastus olema <quote
->tõene</quote
->, et kogu vastus oleks <quote
->tõene</quote
->. Ja ära unusta panna küsimuste ümber sulge!</para>
-
-<para
->Põgus ülevaade, millele järgneb põhjalikum seletus: <table>
-<title
->Küsimuste ühendussõnad</title>
-<tgroup cols="2">
-<tbody>
-<row>
-<entry
-><userinput
->and</userinput
-></entry>
-<entry
->Mõlemad pooled peavad olema 'tõesed', et vastus oleks 'tõene'</entry>
-</row>
-<row>
-<entry
-><userinput
->or</userinput
-></entry>
-<entry
->Kui üks pool on 'tõene', on vastus 'tõene'</entry>
-</row>
-<row>
-<entry
-><userinput
->not</userinput
-></entry>
-<entry
->Erijuhtum: kasutada ainult ühe küsimusega! Sooritab teisenduse 'tõene' -> 'väär' või 'väär' -> 'tõene'.</entry>
-</row>
-</tbody>
-</tgroup>
-</table>
-</para>
-<para
->Küsimuste ühendussõnad on <link linkend="the-code-editor"
->koodiredaktoris</link
-> <glossterm
->esile tõstetud</glossterm
-> purpurse värviga.</para>
-
-<sect3 id="and">
-<title
->and</title>
-<para
->Kui küsimused seotakse kokku sõnaga <userinput
->and</userinput
->, peavad mõlemad <userinput
->and</userinput
-> pooled olema 'tõesed', et kogu tulemus oleks tõene. Näide: <screen>
-a = 1
-b = 5
-if ((a &lt; 10) and (b == 5)) and (a &lt; b) [
-  print "tere"
-]
-</screen
-> Toodud näites on kaks ühendatud küsimust koos ühendatud kolmandaga.</para>
-</sect3>
-
-<sect3 id="or">
-<title
->or</title>
-<para
->Kui vähemalt üks sõnaga <userinput
->or</userinput
-> ühendatud küsimustest on 'tõene', on 'tõene' ka tulemus. Näide: <screen>
-a = 1
-b = 5
-if ((a &lt; 10) or (b == 10)) or (a == 0) [
-  print "tere"
-]
-</screen
-> Toodud näites on kaks ühendatud küsimust koos ühendatud kolmandaga.</para>
-</sect3>
-
-<sect3 id="not">
-<title
->not</title>
-<para
-><userinput
->not</userinput
-> on spetsiaalne ühendussõna, sest see käib korraga ainult ühe küsimuse kohta. <userinput
->not</userinput
-> sooritab teisenduse 'tõene' -> 'väär' või 'väär' -> 'tõene'. Näide: <screen>
-a = 1
-b = 5
-if not ((a &lt; 10) and (b == 5)) [
-  print "tere"
-]
-else
-[
-  print "ei ütle tere ;-)"
-]
-</screen
-> Toodud näites on ühendatud küsimus 'tõene', kuid <userinput
->not</userinput
-> muudab selle 'vääraks'. Seepärast kirjutatakse <link linkend="the-canvas"
->lõuendile</link
-> lõpuks <userinput
->"ei ütle tere ;-)"</userinput
->.</para>
-</sect3>
-
-</sect2>
-
-</sect1>
-
-<sect1 id="controlling-execution">
-<title
->Täitmise kontrollimine</title>
-<para
->Täitmise kontrollerid lubavad &mdash; nagu nimetuski ütleb &mdash; kontrollida käsu täitmist.</para>
-<para
->Täitmise kontrollimise käsud on <glossterm
->esile tõstetud</glossterm
-> tumerohelise rasvase kirjaga. Nurksulud, mida väga sageli koos täitmise kontrolleritega pruugitakse, on <glossterm
->esile tõstetud</glossterm
-> helerohelise värviga.</para>
-
-<sect2 id="wait">
-<title
->Kilpkonna ootelejätmine</title>
-<para
->Kui oled juba natuke &kturtle;'iga harjutanud, paned tähele, et kilpkonn võib päris kiiresti joonistada. See käsk muudab tema tegevuse aga veidi aeglasemaks.</para>
-  <variablelist>
-    <varlistentry>
-      <term
->wait</term>
-      <listitem
-><para
-><screen
->wait X</screen>
-<userinput
->wait</userinput
-> paneb kilpkonna X sekundiks ootama. <screen>
-repeat 36 [
-  forward 5
-  turnright 10
-  wait 0.5
-]
-</screen
-> Selle koodiga joonistatakse ringjoon, aga kilpkonn ootab igal sammul pool sekundit. See jätab mulje nii enam-vähem normaalse kiirusega liikuvast kilpkonnast - vähemalt kilpkonna kohta...</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-</sect2>
-
-<sect2 id="if">
-<title
->Tingimuse "kui" (if) täitmine</title>
-  <variablelist>
-    <varlistentry>
-      <term
->if</term>
-      <listitem
-><para
-><screen
->if <link linkend="questions"
->küsimus</link
-> [ ...]</screen>
-Kood, mis seisab <quote
->...</quote
-> asemel, täidetakse ainult siis, kui (<userinput
->if</userinput
->) vastus <link linkend="questions"
->küsimusele</link
-> on <quote
->tõene</quote
->. Loe palun <link linkend="questions"
->küsimuste</link
-> kohta täpsemalt <link linkend="questions"
->küsimusi käsitlevast osast</link
->. <screen>
-x = 6
-if x &gt; 5 [
-  print "x on suurem kui viis!"
-]
-</screen
-> Esimesel real määratakse <userinput
->x</userinput
-> väärtuseks 6. Teisel real esitatakse <link linkend="questions"
->küsimus</link
-> <userinput
->x &gt; 5</userinput
->. Et vastus sellele küsimusele on <quote
->tõene</quote
->, lubab täitmise kontroller <userinput
->if</userinput
-> nurksulgudes oleva koodi täita.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-</sect2>
-
-<sect2 id="while">
-<title
->Silmus "while"</title>
-  <variablelist>
-    <varlistentry>
-      <term
->while</term>
-      <listitem
-><para
-><screen
->while <link linkend="questions"
->küsimus</link
-> [ ... ]</screen>
-Täitmise kontroller <userinput
->while</userinput
-> on üsna sarnane kontrolleriga <link linkend="if"
-><userinput
->if</userinput
-></link
->. Nende peamine erinevus seisab selles, et <userinput
->while</userinput
-> kordab nurksulgudes olevat koodi seni, kuni vastus <link linkend="questions"
->küsimusele</link
-> on lõpuks <quote
->väär</quote
->. <screen>
-x = 1
-while x &lt; 5 [
-  forward 10
-  wait 1
-  x = x + 1
-]
-</screen
-> Esimesel real määratakse <userinput
->x</userinput
-> väärtuseks 1. Teisel real esitatakse <link linkend="questions"
->küsimus</link
-> <userinput
->x &lt; 5</userinput
->. Et vastus sellele küsimusele on <quote
->tõene</quote
->, alustab täitmise kontroller <userinput
->while</userinput
-> nurksulgudes oleva koodi täitmist ja teeb seda seni, kuni vastus <link linkend="questions"
->küsimusele</link
-> on lõpuks <quote
->väär</quote
->. Antud juhul täidetakse nurksulgudes olev kood neli korda, sest iga viienda rea täitmisega suureneb <userinput
->x</userinput
-> ühe võrra.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-</sect2>
-
-<sect2 id="else">
-<title
->Vastasel juhul ehk "else"</title>
-  <variablelist>
-    <varlistentry>
-      <term
->else</term>
-      <listitem
-><para
-><screen
->if küsimus [ ... ] else [ ... ]</screen>
-Kontrollerit <userinput
->else</userinput
-> saab kasutada koos kontrolleriga <link linkend="if"
-><userinput
->if</userinput
-></link
->. Kood, mis seisab nurksulgudes <userinput
->else</userinput
-> järel, täidetakse ainult siis, kui vastus esitatud <link linkend="questions"
->küsimusele</link
-> on <quote
->väär</quote
->. <screen>
-reset
-x = 4
-if x &gt; 5 [
-  print "x on suurem kui viis!"
-] else [
-  print "x on väiksem kui kuus!"
-]
-</screen
-> <link linkend="questions"
->Küsimus</link
-> ootab vastuseks, kas <userinput
->x</userinput
-> on suurem kui 5. Et <userinput
->x</userinput
-> väärtuseks on esimesel real määratud 4, on vastuseks <quote
->väär</quote
->. See tähendab, et täidetakse kood, mis seisab nurksulgudes <userinput
->else</userinput
-> järel.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-</sect2>
-
-<sect2 id="for">
-<title
->Arvestussilmus "for"</title>
-  <variablelist>
-    <varlistentry>
-      <term
->for</term>
-      <listitem
-><para
-><screen
->for <userinput
->alguspunkt</userinput
-> to <userinput
->lõpp-punkt</userinput
-> [ ... ]</screen>
-<userinput
->for</userinput
-> on <quote
->arvestussilmus</quote
->, mis teeb midagi teatud arv kordi. <screen>
-for x = 1 to 10 [
-  print x * 7
-  forward 15
-]
-</screen
-> Igal nurksulgudes oleva koodi täitmisel antakse <userinput
->x</userinput
-> väärtus ühe võrra suuremana, kuni x võrdub lõpuks 10. Nurksulgudes olev kood antud juhul kirjutab tehte '<userinput
->x</userinput
-> korda 7' tulemuse. Kui programm on töö lõpetanud, on tulemuseks lõuendil ilutsev numbri 7 korrutustabelike.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-</sect2>
-
-</sect1>
-
-
-<sect1 id="learn">
-<title
->Omaenda käskude loomine käsuga <quote
->learn</quote
-></title>
-<para
->Käsk <userinput
->learn</userinput
-> on väga eriline, sest selle abil saab luua omaenda käske. Sinu loodud käsk võib kasutada nii <glossterm linkend="input-output"
->sisendit</glossterm
-> kui anda <glossterm linkend="input-output"
->väljundit</glossterm
->. Vaatamegi nüüd, kuidas uus käsk luua. <screen>
-learn ringjoon (x) [
-  repeat 36 [
-    forward x
-    turnleft 10
-  ]
-]
-</screen
-> Uus käsk kannab nime <userinput
->ringjoon</userinput
->. <userinput
->ringjoon</userinput
-> kasutab <glossterm linkend="input-output"
->sisendina</glossterm
-> numbrit, mis määrab ringjoone suuruse. <userinput
->ringjoon</userinput
-> ei tagasta mingit <glossterm linkend="input-output"
->väljundit</glossterm
->. Nüüd võime käsku <userinput
->ringjoon</userinput
-> kasutada täiesti tavalise käsuna, nagu selles näites: <screen
->learn ringjoon X [
-  repeat 36 [ 
-    forward X 
-    turnleft 10 
-  ] 
-] 
-
-go 30,30 
-ringjoon 20
-
-go 40,40 
-ringjoon 50  
-</screen>
-</para>
-<para
->Järgmises näites aga loome väljundväärtusega käsu. <screen>
-reset
-
-learn korrutaIseendaga n [
-  r = n * 1
-  r = n * n
-  return r
-]
-i = inputwindow "Palun sisesta arv ja vajuta OK"
-print i + " korrutatud iseendaga on: " + korrutaIseendaga (i)
-</screen
-> Selles näites on uue käsu nimeks <userinput
->korrutaIseendaga</userinput
->. Käsu sisend korrutatakse iseendaga ja tagastatakse käsuga <anchor id="return"/><userinput
->return</userinput
->. Käsk <userinput
->return</userinput
-> on meetod omaloodud funktsiooni väljundväärtuse saamiseks. </para>
-</sect1>
-
-</chapter>
diff --git a/tde-i18n-et/docs/kdeedu/kturtle/translator-guide.docbook b/tde-i18n-et/docs/kdeedu/kturtle/translator-guide.docbook
deleted file mode 100644
index 8dbe09b1b29..00000000000
--- a/tde-i18n-et/docs/kdeedu/kturtle/translator-guide.docbook
+++ /dev/null
@@ -1,266 +0,0 @@
-<chapter id="translators">
-<title
->&kturtle; sinu emakeeles</title>
-<para
->Nagu juba mainitud, on programmeerimiskeele &logo; suur iseärasus see, et &logo; käske saab tõlkida mis tahes keelde. See muudab isegi väikesele lapsele käskude mõistmise päris lihtsaks - peaasi, et ta lugeda oskaks. &kturtle; tõlkimisel uude keelde tuleb lisaks tavapärastele rakenduse graafilise liidese stringidele ja dokumentatsioonile ära tõlkida veel mõned failid. Üldiselt saab need automaatselt luua tänu Rafael Beccari skriptidele. Skriptid leiab kataloogist <userinput
->tdeedu/kturtle/scripts</userinput
->, tõlkimist vajavad failid kataloogist <userinput
->tdeedu/kturtle/data</userinput
->. Neis kataloogides on ka README-failid, mis sisaldavad juhiseid, kuidas skripte kasutada ja faile tõlkida. </para>
- 
-<sect1 id="make_directory">
-<title
->Tõlkefailide kataloogi loomine</title>
-<para
->Kõigepealt tuleb luua kataloog, kuhu tõlgitud failid paigutada. Loo oma KDE CVS-kataloogis alamkataloog <filename class="directory"
->tde-i18n/<replaceable
->kood</replaceable
->/data/tdeedu/kturtle/</filename
->, kus <replaceable
->kood</replaceable
-> on sinu keelekood (2- või 4-täheline <acronym
->ISO</acronym
-> kood). </para>
-<para
->Kopeeri sellesse kataloogi kataloogist <filename class="directory"
->tdeedu/kturtle/data/</filename
-> fail <filename
->Makefile.am</filename
->. Ava see tekstiredaktoris, asenda failis kõik <quote
->en_US</quote
-> oma keelekoodiga (sama, mida kasutasid eespool) ning salvesta fail. </para>
-</sect1>
-<sect1 id="commands_trans">
-<title
->Kuidas tõlkida &logo; võtmesõnu (käske)</title>
-<para>
-<itemizedlist>
-<listitem
-><para
->Kopeeri kataloogist <filename class="directory"
->tdeedu/kturtle/data/</filename
-> fail <filename
->logokeywords.en_US.xml</filename
-> äsja loodud kataloogi ja anna sellele nimeks <filename
->logokeywords.<replaceable
->kood</replaceable
->.xml</filename
->, kus <replaceable
->kood</replaceable
-> on sinu riigi kood (2- või 4-täheline <acronym
->ISO</acronym
-> kood). </para>
-</listitem>
-<listitem
-><para
->Tõlgi oma keelde sildi <sgmltag class="starttag"
->keyword</sgmltag
-> sisu, &ie; info <sgmltag class="starttag"
->keyword</sgmltag
-> ja <sgmltag class="endtag"
->keyword</sgmltag
-> vahel kõikjal, kus vähegi võimalik, samuti sildi <sgmltag class="starttag"
->alias</sgmltag
-> sisu, &ie; info <sgmltag class="starttag"
->alias</sgmltag
-> ja <sgmltag class="endtag"
->alias</sgmltag
-> vahel. Need tekstid on omavahel seotud, sest alias on võtmesõna viidaks.</para>
-<para
->Nii näiteks tõlgi sõna <quote
->while</quote
-> sildis <sgmltag class="starttag"
->keyword</sgmltag
->while<sgmltag class="endtag"
->keyword</sgmltag
->. </para>
-<para
->Palun ära tõlgi midagi muud ja ära tõlgi ka ingliskeelseid sõnu siltides <sgmltag class="starttag"
->command name="ingliskeelne_sõna"</sgmltag
->. Need peavad jääma ingliskeelseks. </para>
-<para
->Ja lõpuks: ära muuda failisisest järjekorda - seda läheb vaja Rafael Beccari automaattõlkeskriptidele. </para>
-</listitem>
-<listitem
-><para
->Salvesta oma fail kodeeringus <acronym
->UTF-8</acronym
-> (näiteks &kate;s vali <guimenuitem
->Salvesta kui...</guimenuitem
-> ja vali failinimest paremal asuvas kastis <guilabel
->utf8</guilabel
->). </para>
-</listitem>
-<listitem
-><para
->Kanna oma fail CVS-hoidlasse sisse (lisa oma faili nimi faili <filename
->Makefile.am</filename
->) või saada see Anne-Mariele. </para>
-</listitem>
-<listitem
-><para
->Kui sul tekib mingeid küsimusi, võta julgesti ühendust Anne-Marie Mahtoufiga <email
->annemarie.mahfouf@free.fr</email
->.</para>
-</listitem>
-</itemizedlist>
-</para>
-</sect1>
-
-<sect1 id="examples_syntax">
-<title
->Kuidas tõlkida süntaksi esiletõstmise faile</title>
-<para
->Faili <filename
->logohighlightstyle.en_US.xml</filename
-> tõlkimine on imelihtne tänu Rafael Beccari skriptile, mille leiad kataloogist <filename class="directory"
->tdeedu/kturtle/data/</filename
->. Palun tutvu aga enne seda kindlasti samas kataloogis leiduva README-failiga. </para>
-<para
->Tagasiühilduvuse huvides ning kõigi nende inimeste rahuldamiseks, kes ei soovi kasutada äsjamainitud imepärast skripti, kirjeldame ka vana tõlkimismeetodit: <itemizedlist>
-<listitem
-><para
->Kopeeri kataloogist <filename class="directory"
->tdeedu/kturtle/data/</filename
-> fail <filename
->logohighlightstyle.en_US.xml</filename
-> äsja loodud kataloogi ja anna sellele nimeks <filename
->logokeywords.<replaceable
->kood</replaceable
->.xml</filename
->, kus <replaceable
->kood</replaceable
-> on sinu riigi kood (2- või 4-täheline <acronym
->ISO</acronym
-> kood). </para>
-</listitem>
-<listitem
-><para
->Faili neljandal real seisab <sgmltag class="starttag"
->language name="en_US"</sgmltag
->...: vaheta siin <quote
->en_US</quote
-> välja oma keele <acronym
->ISO</acronym
-> koodiga (2 või 4 tähte). </para
-></listitem>
-<listitem
-><para
->Tõlgi oma keelde sildi <sgmltag class="starttag"
->item</sgmltag
-> sisu, &ie; info <sgmltag class="starttag"
->item</sgmltag
-> ja <sgmltag class="endtag"
->item</sgmltag
-> vahel. See peab vastama failis <filename
->logokeyword</filename
-> olevale sõnale. Näiteks tõlgi <quote
->while</quote
-> sildis <sgmltag class="starttag"
->item</sgmltag
-> while <sgmltag class="endtag"
->item</sgmltag
-> ning jäta tühikud muutmata (üks alguses ja üks lõpus). Palun ära tõlgi midagi muud. </para
-></listitem>
-<listitem
-><para
->Salvesta oma fail kodeeringus <acronym
->UTF-8</acronym
-> (näiteks &kate;s vali <guimenuitem
->Salvesta kui...</guimenuitem
-> ja vali failinimest paremal asuvas kastis <guilabel
->utf8</guilabel
->). </para
-></listitem>
-<listitem
-><para
->Kanna oma fail CVS-hoidlasse sisse (lisa oma faili nimi faili <filename
->Makefile.am</filename
->) või saada see Anne-Mariele. </para
-></listitem>
-<listitem
-><para
->Kui sul tekib mingeid küsimusi, võta julgesti ühendust Anne-Marie Mahtoufiga <email
->annemarie.mahfouf@free.fr</email
->. </para
-></listitem>
-</itemizedlist>
-</para>
-</sect1>
-
-<sect1 id="examples_trans">
-<title
->Kuidas tõlkida näidiseid</title>
-<para
->Ka siin muudab asja palju lihtsamaks Rafael Beccari skript, mille leiab kataloogist <filename class="directory"
->tdeedu/kturtle/data/</filename
->. Palun loe aga kindlasti eelnevalt samas kataloogis leiduvat README-faili, sest näidisfailide automaattõlkimise järel on samuti vaja üht-teist ette võtta. </para>
-<para
->Kui järgisid skriptide kataloogis leiduvas README-failis toodud juhiseid, peaks su töö nüüd suurel määral valmis olema. Ära unusta siiski testimast loodud näidiste koodi, sest vead on väga kerged sisse hiilima. Kontrolli ka, et fail <userinput
->Makefile.am</userinput
-> kataloogis <filename class="directory"
->tde-i18n/<replaceable
->kood</replaceable
->/data/tdeedu/kturtle/</filename
-> arvestaks uute failidega. Näiteks hollandi keele puhul peaks <userinput
->Makefile.am</userinput
-> välja nägema selline: <screen
->txt_DATA = advertentie.logo driehoeken.logo krullen.logo tafels.logo \
-bloem.logo driehoek.logo logohighlightstyle.nl.xml pijl.logo vierkanten.logo \
-kleuren.logo logokeywords.nl.xml randomnaam.logo vierkant.logo
-txtdir = $(kde_datadir)/kturtle/examples/nl
-
-xml_DATA = logohighlightstyle.nl.xml
-xmldir = $(kde_datadir)/katepart/syntax
-
-keywords_DATA = logokeywords.nl.xml
-keywordsdir = $(kde_datadir)/kturtle/data
-EXTRA_DIST = $(txt_DATA) $(xml_DATA) $(keywords_DATA)
-</screen
-> 
-</para>
-<para
->Kirjeldame siin ka seda, kuidas tõlkida ILMA Rafaeli Perli-skripti kasutamata: <itemizedlist>
-<listitem
-><para
->Kopeeri kataloogist <filename class="directory"
->tdeedu/kturtle/data/</filename
-> ingliskeelsed näidisefailid kataloogi, kus asuvad tõlgitud võtmesõna- ja esiletõstmise fail. Nimeta failid oma keelde tõlgituna ümber. See aitab kasutajatel taibata, millega on mingi faili puhul tegemist.</para>
-</listitem>
-<listitem
-><para
->Tõlgi näidiste võtmesõnad, kasutades eeskujuks neid, mis on tõlgitud sinu emakeelses failis <filename
->logokeywords.xml</filename
->. Võtmesõnade fail peab olema kindlasti tõlgitud enne näidiste tõlkimise kallale asumist.</para>
-</listitem>
-<listitem
-><para
->Salvesta oma fail kodeeringus <acronym
->UTF-8</acronym
-> (näiteks &kate;s vali <guimenuitem
->Salvesta kui...</guimenuitem
-> ja vali failinimest paremal asuvas kastis <guilabel
->utf8</guilabel
->).</para>
-</listitem>
-<listitem
-><para
->Kanna oma kataloog sisse CVS hoidlasse (lisa sellesse <filename
->Makefile.am</filename
->) või saada Anne-Mariele.</para>
-</listitem>
-<listitem
-><para
->Kui sul tekib mingeid küsimusi, võta julgesti ühendust Anne-Marie Mahtoufiga <email
->annemarie.mahfouf@free.fr</email
->.</para>
-</listitem>
-<listitem
-><para
->Kui soovid, võid sellesse kataloogi lisada näidiseid ka omalt poolt.</para>
-</listitem>
-</itemizedlist>
-</para>
-</sect1>
-
-</chapter>
diff --git a/tde-i18n-et/docs/kdeedu/kturtle/using-kturtle.docbook b/tde-i18n-et/docs/kdeedu/kturtle/using-kturtle.docbook
deleted file mode 100644
index ffb220dbae4..00000000000
--- a/tde-i18n-et/docs/kdeedu/kturtle/using-kturtle.docbook
+++ /dev/null
@@ -1,1115 +0,0 @@
-<!--Dear translator: please NEVER translate the id or anything inside the tags as they are needed in english by the application
-     Thanks a lot in advance.-->
-<chapter id="using-kturtle">
-<title
->&kturtle;'i kasutamine</title>
-
-<screenshot>
-  <screeninfo
->&kturtle; tegevuses</screeninfo>
-  <mediaobject>
-    <imageobject>
-      <imagedata fileref="mainwindow_flower_nrs.png" format="PNG"/>
-    </imageobject>
-    <textobject>
-      <phrase
->&kturtle;'i peaaken</phrase>
-    </textobject>
-  </mediaobject>
-</screenshot>
-
-<para
->&kturtle;'i peaaken koosneb kahest põhiosast: <link linkend="the-code-editor"
->koodiredaktor</link
-> (3) vasakul, kus saab kirja panna &logo; käsud, ja <link linkend="the-canvas"
->lõuend</link
-> (4) paremal, kus need käsud täide viiakse. <link linkend="the-canvas"
->Lõuend</link
-> on kilpkonna nii-öelda liivakast, kus ta omaette askeldades sinu soovitud pildi lõpuks valmis joonistab. Peaaknal on veel kolm osa: <link linkend="the-menubar"
->menüüriba</link
-> (1), mis võimaldab kasutada kõiki saadaolevaid käske, <link linkend="the-toolbar"
->tööriistariba</link
-> (2), kus saab kiiresti valida sagedamini kasutatavate käskude seast, ja <link linkend="the-statusbar"
->olekuriba</link
-> (5), kus näeb &kturtle;'i tagasisidena rakenduse staatust.</para>
-
-<sect1 id="the-code-editor">
-<title
->Koodiredaktor</title>
-<para
->Koodiredaktor on koht, kus panna kirja &logo; käsud. See pakub kõiki võimalusi, mida üks tänapäevane redaktor ikka pakkuma peab. Enamik neist on kasutatavad menüüst <link linkend="the-edit-menu"
->Redigeerimine</link
-> või <link linkend="the-tools-menu"
->Tööriistad</link
->. Koodiredaktori võib dokkida ükspuha millisele peaakna küljele või ka hoopis lahti haakida ja töölaual sootuks mujale asetada.</para>
-<para
->Koodi saab redaktorisse mitmel moel sisestada. Lihtsaim meetod on kasutada juba valmis tehtud näidiseid. Selleks vali <menuchoice
-><guimenu
->Fail</guimenu
-><guimenuitem
->Ava näidised</guimenuitem
-> </menuchoice
-> <link linkend="the-file-menu"
->failimenüüs</link
-> ja klõpsa vajalikul failil. Failinimi annab teada, mida näidis sisaldab (&eg; <filename
->ruut.logo</filename
-> joonistab ruudu). Valitud fail avatakse <link linkend="the-code-editor"
->koodiredaktoris</link
->, pärast mida saab käsuga <menuchoice
-><guimenu
->Fail</guimenu
-><guimenuitem
->Käivita käsud</guimenuitem
-> </menuchoice
-> hakata seda ellu viima.</para>
-<para
->&logo; faile saab avada menüükäsuga <menuchoice
-><guimenu
->Fail</guimenu
-><guimenuitem
->Ava...</guimenuitem
-> </menuchoice
->.</para>
-<para
->Kolmas võimalus on kirjutada kood ise redaktorisse või kopeerida ja asetada kood kuskilt mujalt, kas või käesolevast käsiraamatust. </para>
-<para
->Kursori asukohta näeb <link linkend="the-statusbar"
->olekuriba</link
-> paremas ääres, see on määratud rea ja veeru numbriga. </para>
-</sect1>
-
-<sect1 id="the-canvas">
-<title
->Lõuend</title>
-<para
->Lõuend on ala, kus käsud visualiseeritakse, kus nendega <quote
->joonistatakse</quote
-> pilt. Ehk siis - see on kilpkonna mängumaa. Kui oled sisestanud mingi koodi <link linkend="the-code-editor"
->koodiredaktorisse</link
-> ja selle käivitanud käsuga <menuchoice
-><guimenu
->Fail</guimenu
-><guimenuitem
->Käivita käsud</guimenuitem
-> </menuchoice
->, võib juhtuda üks kahest: 1) kood täidetakse edukalt ja sa näed midagi lõuendil muutumas või 2) koodis on viga ja ilmub teade, mis ütleb, millise veaga on tegemist.</para>
-<para
->See teade peaks aitama probleemi lahendada.</para>
-<para
->Joonistatud pildi võib salvestada pildina (<menuchoice
-><guimenu
->Fail</guimenu
-><guimenuitem
->Salvesta lõuend</guimenuitem
-> </menuchoice
->) või ka kohe trükkida (<menuchoice
-><guimenu
->Fail</guimenu
-><guimenuitem
->Trüki...</guimenuitem
-> </menuchoice
->).</para>
-</sect1>
-
-<sect1 id="the-menubar">
-<title
->Menüüriba</title>
-<para
->Menüüribal leiad kõik toimingud, mida &kturtle;'is on võimalik kasutada. Need on jagatud järgmistesse rühmadesse: <guimenu
->Fail</guimenu
->, <guimenu
->Redigeerimine</guimenu
->, <guimenu
->Vaade</guimenu
->, <guimenu
->Tööriistad</guimenu
->, <guimenu
->Seadistused</guimenu
-> ja <guimenu
->Abi</guimenu
->. Kirjeldame siin neid kõiki.</para>
-
-<sect2 id="the-file-menu">
-<title
-><guimenu
->Fail</guimenu
->imenüü</title>
-
-<sect3 id="file-new">
-<title
->Uus</title>
-  <variablelist>
-    <varlistentry>
-      <term
-><menuchoice
-><shortcut
-> <keycombo
->&Ctrl;<keycap
->N</keycap
-></keycombo
-> </shortcut
-> <guimenu
->Fail</guimenu
-> <guimenuitem
->Uus</guimenuitem
-> </menuchoice
-></term>
-      <listitem
-><para
->Loob uue tühja &logo;-faili.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-</sect3>
-<sect3 id="file-open">
-<title
->Ava</title>
-  <variablelist>
-    <varlistentry>
-      <term
-><menuchoice
-><shortcut
-> <keycombo
->&Ctrl;<keycap
->O</keycap
-></keycombo
-> </shortcut
-> <guimenu
->Fail</guimenu
-> <guimenuitem
->Ava...</guimenuitem
-> </menuchoice
-></term>
-      <listitem
-><para
->Avab &logo;-faili.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-</sect3>
-<sect3 id="file-open-recent">
-<title
->Ava hiljutine</title>
-  <variablelist>
-    <varlistentry>
-      <term
-><menuchoice
-><guimenu
->Fail</guimenu
-> <guimenuitem
->Ava hiljutine</guimenuitem
-> </menuchoice
-></term>
-      <listitem
-><para
->Avab hiljuti kasutatud &logo;-faili.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-</sect3>
-<sect3 id="file-open-examples">
-<title
->Ava näidised</title>
-  <variablelist>
-    <varlistentry>
-      <term
-><menuchoice
-><shortcut
-> <keycombo
->&Ctrl;<keycap
->E</keycap
-></keycombo
-> </shortcut
-> <guimenu
->Fail</guimenu
-> <guimenuitem
->Ava näidised</guimenuitem
-> </menuchoice
-></term>
-      <listitem
-><para
->Avab &logo; näidisfailidega kataloogi. Need peaksid olema keeles, mis on määratud seadistustedialoogis (<menuchoice
-><guimenu
->Seadistused</guimenu
-><guimenuitem
->&kturtle; seadistamine...</guimenuitem
-> </menuchoice
->).</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-</sect3>
-<sect3 id="file-save">
-<title
->Salvesta</title>
-  <variablelist>
-    <varlistentry>
-      <term
-><menuchoice
-><shortcut
-> <keycombo
->&Ctrl;<keycap
->S</keycap
-></keycombo
-> </shortcut
-> <guimenu
->Fail</guimenu
-> <guimenuitem
->Salvesta</guimenuitem
-> </menuchoice
-></term>
-      <listitem
-><para
->Salvestab parajasti avatud &logo;-faili.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-</sect3>
-<sect3 id="file-save-as">
-<title
->Salvesta kui</title>
-  <variablelist>
-    <varlistentry>
-      <term
-><menuchoice
-><guimenu
->Fail</guimenu
-> <guimenuitem
->Salvesta kui...</guimenuitem
-> </menuchoice
-></term>
-      <listitem
-><para
->Salvestab parajasti avatud &logo;-faili uude asukohta või uue nimega.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-</sect3>
-<sect3 id="file-save-canvas">
-<title
->Salvesta lõuend</title>
-  <variablelist>
-    <varlistentry>
-      <term
-><menuchoice
-><guimenu
->Fail</guimenu
-> <guimenuitem
->Salvesta lõuend</guimenuitem
-> </menuchoice
-></term>
-      <listitem
-><para
->Salvestab lõuendil oleva joonistuse pildina.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-</sect3>
-<sect3 id="file-speed">
-<title
->Täitmise kiirus</title>
-  <variablelist>
-    <varlistentry>
-      <term
-><menuchoice
-><guimenu
->Fail</guimenu
-> <guimenuitem
->Täitmise kiirus</guimenuitem
-> </menuchoice
-></term>
-      <listitem
-><para
->Näitab võimalikke täitmise kiirusi: täiskiirus, aeglane, aeglasem ja kõige aeglasem. Kui kiiruseks valida 'täiskiirus' (vaikeväärtus), on vaevu võimalik jälgida, mis toimub. Sageli on see kasulik, kuid vahel võib tekkida soov käskude täitmist üksikasjalikult jälgida. Sel juhul tuleks valida kiiruseks 'aeglane', aeglasem' või 'kõige aeglasem'. Mõne aeglase kiiruse valimisel näidatakse redaktoris täitmise hetkeasukohta.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-</sect3>
-<sect3 id="file-execute">
-<title
->Käivita</title>
-  <variablelist>
-    <varlistentry>
-      <term
-><menuchoice
-><shortcut
-> <keycombo
->&Alt;<keysym
->Enter</keysym
-></keycombo
-> </shortcut
-> <guimenu
->Fail</guimenu
-> <guimenuitem
->Käivita käsud</guimenuitem
-> </menuchoice
-></term>
-      <listitem
-><para
->Käivitab koodiredaktoris kirja pandud käsud.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-</sect3>
-<sect3 id="file-pause">
-<title
->Peata</title>
-  <variablelist>
-    <varlistentry>
-      <term
-><menuchoice
-><shortcut
-> <keycombo
-><keysym
->Pause</keysym
-></keycombo
-> </shortcut
-> <guimenu
->Fail</guimenu
-> <guimenuitem
->Peata täitmine</guimenuitem
-> </menuchoice
-></term>
-      <listitem
-><para
->Peatab käskude täitmise. Seda saab kasutada ainult siis, kui käske parajasti täidetakse.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-</sect3>
-<sect3 id="file-stop">
-<title
->Katkesta</title>
-  <variablelist>
-    <varlistentry>
-      <term
-><menuchoice
-><shortcut
-> <keycombo
-><keysym
->Escape</keysym
-></keycombo
-> </shortcut
-> <guimenu
->Fail</guimenu
-> <guimenuitem
->Katkesta täitmine</guimenuitem
-> </menuchoice
-></term>
-      <listitem
-><para
->Katkestab käskude täitmise. Seda saab kasutada ainult siis, kui käske parajasti täidetakse.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-</sect3>
-<sect3 id="file-print">
-<title
->Trüki</title>
-  <variablelist>
-    <varlistentry>
-      <term
-><menuchoice
-><shortcut
-> <keycombo
->&Ctrl;<keycap
->P</keycap
-></keycombo
-> </shortcut
-> <guimenu
->Fail</guimenu
-> <guimenuitem
->Trüki...</guimenuitem
-> </menuchoice
-></term>
-      <listitem
-><para
->Trükib kas koodiredaktoris oleva koodi või lõuendil oleva joonistuse.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-</sect3>
-<sect3 id="file-quit">
-<title
->Välju</title>
-  <variablelist>
-    <varlistentry>
-      <term
-><menuchoice
-><shortcut
-> <keycombo
->&Ctrl;<keycap
->Q</keycap
-></keycombo
-> </shortcut
-> <guimenu
->Fail</guimenu
-> <guimenuitem
->Välju</guimenuitem
-> </menuchoice
-></term>
-      <listitem
-><para
->Lõpetab &kturtle;'i töö.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-</sect3>
-</sect2>
-
-<sect2 id="the-edit-menu">
-  <title
->Menüü <guimenu
->Redigeerimine</guimenu
-></title>
-  <variablelist>
-    <anchor id="edit-undo"/>
-    <varlistentry>
-      <term
-><menuchoice
-><shortcut
-> <keycombo
->&Ctrl;<keycap
->Z</keycap
-></keycombo
-> </shortcut
-> <guimenu
->Redigeerimine</guimenu
-> <guimenuitem
->Võta tagasi</guimenuitem
-> </menuchoice
-></term>
-      <listitem
-><para
->Tühistab viimase koodi tehtud muudatuse. &kturtle; ei tunne tagasivõtmisel piire.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-  <variablelist>
-    <anchor id="edit-redo"/>
-    <varlistentry>
-      <term
-><menuchoice
-><shortcut
-> <keycombo
->&Ctrl;&Shift;<keycap
->Z</keycap
-></keycombo
-> </shortcut
-> <guimenu
->Redigeerimine</guimenu
-> <guimenuitem
->Tee uuesti</guimenuitem
-> </menuchoice
-></term>
-      <listitem
-><para
->Taastab koodis tagasivõetud muudatuse.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-  <variablelist>
-    <anchor id="edit-cut"/>
-    <varlistentry>
-      <term
-><menuchoice
-><shortcut
-> <keycombo
->&Ctrl;<keycap
->X</keycap
-></keycombo
-> </shortcut
-> <guimenu
->Redigeerimine</guimenu
-> <guimenuitem
->Lõika</guimenuitem
-> </menuchoice
-></term>
-      <listitem
-><para
->Lõikab koodiredaktoris valitud teksti ja asetab selle lõikepuhvrisse.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-  <variablelist>
-    <anchor id="edit-copy"/>
-    <varlistentry>
-      <term
-><menuchoice
-><shortcut
-> <keycombo
->&Ctrl;<keycap
->C</keycap
-></keycombo
-> </shortcut
-> <guimenu
->Redigeerimine</guimenu
-> <guimenuitem
->Kopeeri</guimenuitem
-> </menuchoice
-></term>
-      <listitem
-><para
->Kopeerib koodiredaktoris valitud teksti lõikepuhvrisse.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-  <variablelist>
-    <anchor id="edit-paste"/>
-    <varlistentry>
-      <term
-><menuchoice
-><shortcut
-> <keycombo
->&Ctrl;<keycap
->V</keycap
-></keycombo
-> </shortcut
-> <guimenu
->Redigeerimine</guimenu
-> <guimenuitem
->Aseta</guimenuitem
-> </menuchoice
-></term>
-      <listitem
-><para
->Asetab teksti lõikepuhvrist redaktorisse.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-  <variablelist>
-    <anchor id="edit-find"/>
-    <varlistentry>
-      <term
-><menuchoice
-><shortcut
-> <keycombo
->&Ctrl;<keycap
->F</keycap
-></keycombo
-> </shortcut
-> <guimenu
->Redigeerimine</guimenu
-> <guimenuitem
->Otsi...</guimenuitem
-> </menuchoice
-></term>
-      <listitem
-><para
->Selle käsuga saab koodis teatud sõna või väljendit otsida.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-  <variablelist>
-    <anchor id="edit-find-next"/>
-    <varlistentry>
-      <term
-><menuchoice
-><shortcut
-> <keycombo
-><keysym
->F3</keysym
-></keycombo
-> </shortcut
-> <guimenu
->Redigeerimine</guimenu
-> <guimenuitem
->Otsi järgmine</guimenuitem
-> </menuchoice
-></term>
-      <listitem
-><para
->Sellega saab leida otsitava fraasi järgmise esinemiskorra.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-  <variablelist>
-    <anchor id="edit-replace"/>
-    <varlistentry>
-      <term
-><menuchoice
-><shortcut
-> <keycombo
->&Ctrl;<keycap
->R</keycap
-></keycombo
-> </shortcut
-> <guimenu
->Redigeerimine</guimenu
-> <guimenuitem
->Asenda...</guimenuitem
-> </menuchoice
-></term>
-      <listitem
-><para
->Sellega saab koodis sõnu või väljendeid asendada.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-</sect2>
-
-<sect2 id="the-view-menu">
-  <title
->Menüü <guimenu
->Vaade</guimenu
-></title>
-  <variablelist>
-    <anchor id="view-fullscreen"/>
-    <varlistentry>
-      <term
-><menuchoice
-><shortcut
-> <keycombo
->&Ctrl;&Shift;<keycap
->F</keycap
-></keycombo
-> </shortcut
-> <guimenu
->Vaade</guimenu
-> <guimenuitem
->Täisekraanirežiim</guimenuitem
-> </menuchoice
-></term>
-      <listitem
-><para
->See lülitab täisekraanirežiimi.</para>
-                <para
->Märkus: kui koodi täidetakse täisekraanirežiimis, on näha ainult lõuend. See lubab kirjutada &kturtle;'is ka <quote
->täisekraan</quote
->-programme.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-  <variablelist>
-    <anchor id="view-linenumbers"/>
-    <varlistentry>
-      <term
-><menuchoice
-><shortcut
-> <keycombo
-><keysym
->F11</keysym
-></keycombo
-> </shortcut
-> <guimenu
->Vaade</guimenu
-> <guimenuitem
->Näita reanumbreid</guimenuitem
-> </menuchoice
-></term>
-      <listitem
-><para
->Sellega saab lasta koodiredaktoris reanumbreid näidata. See on kasulik näiteks vigade leidmiseks.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-</sect2>
-
-<sect2 id="the-tools-menu">
-  <title
-><guimenu
->Tööriistad</guimenu
->e menüü</title>
-  <variablelist>
-    <anchor id="tools-color-picker"/>
-    <varlistentry>
-      <term
-><menuchoice
-><shortcut
-> <keycombo
->&Alt;<keycap
->C</keycap
-></keycombo
-> </shortcut
-> <guimenu
->Tööriistad</guimenu
-> <guimenuitem
->Värvivalija</guimenuitem
-> </menuchoice
-></term>
-      <listitem
-><para
->Avab värvivalija. Selle abil saab hõlpsasti valida <glossterm linkend="rgb"
->värvikoodi</glossterm
-> ja lisada selle <link linkend="the-code-editor"
->koodiredaktorisse</link
->.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-  <variablelist>
-    <anchor id="tools-indent"/>
-    <varlistentry>
-      <term
-><menuchoice
-><shortcut
-> <keycombo
->&Ctrl;<keycap
->I</keycap
-></keycombo
-> </shortcut
-> <guimenu
->Tööriistad</guimenu
-> <guimenuitem
->Treppimine</guimenuitem
-> </menuchoice
-></term>
-      <listitem
-><para
->See <quote
->trepib</quote
-> valitud read (lisab nende algusse tühimärgi). <quote
->Treppimise</quote
-> korralikul kasutamisel on koodi palju lihtsam lugeda. Kõik näidised kasutavad samuti treppimist, nii et palun tutvu nendega.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-  <variablelist>
-    <anchor id="tools-unindent"/>
-    <varlistentry>
-      <term
-><menuchoice
-><shortcut
-> <keycombo
->&Ctrl;&Shift;<keycap
->I</keycap
-></keycombo
-> </shortcut
-> <guimenu
->Tööriistad</guimenu
-> <guimenuitem
->Tagasitreppimine</guimenuitem
-> </menuchoice
-></term>
-      <listitem
-><para
->Sellega saab valitud read <quote
->tagasi treppida</quote
->, s.t. eemaldada ridade algusest tühimärgi.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-  <variablelist>
-    <anchor id="tools-clean-indent"/>
-    <varlistentry>
-      <term
-><menuchoice
-><guimenu
->Tööriistad</guimenu
-> <guimenuitem
->Eemalda treppimine</guimenuitem
-> </menuchoice
-></term>
-      <listitem
-><para
->Sellega saab valitud read <quote
->treppimisest</quote
-> puhastada, s.t. eemaldada ridade algusest kõik tühimärgid.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-  <variablelist>
-    <anchor id="tools-comment"/>
-    <varlistentry>
-      <term
-><menuchoice
-><shortcut
-> <keycombo
->&Ctrl;<keycap
->D</keycap
-></keycombo
-> </shortcut
-> <guimenu
->Tööriistad</guimenu
-> <guimenuitem
->Kommentaar</guimenuitem
-> </menuchoice
-></term>
-      <listitem
-><para
->See lisab valitud ridadele kommentaarimärgid (#). Kommentaarimärgiga algavaid ridu koodi täitmisel ignoreeritakse. Kommentaarid lubavad programmeerijal näiteks jagada selgitusi koodi kohta või siis vältida ajutiselt koodi teatud osa täitmist.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-  <variablelist>
-    <anchor id="tools-uncomment"/>
-    <varlistentry>
-      <term
-><menuchoice
-><shortcut
-> <keycombo
->&Ctrl;&Shift;<keycap
->D</keycap
-></keycombo
-> </shortcut
-> <guimenu
->Tööriistad</guimenu
-> <guimenuitem
->Kommentaari eemaldamine</guimenuitem
-> </menuchoice
-></term>
-      <listitem
-><para
->See eemaldab valitud ridadelt kommentaarimärgid.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-</sect2>
-
-<sect2 id="the-setting-menu">
-  <title
->Menüü <guimenu
->Seadistused</guimenu
-></title>
-    <variablelist>
-    <anchor id="toggle-toolbar"/>
-    <varlistentry>
-<term
-><menuchoice
-><guimenu
->Seadistused</guimenu
-> <guimenuitem
->Tööriistariba näitamine/peitmine</guimenuitem
-> </menuchoice
-></term>
-<listitem
-><para
-><action
->Lülitab</action
-> peamise tööriistariba näitamise sisse-välja.</para
-></listitem>
-</varlistentry>
-  </variablelist
->  
-  <variablelist>
-      <anchor id="toggle-statusbar"/>
-   <varlistentry>
-<term
-><menuchoice
-><guimenu
->Seadistused</guimenu
-> <guimenuitem
->Olekuriba näitamine/peitmine</guimenuitem
-> </menuchoice
-></term>
-<listitem
-><para
-><action
->Lülitab</action
-> olekuriba näitamise sisse-välja.</para
-></listitem>
-</varlistentry>
-  </variablelist>
-    <variablelist>
-    <anchor id="tools-advanced"/>
-    <varlistentry>
-      <term
-><menuchoice
-><guimenu
->Seadistused</guimenu
-> <guisubmenu
->Muud seadistused</guisubmenu
-> </menuchoice
-></term>
-      <listitem
-><para
->Siin saab muuta selliseid asju, mida tavaliselt ei ole põhjust muuta. Alammenüüs <guisubmenu
->Muud seadistused</guisubmenu
->on kolm kirjet: <guimenuitem
->Redaktori seadistamine...</guimenuitem
-> (tavapärane &kate; redaktori seadistustedialoog), <guimenuitem
->Kiirklahvide seadistamine...</guimenuitem
-> (tavapärane &kde; kiirklahvide seadistustedialoog) ja <guimenuitem
->Tööriistaribade seadistamine...</guimenuitem
-> (tavapärane &kde; tööriistaribade seadistustedialoog).</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-  <variablelist>
-    <anchor id="settings-configure"/>
-    <varlistentry>
-      <term
-><menuchoice
-><guimenu
->Seadistused</guimenu
-> <guimenuitem
->&kturtle; seadistamine...</guimenuitem
-> </menuchoice
-></term>
-      <listitem
-><para
->Avab &kturtle;'i seadistustedialoogi, kus saab muuta &logo; käskude keelt või määrata uue lõuendite algsuuruse.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-
-</sect2>
-
-<sect2 id="the-help-menu">
-  <title
-><guimenu
->Abi</guimenu
->menüü</title>
-  <variablelist>
-    <anchor id="help-handbook"/>
-    <varlistentry>
-      <term
-><menuchoice
-><shortcut
-> <keycombo
-><keysym
->F1</keysym
-></keycombo
-> </shortcut
-> <guimenu
->Abi</guimenu
-> <guimenuitem
->&kturtle;'i käsiraamat</guimenuitem
-> </menuchoice
-></term>
-      <listitem
-><para
->Avab käesoleva käsiraamatu.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-  <variablelist>
-    <anchor id="help-whats-this"/>
-    <varlistentry>
-      <term
-><menuchoice
-><shortcut
-> <keycombo
->&Shift;<keysym
->F1</keysym
-></keycombo
-> </shortcut
-> <guimenu
->Abi</guimenu
-> <guimenuitem
->Mis see on?</guimenuitem
-> </menuchoice
-></term>
-      <listitem
-><para
->Pärast selle valimist muutub hiirekursor küsimärgikujuliseks. Sellega mõnel &kturtle;'i peaakna osal klõpsates näeb väikest kohtspikrit infoga antud osa kohta.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-  <variablelist>
-    <anchor id="help-context-help"/>
-    <varlistentry>
-      <term
-><menuchoice
-><shortcut
-> <keycombo
-><keysym
->F2</keysym
-></keycombo
-> </shortcut
-> <guimenu
->Abi</guimenu
-> <guimenuitem
->Abi: ...</guimenuitem
-> </menuchoice
-></term>
-      <listitem
-><para
->See on väga kasulik võimalus, näidates abi koodi selle koha kohta, kus parajasti asub kursor. Kui &eg; kasutasid koodis käsku <userinput
->print</userinput
->, saad selle abil teada, mida käsiraamat vastava käsu kohta ütleb. Vii kursor käsu <userinput
->print</userinput
-> peale ja vajuta <keysym
->F2</keysym
->. Seejärel näed käsiraamatus käsust <userinput
->print</userinput
-> rääkivat kohta.</para>
-      <para
->See on päris kasulik ja oluline programmeerimise õppimisel.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-  <variablelist>
-    <anchor id="help-report-bug"/>
-    <varlistentry>
-      <term
-><menuchoice
-><guimenu
->Abi</guimenu
-> <guimenuitem
->Saada vearaport...</guimenuitem
-> </menuchoice
-></term>
-      <listitem
-><para
->Selle abil saab arendajatele teada anda &kturtle;'is esinevatest probleemidest. Kui arendajad neist teavad, saavad nad &kturtle;'i järgmisi versioone veelgi paremaks muuta.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-  <variablelist>
-    <anchor id="help-about-kturtle"/>
-    <varlistentry>
-      <term
-><menuchoice
-><guimenu
->Abi</guimenu
-> <guimenuitem
->&kturtle; info</guimenuitem
-> </menuchoice
-></term>
-      <listitem
-><para
->Siin leiab infot &kturtle;'i kohta, näiteks selle autorid ja levitamise aluseks olev litsents.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-  <variablelist>
-    <anchor id="help-about-kde"/>
-    <varlistentry>
-      <term
-><menuchoice
-><guimenu
->Abi</guimenu
-> <guimenuitem
->&kde; info</guimenuitem
-> </menuchoice
-></term>
-      <listitem
-><para
->Siin leiab infot &kde; kohta. Kui sa ei peaks veel teadma, mis &kde; on, siis ära seda küll vahele jäta.</para
-></listitem>
-    </varlistentry>
-  </variablelist>
-</sect2>
-
-</sect1>
-
-<sect1 id="the-toolbar">
-<title
->Tööriistariba</title>
-<para
->Siin saab kiiresti valida kõige sagedamini vajaminevaid toiminguid. Vaikimisi ongi siin just käsud, mida kõige enam vaja läheb, sealhulgas <guiicon
->Käskude täitmine</guiicon
-> ja <guiicon
->Täitmise peatamine</guiicon
->.</para>
-<para
->Tööriistariba saab oma maitse järgi kohandada menüükäsuga <menuchoice
-><guimenu
->Seadistused</guimenu
-><guimenuitem
->Muud seadistused</guimenuitem
-><guimenuitem
->Tööriistaribade seadistamine...</guimenuitem
-></menuchoice
-></para>
-</sect1>
-
-<sect1 id="the-statusbar">
-<title
->Olekuriba</title>
-<para
->Olekuribal annab &kturtle; sulle tagasisidet oma oleku kohta. Vasakul on näha viimane toiming. Paremal näeb kursori hetkeasukohta (rea ja veeru number). Keskel näeb, millist keelt käskude puhul parajasti kasutatakse.</para>
-</sect1>
-
-</chapter>