diff options
Diffstat (limited to 'tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/spiralgalaxies.docbook')
| -rw-r--r-- | tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/spiralgalaxies.docbook | 95 |
1 files changed, 14 insertions, 81 deletions
diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/spiralgalaxies.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/spiralgalaxies.docbook index b2f76d65601..f3353632962 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/spiralgalaxies.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/spiralgalaxies.docbook @@ -1,93 +1,26 @@ <sect1 id="ai-spiralgal"> <sect1info> -<author -><firstname ->Mike</firstname -> <surname ->Choatie</surname -> </author> +<author><firstname>Mike</firstname> <surname>Choatie</surname> </author> </sect1info> -<title ->Spiraalgalaktikad</title> -<indexterm -><primary ->Spiraalgalaktikad</primary> +<title>Spiraalgalaktikad</title> +<indexterm><primary>Spiraalgalaktikad</primary> </indexterm> -<para ->Spiraalgalaktikad kujutavad endast miljardite tähtede hiigelkogumikke. Enamik neist on lamedad, kettakujulised, nende keskel asub hele, sfääriline <quote ->tähemõhn</quote ->. Kettal on tavaliselt mõned heledamad harud, mis koosnevad noorimatest ja heledamatest tähtedest. Sellised harud hargnevad galaktika keskmest spiraalikujuliselt, mis ongi andnud galaktikatele nimetuse. Spiraalgalaktikad sarnanevad mõneti tuulispasale või torust alla pulbitsevale veevoolule. Nende seast võib leida mitmed taevalaotuse ilusamad objektid. </para> -<para ->Galaktikaid liigitatakse vastavalt Hubble'i <quote ->helihargi</quote -> klassifikatsioonile. Helihargi ots määratleb <link linkend="ai-ellipgal" ->elliptilisi galaktikaid</link -> alates kõige ümaramatest ehk E0 kuni kõige lapikumateni ehk E7. Helihargi <quote ->värtnad</quote -> määratlevad kaht tüüpi spiraalgalaktikad: tavalised spiraalid ja <quote ->varbspiraalsed</quote -> galaktikad. Viimased on sellised, kus tuumikmõhn on välja veninud joonekujuliseks, nii et see paistab sõna otseses mõttes <quote ->tähevarvana</quote ->. </para -><para ->Mõlemat spiraalgalaktikate tüüpi jaotatakse edasi vastavalt nende keskse <quote ->tähemõhna</quote -> suurusele, üldisele pinnaheledusele ning sellele, kui keerdunud on spiraalharud. Kõik need omadused on tihedalt seotud, nii et Sa galaktikal on suur keskmõhn, tugev pinnaheledus ning väga keerdunud spiraalharud. Sb galaktika mõhn on väiksem, ketas ei ole nii hele ning spiraalharud on vähem keerdunud kui Sa galaktikatel. Sc ja Sd on vastavalt veelgi tagashihoidlikumate omadustega. Varbgalaktikad kasutavad põhimõtteliselt samasugust liigitust, tähistuseks SBa, SBb, SBc ja SBd. </para -><para ->On olemas ka klass S0, mis on olemuselt üleminekutüüp pärisspiraalide ja elliptiliste galaktikate vahel. Selle spiraalharud on nii tugevasti keerdunud, et neid on peaaegu võimatu eristada. S0 galaktikad kujutavad endast ühtlase heledusega kettaid ning neil on ka äärmiselt domineeriv mõhn. </para -><para ->Linnutee galaktika, kus asub meie armas Maa ja kõik tähed, mida me taevas suudame eristada, on samuti spiraalgalaktika, enamiku arvamust mööda varbgalaktika. Nimetuse <quote ->Linnutee</quote -> taga seisab rahvapärimus, nagu näitaks see rändlindudele teed lõunasse ja tagasi. Meie näeme seda suhteliselt tuhmide tähtede ribana taevas, sest just nii peabki välja nägema meie galaktika ketas, kui seda seestpoolt vaadata. </para -><para ->Spiraalgalaktikad on väga dünaamilised. Seal sünnivad tähed ning nende kettas leidub palju noori tähti. Keskmõhnad koosnevad enamasti vanematest tähtedest ning nende halodesse kuulub kogu Universumi kõige vanemaid tähti. Täheteke on ketastes aktiivne seepärast, et just sinna on tihedalt kogunenud gaasi ja tolmu, millest tähed ju tekivadki. </para -><para ->Tänapäevased võimsad teleskoobid on selgitanud, et paljude spiraalgalaktikate keskmes paikneb ülimassiivne must auk, mille mass võib ületada ka miljardi Päikese massi. Selliseid haruldasi objekte sisaldavad teadaolevalt nii elliptilised kui spiraalgalaktikad, mis on pannud paljusid astronoome arvama, et tegelikult leidub ülimassiivne must auk <emphasis ->kõigi</emphasis -> suuremate galaktikate keskmes. Ka meie Linnutee keskmes arvatakse asuvat must auk, mille mass on miljoneid kordi suurem kui tähemass. </para> +<para>Spiraalgalaktikad kujutavad endast miljardite tähtede hiigelkogumikke. Enamik neist on lamedad, kettakujulised, nende keskel asub hele, sfääriline <quote>tähemõhn</quote>. Kettal on tavaliselt mõned heledamad harud, mis koosnevad noorimatest ja heledamatest tähtedest. Sellised harud hargnevad galaktika keskmest spiraalikujuliselt, mis ongi andnud galaktikatele nimetuse. Spiraalgalaktikad sarnanevad mõneti tuulispasale või torust alla pulbitsevale veevoolule. Nende seast võib leida mitmed taevalaotuse ilusamad objektid. </para> +<para>Galaktikaid liigitatakse vastavalt Hubble'i <quote>helihargi</quote> klassifikatsioonile. Helihargi ots määratleb <link linkend="ai-ellipgal">elliptilisi galaktikaid</link> alates kõige ümaramatest ehk E0 kuni kõige lapikumateni ehk E7. Helihargi <quote>värtnad</quote> määratlevad kaht tüüpi spiraalgalaktikad: tavalised spiraalid ja <quote>varbspiraalsed</quote> galaktikad. Viimased on sellised, kus tuumikmõhn on välja veninud joonekujuliseks, nii et see paistab sõna otseses mõttes <quote>tähevarvana</quote>. </para><para>Mõlemat spiraalgalaktikate tüüpi jaotatakse edasi vastavalt nende keskse <quote>tähemõhna</quote> suurusele, üldisele pinnaheledusele ning sellele, kui keerdunud on spiraalharud. Kõik need omadused on tihedalt seotud, nii et Sa galaktikal on suur keskmõhn, tugev pinnaheledus ning väga keerdunud spiraalharud. Sb galaktika mõhn on väiksem, ketas ei ole nii hele ning spiraalharud on vähem keerdunud kui Sa galaktikatel. Sc ja Sd on vastavalt veelgi tagashihoidlikumate omadustega. Varbgalaktikad kasutavad põhimõtteliselt samasugust liigitust, tähistuseks SBa, SBb, SBc ja SBd. </para><para>On olemas ka klass S0, mis on olemuselt üleminekutüüp pärisspiraalide ja elliptiliste galaktikate vahel. Selle spiraalharud on nii tugevasti keerdunud, et neid on peaaegu võimatu eristada. S0 galaktikad kujutavad endast ühtlase heledusega kettaid ning neil on ka äärmiselt domineeriv mõhn. </para><para>Linnutee galaktika, kus asub meie armas Maa ja kõik tähed, mida me taevas suudame eristada, on samuti spiraalgalaktika, enamiku arvamust mööda varbgalaktika. Nimetuse <quote>Linnutee</quote> taga seisab rahvapärimus, nagu näitaks see rändlindudele teed lõunasse ja tagasi. Meie näeme seda suhteliselt tuhmide tähtede ribana taevas, sest just nii peabki välja nägema meie galaktika ketas, kui seda seestpoolt vaadata. </para><para>Spiraalgalaktikad on väga dünaamilised. Seal sünnivad tähed ning nende kettas leidub palju noori tähti. Keskmõhnad koosnevad enamasti vanematest tähtedest ning nende halodesse kuulub kogu Universumi kõige vanemaid tähti. Täheteke on ketastes aktiivne seepärast, et just sinna on tihedalt kogunenud gaasi ja tolmu, millest tähed ju tekivadki. </para><para>Tänapäevased võimsad teleskoobid on selgitanud, et paljude spiraalgalaktikate keskmes paikneb ülimassiivne must auk, mille mass võib ületada ka miljardi Päikese massi. Selliseid haruldasi objekte sisaldavad teadaolevalt nii elliptilised kui spiraalgalaktikad, mis on pannud paljusid astronoome arvama, et tegelikult leidub ülimassiivne must auk <emphasis>kõigi</emphasis> suuremate galaktikate keskmes. Ka meie Linnutee keskmes arvatakse asuvat must auk, mille mass on miljoneid kordi suurem kui tähemass. </para> <tip> -<para ->&kstars; näitab paljusid kenasid spiraalgalaktikaid ja <link linkend="popup-menu" ->hüpikmenüü</link -> vahendusel saab enamasti vaadata ka neist tehtud imeilusaid pilte. Spiraalgalaktikaid on kõige hõlpsam leida <link linkend="findobjects" ->objektide otsimise</link -> aknast. Toome siin ära mõned ilusate piltidega spiraalgalaktikad: <itemizedlist> -<listitem -><para ->M64, Mustasilmne galaktika (tüüp Sa)</para -></listitem> -<listitem -><para ->M31, Andromeeda galaktika (tüüp Sb)</para -></listitem> -<listitem -><para ->M81, Bode galaktika (tüüp Sb)</para -></listitem> -<listitem -><para ->M51, Veekeerise galaktika (tüüp Sc)</para -></listitem> -<listitem -><para ->NGC300 (tüüp Sd) [kasuta DSS pildi viita]</para -></listitem> -<listitem -><para ->M83 (tüüp SBa)</para -></listitem> -<listitem -><para ->NGC1530 (tüüp SBb)</para -></listitem> -<listitem -><para ->NGC1073 (tüüp SBc)</para -></listitem> +<para>&kstars; näitab paljusid kenasid spiraalgalaktikaid ja <link linkend="popup-menu">hüpikmenüü</link> vahendusel saab enamasti vaadata ka neist tehtud imeilusaid pilte. Spiraalgalaktikaid on kõige hõlpsam leida <link linkend="findobjects">objektide otsimise</link> aknast. Toome siin ära mõned ilusate piltidega spiraalgalaktikad: <itemizedlist> +<listitem><para>M64, Mustasilmne galaktika (tüüp Sa)</para></listitem> +<listitem><para>M31, Andromeeda galaktika (tüüp Sb)</para></listitem> +<listitem><para>M81, Bode galaktika (tüüp Sb)</para></listitem> +<listitem><para>M51, Veekeerise galaktika (tüüp Sc)</para></listitem> +<listitem><para>NGC300 (tüüp Sd) [kasuta DSS pildi viita]</para></listitem> +<listitem><para>M83 (tüüp SBa)</para></listitem> +<listitem><para>NGC1530 (tüüp SBb)</para></listitem> +<listitem><para>NGC1073 (tüüp SBc)</para></listitem> </itemizedlist> </para> </tip> |