KDE võrguseadistused
Autoriõigus © 2005 In Words Techdoc Solutions , Christoph Eckert
Käesolevat dokumenti võib kopeerida, edasi levitada ja/või muuta vastavalt GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustele, nagu need on avaldanud Vaba Tarkvara Fond; kas Litsentsi versioon 1.1 või ükskõik milline hilisem versioon; kaasa arvatud mittemuudetavad sektsioonid (puudub), esikaane tekstid (puudub), ja tagakaane tekstid (puudub). Litsentsi koopiaga võimaldab tutvuda sektsioon "GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsents".
Käesolevas käsiraamatus tutvustatakse, kuidas paigaldada ja kasutada KDE juhtimiskeskuse moodulit KNetworkConf, mis võimaldab hallata võrguliideseid, marsruutimist ja nimelahendust (DNS).
Sisukord
Tabelite nimekiri
KDE juhtimiskeskus pakub kasutajatele ühtse liidese, kus hallata paljusid süsteemi ja töölauaga seotud seadistusi ning eelistusi. KDE juhtimiskeskuse saab käivitada peamenüüst: ->.
KNetworkConf on loodud sihiga anda kasutajatele võimalus hallata oma TCP/IP seadistusi KDE juhtimiskeskuses sama hõlpsalt nagu kõiki muid seadistusi. KNetworkConf võimaldab kasutajatel ette võtta järgmisi toiminguid:
IP-aadressi omistamine liidestele
Võrgumaski omistamine liidestele
Liideste aktiveerimine ja väljalülitamine
Marsruutimise seadistamine
Masina- ja domeeninime seadistamine
Nimelahenduse seadistamine
Tuntud masinate haldamine
Paigaldamise järel näeb uut moodulit KDE juhtimiskeskuses. Mooduli Võrguseadistused (KNetworkConf) käivitamiseks vali menüüs ->->.
Pane kindlasti tähele, et KNetworkConf ei ole mõeldud võrguriistvara paigaldamiseks. Füüsilised seadmed ja nende draiverid peavad olema eelnevalt korrektselt paigaldatud ja seadistatud, alles siis saab KNetworkConf seadet näidata ja lubada võrgu omadusi hallata.
Enamasti paigaldatakse ja seadistatakse võrguriistvara draiverid ja muud seadmed juba Linux® paigaldamisel. Kui lisad võrguriistvara pärast paigaldamist, pead määrama laaditavad draiverid, redigeerides selleks üht kahest järgnevast failist (sõltuvalt kerneli versioonist):
/etc/modules.conf
/etc/modprobe.conf
Mooduli Võrguseadistused saab avada KDE juhtimiskeskuse indeksis valikut valides. Käivitamisel üritab moodul Võrguseadistused automaatselt tuvastada sinu operatsioonisüsteemi.
Kui platvormi ära ei tunta, palutakse sul see käsitsi valida. Vali nimekirjast platvorm, mis on kõige lähedasem sinu distributsioonile ja väljalaskele. Kui soovid langetatud valikut ka edaspidi kasutada, märgi ära kastike . Kui nüüd moodul järgmine kord käivitada, kasutatakse sel juhul automaatselt sinu valitud platvormi.
Süsteemi võrguseadistuste haldamiseks pead tegutsema “administraatori” õigustes. Enne seda on kõik valikud “hallid”, mis tähendab, et sa saad neid ainult vaadata, mitte aga muuta. “Administraatori režiimi” käivitamiseks klõpsa moodulis all vasakul asuvale nupule . Seejärel sisesta ilmuvasse dialoogi parool.
“Administraatori režiimis” saab kasutada kõiki mooduli võimalusi. Need on jagatud kolmele kaardile:
Kaardil saab hallata süsteemi paigaldatud võrguseadmeid. Siin on näha kõik saadaolevad võrguseadmed. Kaardil saab ette võtta järgmisi toiminguid:
Iga võrguseadme puhul saab näha järgmisi omadusi:
Võrguliidese nimi, näiteks eth0, eth1, wlan0.
Kehtiv IP-aadress.
Alglaadimisprotokoll.
Kehtiv olek (töötab või mitte).
Vabalt omistatav kommentaar.
Nimekirjas olevate võrguseadmete omaduste seadistamiseks vali vajalik seade ning seejärel klõpsa nupule , mille järel avatakse dialoog Seadme seadistamine.
Vaikimisi näeb ainult TCP/IP põhiseadistusi. Dialoogi laiendamiseks ja täpsemate seadistuste kasutamiseks klõpsa nupule .
Kogu dialoogi seadistamisvõimalused on järgmised:
Vali raadionupp , kui TCP/IP seadistused hangitakse DHCP serverist või BOOTP serveri sõlmest. Automaatses režiimis seadistatakse süsteemi TCP/IP seadistused süsteemsete teenuste käivitamise ajal. DHCP või BOOTP server edastab alati süsteemi käivitamise ajal vajaliku TCP/IP info. Hüpiknimekirjast saad vastavalt oma süsteemi nõuetele valida kas DHCP või BOOTP.
Vali raadionupp , kui sul pole TCP/IP seadistuste jaoks kasutusel ei DHCP ega BOOTP. Sisesta väljale masina TCP/IP-aadress. Väljale sisesta alamvõrgu aadress.
Selle märkimisel initsialiseerib süsteem antud võrguliidese süsteemi alglaadimise ajal. Kui sa seda ei soovi, jäta kastike märkimata.
Kirjeldav nimi.
Sisesta siia “üldleviaadress”, mida kasutatakse kõigi alamvõrgu masinatega suhtlemiseks.
Dialoogis sisestatud väärtusi näidatakse seadmete nimekirjas antud seadme omadustena.
Kontrolli, et sisestatud IP-aadress poleks võrgus juba kasutusel. Kui see peaks nii juhtuma, tekib TCP/IP konflikt. Ava Konsole ja kasuta programmi ping, et kontrollida, kas aadress, mida tahad sisestada, on kasutusel või mitte. Kui sa ei ole päris kindel, pea nõu oma võrguadministraatoriga.
Võrguseadmeid võib vastavalt süsteemi vajadustele aktiveerida või välja lülitada. Väljalülitatud võrguseadme aktiveerimiseks vali nimekirjast seade ja klõpsa nupule .
Kaardil saab hallata süsteemi marsruutimisega seotud seadistusi.
Siin saab määrata masina IP-aadressi kohalikus alamvõrgus, mis pakub füüsilise sideme muude võrkudega. Seda kasutatakse vaikeväärtusena, kui TCP/IP peab suhtlema muude alamvõrkude masinatega.
Vali i väärtuse muutmiseks hüpikmenüüst vajalik seade.
Kui sinu arvutis on enam kui üks võrguliides, vali see liides, mis on ühendatud võrguga, milles paikneb lüüsiarvuti.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Kaardil saab hallata süsteemi DNS-seadistusi.
Nimi, millega masinat tuntakse alamvõrgus.
Võrgudomeen, milles masin asub.
Nimeserverite nimekiri eelistuse järjekorras (vaata “Nimeserverite haldamine”).
Alamvõrgu süsteemi tuntud masinate nimekiri (vaata “Staatiliste (tuntud) masinate haldamine”).
Arvuti, kus nimeserver töötab, sobitab täielikult kvalifitseeritud domeeni sobiva IP-aadressiga. See on vajalik sellepärast, et arvutid tunnustavad ainult IP-aadresse. Kui arvuti tahab avada näiteks saiti http://www.mingidomeen.com, siis lahendab selle päringu, asendades selle IP-aadressiga, näiteks 123.45.678.90.
Kaardi sektsioonis Nimeserverid saab hõlpsasti serverite nimekirja hallata. Seal saab lisada, eemaldada ja muuta serverite omadusi. DNS-kirjeid saab seada eelistusjärjekorda, valides vajaliku kirje ja liigutades seda üles- või allapoole nuppudega ja .
Nimekiri Staatilised masinad toob ära TCP/IP alamsüsteemi masinanimede ja aadresside seosed. Enamasti on sellest kasu algkäivituse ajal, kui nimeserver veel ei tööta. Väikestes suletud võrguga süsteemides saab seda kasutada ka nimeserveri asemel.
Vaikimisi sisaldab nimekiri Staatilised masinad mõnngaid kirjeid, mis käivad sinu arvuti ('localhost') kohta, ning teatud erikirjeid IPv6 toetusega masinate korral. See veel eksperimentaalne IP versioon peab tulevikus asendama praeguse 4. versiooni.
Protseduur 2.3. Staatilise masina lisamine
Klõpsa nupule Ilmub dialoog Uue staatilise masina lisamine.
Kirjuta tuntud masina IP-aadress ja klõpsa nupule Ilmub dialoog Uue aliase lisamine.
Kirjuta tuntud masina nimi ja klõpsa nupule . Kui tuntud masinal on mitu aliast, klõpsa uuesti nupule ja sisesta järgmine alias.
Kui oled lõpetanud, klõpsa staatiliste masinate nimekirja uuendamiseks nupule .
Protseduur 2.4. Staatilise masina muutmine
Vali nimekirjast staatilise masina kirje ja klõpsa nupule Ilmub dialoog Staatilise masina muutmine.
Võta ette mõni järgnevatest toimingutest ning klõpsa seejärel staatiliste masinate nimekirja uuendamiseks nupule .
IP-aadressi muutmiseks sisesta uus IP-aadress ja klõpsa nupule .
Uue aliase lisamiseks klõpsa nupule
Aliase muutmiseks vali alias ja klõpsa nupule
Aliase eemaldamiseks vali alias ja klõpsa nupule .
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Muudatusi, mida teed moodulis Võrguseadistused, ei rakendata süsteemis automaatselt. Muudatuste rakendamiseks käivita Konsole ja anna järgmine käsk.
/etc/init.d/networking restart
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
KNetworkConfi kasutamiseks on vajalik KDE 3.x ja QT 3.x.
KNetworkConfi saab kasutada järgmistel platvormidel:
Kubuntu™
Conectiva
Debian
Fedora Core
FreeBSD
Gentoo
Mandrake™
PLD
OpenNA
Red Hat®
SuSE®
KNetworkConfi kodulehekülg asub aadressil http://knetworkconf.sourceforge.net, kust leiab vähemalt lähtekoodipaketid, mida alla laadida.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Kui kasutad binaardistributsiooni (enamasti RPM-paketid), piisab eelnevalt KDE ja QT binaarfailide paigaldamisest.
Binaarpakettide paigaldamine on soovitatav eriti vähemate kogemustega kasutajatele. Selleks tõmba lihtsalt RPM-paketid. Paigalda need Konsole'is programmi RPM kasutades järgnevalt:
rpm -i knetwork-conf-versiooninumber.rpm
Teine võimalus on kasutada graafilist tarkvara paigaldamise rakendust, näiteks kpacakge või sinu distributsiooni pakutav vastav rakendus.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Antud juhul ei piisa ainult KDE ja QT binaarpakettide paigaldamisest, vaja läheb ka arenduspakette, milles leiduvad teegid ja muu vajalik kraam.
See on soovitatav ainult kogenud kasutajatele. Samas pole KNetworkConfi kompileerimine kuigi keerukas. Sellega peaksid toime tulema järgmised käsud.
./configure --prefix=$(kde-config --prefix) make make install
Käsk make install tuleb anda administraatori õigustes.
Ja ongi kõik. Kui peaks esinema probleeme, anna neist teada.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Käesoleva peatüki esimeses osas anname veidi infot võrgu põhitõdede kohta. Teises osas vaatleme konfiguratsioonifaile sinu kõvakettal, mida KNetworkConf võib muuta.
See osa ei ole mõeldud põhjalikuks ülevaateks ei võrgust tervikuna ega IP-st konkreetselt. Me anname siin ainult veidi elementaarset teavet, mis kulub ära oma masina kaasamisel väiksesse (kodu-)võrku.
Praegu käib IP-võrgundus TCP/IP versiooni 4 (IPv4) alusel. IPv5 on küll olemas, aga seda pole kunagi peaaegu kasutatudki. IPv6 peaks laialdasemalt levima juba lähimas tulevikus. Sestap on siinse jutu teemaks praegu üldlevinud IPv4.
Tähtsaim liidese seadistamisel vajalik info on liidesele omistatav IP-aadress. Üldiselt tuleb võrgus, nt. sinu töökohas, sobiv IP-aadress küsida võrguadministraatorilt või siis kasutada DHCP-d, kui see võimalus on olemas. Igatahes ei saa sa lihtsalt omapäi IP-aadressi valida!
Kui soovid aga näiteks kodus luua oma väikse võrgu, pead kasutama IP-aadresse vahemikust, mis on spetsiaalselt reserveeritud selliseks vajaduseks, et vältida IP-aadresside konflitki ülemaailmse võrguga (Internet). Allpool oleva tabeli aadresse ei kasutata Internetis, nii et sa võid neid väga hästi kasutada oma koduse võrgu tarbeks.
Loomulikult võib selliseid masinaid hiljem ümber seadistada Interneti kasutamise huvides, kasutades selleks lüüsimasinat.
Vabalt võib kasutada järgmisi aadresse:
Tabel 5.1. Privaatvõrkude IP-aadressid
| Klass | Vahemik |
|---|---|
| A | 10.0.0.0 kuni 10.255.255.255 |
| B | 172.16.0.0 kuni 172.31.0.0 |
| C | 192.168.0.0 kuni 192.168.255.0 |
Väikevõrkudes on enamasti kasutatavad aadressid vahemikus 192.168.1.1 kuni 192.168.1.254. Sellest piisab kuni 250 masinaga võrgule.
Võrgumaskiks on enamasti määratud 255.255.255.0, mis tähendab, et kõik masinad kuuluvad samasse alamvõrku.
Mõned aadressid on mõeldud erivajadusteks, nt. 0.0.0.0 ja 127.0.0.1. Esimene on niinimetatud vaikemarsruut, teine loopback-aadress. Vaikemarsruuti on vaja IP marsruutimisel.
Aadress 127.0.0.1 on mõeldud ainult kohalikus masinas toimuvaks IP-liikluseks. Tavaliselt on aadress 127.0.0.1 omistatud erilisele seadmele, niinimetatud loopback.liidesele, mis töötab omamoodi suletud ringina.
Vaikelüüs on arvuti, mis ühendab kaht erinevat võrku. Kui oled seadnud üles omaenda väikevõrgu, on üsna usutav, et soovid oma masinatele või vähemalt mõnele neist tagada ligipääsu Internetti. Otseselt ei ole see siiski võimalik, sest masinad kasutavad kohalikke privaatseid IP-aadresse, mida Internetis lihtsalt ei arvestata. Sellele probleemile pakub lahenduse arvuti, mis vahendab kaht erinevat võrku. See peab kasutama vähemalt kaht erinevat liidest. Üks neist, näiteks Ethernet-kaart, osutab kohalikku võrku, teine, näiteks ISDN-kaart, Internetti. Sel juhul kasutavad liidesed erinevat IP-aadressi. Arvuti sooritab niinimetatud võrguaadressi transleerimist (NAT ehk IP edastamine). Et anda nüüd kohalikule masinale ligipääs Internetti, tuleb sellele anda teada ainult vaikelüüs ehk lüüsiarvuti kohalik IP-aadress.
Selles osas vaatleme konfiguratsioonifaile, mida KNetworkConf võib muuta, ning tutvustame, kus need erinevates distributsioonides paiknevad.
Sellesse faili on salvestatud nimeserverite nimekiri.
Tabel 5.2. Faili resolv.conf asukoht
| Platvorm | Väljalase | Asukoht |
|---|---|---|
| Conectiva | 9.2 | /etc/resolv.conf |
| Debian | 3.0 | /etc/resolv.conf |
| Fedora Core | 1 | /etc/resolv.conf |
| FreeBSD | 5 | /etc/resolv.conf |
| Gentoo | 2005.0 | /etc/resolv.conf |
| Mandrake™ | 9.2 | /etc/resolv.conf |
| PLD | 2.0 | /etc/resolv.conf |
| OpenNA | 1.0 | /etc/resolv.conf |
| Red Hat® | 9.0 | /etc/resolv.conf |
| SuSE® | 9.0 | /etc/resolv.conf |
Vahel muudab seda faili dünaamiliselt DSL-ühendus, nii et ära imesta, kui see ei sisalda seda, mis seal oli enne DSL-ühenduse loomist.
Sellesse faili on salvestatud tuntud masinate nimekiri.
Tabel 5.3. Faili hosts asukoht
| Distributsioon | Väljalase | Asukoht |
|---|---|---|
| Conectiva | 9.0 | /etc/hosts |
| Debian | 3.0 | /etc/hosts |
| Fedora Core | 1 | /etc/hosts |
| FreeBSD | 5 | /etc/hosts |
| Gentoo | /etc/hosts | |
| Mandrake™ | 9.2 | /etc/hosts |
| PLD | 2.0 | /etc/hosts |
| OpenNA | 1 | /etc/hosts |
| Red Hat® | 9.0 | /etc/hosts |
| SuSE® | 9.0 | /etc/hosts |
SuSE® korral on teada, et vahel muudab seda faili skript SuSEConfig. Seepärast ära imesta, kui faili sisu ei vasta päriselt sinu ootustele.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Täname kõiki, kes on kaasa aidanud KNetworkConfile:
Arendajad
Juan Luis Baptiste (juan.baptiste AT kdemail.net)
David Sansome (me AT davidsansome.com)
Carlos Garnacho (garnacho AT tuxerver.net)
Simon Edwards (simon AT simonzone.com)
Pedro Jurado Maquedo (pjmelenas AT biwemail.com)
Florian Fernandez (florian.fernandez2 AT wanadoo.fr)
Unai Garro (Unai.Garro AT ee.ed.ac.uk)
Christoph Eckert (mchristoph.eckert AT t-online.de)
Jaime Torres (jtorres AT telecorp.net)
Kõik ülejäänud, keda ma olen unustanud kirja panemast - küllap te ise teate, kes te olete (sina AT kuskil.tld)
Autorid
Christoph Eckert: (mchristoph.eckert AT t-online.de)
Sean Wheller: (sean AT inwords.co.za)
KNetworkConfi autoriõigus (vähemalt aastail 2003 ja 2004): Juan Luis Baptiste: ((juan.baptiste AT kdemail.net)).
Tõlge eesti keelde: Marek Laane (bald AT starman.ee)
Käesolev dokumentatsioon on litsenseeritud vastavalt GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustele.
Käesolev programm on litsenseeritud vastavalt GNU Üldise Avaliku Litsentsi tingimustele.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team