Autoriõigus © 2000-2003 Philip Rodrigues
Käesolevat dokumenti võib kopeerida, edasi levitada ja/või muuta vastavalt GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustele, nagu need on avaldanud Vaba Tarkvara Fond; kas Litsentsi versioon 1.1 või ükskõik milline hilisem versioon; kaasa arvatud mittemuudetavad sektsioonid (puudub), esikaane tekstid (puudub), ja tagakaane tekstid (puudub). Litsentsi koopiaga võimaldab tutvuda sektsioon "GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsents".
Klipper on KDE lõikepuhver, “lõika & aseta” vahend.
Sisukord
Klipper on KDE lõikepuhvrirakendus. See salvestab lõikepuhvri ajaloo ja võimaldab siduda lõikepuhvri sisu rakenduse tegevusega. Anna palun mis tahes probleemidest või soovidest teada Esben Mose Hansenile (tema täpsed kontaktandmed leiab aadressilt http://mosehansen.dk/about).
Lõikepuhvri ajaloo vaatamiseks klõpsa Klipperi ikoonil või kasuta kiirklahvi Ctrl+Alt+V. Varasemad lõikepuhvri elemendid on näha ilmuva hüpikmenüü ülaosas. Neist mõne valimine kopeerib selle lõikepuhvrisse, kust see on võimalik tavapäraselt kopeerida suvalisse KDE või X'i rakendusse.
Lõikepuhvri ajaloos saab otsida, kui see avada (klõpsuga Klipperil) ning kirjutada päring. Tulemusi uuendatakse jooksvalt päringu kirjutamise käigus. Klipperi menüüs saab kasutada ka kiirklahve, milleks tuleb vajutada klahvi Alt ning siis teist vajalikku klahvi. Näiteks lõikepuhvri ajaloo puhastamiseks (kui Klipperi menüü on avatud) vajuta Alt+L.
Klipperi eemaldamiseks klõpsa selle ikoonil ning vali ilmuvast menüüst .
Klipper võib lõikepuhvri sisuga mitmesuguseid operatsioone sooritada vastavalt sellele, kas nad vastavad teatud regulaaravaldisele või mitte. Näiteks lõikepuhvri element, mille alguses seisab “http://”, tähendab URL-i, mille avamiseks sobib hästi Netscape® või Konqueror.
Selle võimaluse kasutamiseks kopeeri URL või failinimi lõikepuhvrisse. Kui see vastab Klipperi nimekirjas olevale regulaaravaldisele, ilmub menüü, mis pakub vastavaid võimalusi (nt. ava URL Konqueroris, ava URL Netscape®s). Vali soovitud tegevus hiire või klaviatuuri abil ning Klipper käivitab valitud rakenduse, avades lõikepuhvri elemendis oleva aadressi.
Kui sa ei soovi, et lõikepuhvri sisuga midagi ette võetaks, vali , mis laseb tagasi pöörduda varasema tegevuse juurde. Menüüst lahkudes see kaob, võimaldades jätkata muud tegevust. Aega, kui kaua menüü nähtaval püsib, saab määrata Eelistuste dialoogis võimalusega Tegevuste hüpikmenüü aegumine kaardil Üldine.
Tegevused võib ka täielikult keelata, klõpsates Klipperil ja valides. Sama tulemuse annab kiirklahvi Ctrl+Alt+X kasutamine.
Regulaaravaldisele vastavat lõikepuhvri sisu saab ka enne tegevuse rakendamist redigeerida. Selleks vali Klipperi hüpikmenüüst käsk ning ilmuvas dialoogis saadki lõikepuhvri sisu muuta, seejärel vajutusega nupul vastavat tegevust käivitades.
Kiirklahv Ctrl+Alt+R toob esile hüpikmenüü, mis kordab viimast Klipperi sooritatud tegevust.
Klipperi abil võib määrata lõikepuhvri ja valikupuhvri käitumist KDEs.
X Window System® kasutab kaht eraldi lõikepuhvrit: “valikupuhver” ja “lõikepuhver”. Tekst asetatakse valikupuhvrisse pelgalt selle valimisega ning seda saab asetada hiire keskmise nupuga. Lõikepuhvrisse tuleb aga tekst spetsiaalselt asetada, valides selle ja vajutades Ctrl-X või Ctrl-C. Lõikepuhvrist saab teksti asetada klahvikombinatsiooniga Ctrl-V või valides menüükäsu ->.
Lõikepuhvri/valikupuhvri käitumise muutmiseks vali Klipperi hüpikmenüüst ning ilmuvas dialoogis kaart Üldine. Kui valida Eraldatud lõikepuhver ja valikupuhver, toimivadki need eraldi nagu ülal kirjeldatud. Selle sisselülitamisel väldib näiteks võimaluse Valikupuhvrit ignoreeritakse valimine Klipperil valikupuhvri sisu kaasamise oma lõikepuhvri ajalukku ning takistab tal sooritamast mingit tegevust valikupuhvri sisuga. Kui valida võimalus Lõikepuhvri ja valikupuhvri sisu sünkroniseeritakse, siis on lõikepuhver ja valikupuhver alati ühesugune, mis tähendab, et teksti saab asetada kas hiire nupuga või kiirklahviga Ctrl-V ning sama kehtib ka lõikepuhvri kohta.
Klipperi seadistuste vaatamiseks või muutmiseks ava Klipperi hüpikmenüü ning vali . Seejärel ilmub Klipperi seadistuste dialoog, mille sisu kohe kirjeldame.
Paneb Klipperi hüpikmenüü ilmuma seal, kus asub hiirekursor, selle asemel, et seda tavapäraselt KDE paneelil avada. See võib olla kasulik, kui oled harjunud hiirt klaviatuurist enam kasutama.
Selle sisselülitamisel salvestatakse lõikepuhvri sisu Klipperi töö lõpetamisel, mis võimaldab seda taas kasutada Klipperi järgmisel käivitamisel.
Mõnikord on valitud tekstil lõpus tühimärke, mis URL-ina lehitsejas avatuna võivad tekitada vigu. Selle võimaluse sisselülitamine eemaldab valitud stringi lõpust ja algusest kõik tühimärgid (lõikepuhvri algupärast sisu ei muudeta).
Kui see on lubatud, sunnib elemendi valimine ajaloost Klipperi hüpikmenüüs näitama selle puhul võimalikke tegevusi (kui neid on).
Kui see on lubatud, ei ole lõikepuhver kunagi tühi: Klipper kannab viimased elemendid lõikepuhvrist selle ajalukku ega luba sel tühjana seista.
Määrab lõikepuhvri režiimi. Vaata “Lõikepuhvri/valikupuhvri käitumine”.
Määrab lõikepuhvri režiimi. Vaata “Lõikepuhvri/valikupuhvri käitumine”.
Määrab lõikepuhvri režiimi. Vaata “Lõikepuhvri/valikupuhvri käitumine”.
Määrab aja, mille jooksul hüpikmenüü nähtaval püsib, kui sa midagi ette ei võta.
Määrab lõikepuhvri ajalukku salvestatavate elementide arvu.
Tee kaardil Tegevused topeltklõps regulaaravaldisel või tegevusel, mida soovid redigeerida. See muutub tekstiväljaks, kus võid avaldist või tegevust oma tahtmist mööda muuta. Kui oled valmis, vajuta kindlasti klahvi Enter.
Kui soovid lisada regulaaravaldise, mida Klipper saaks kasutada, klõpsa nupul . Klipper kasutab Qt™ klassi QRegExp
, mis tunnistab enamikku regulaaravaldisi, mida kasutatakse näiteks rakendustes grep või egrep.
Regulaaravaldise kirjelduse (nt. “HTTP URL”) saab lisada hiire nupu klõpsuga veerul Kirjeldus.
Põhjaliku info QRegExp
regulaaravaldiste kasutamise kohta leiab internetis aadresil http://doc.trolltech.com/qregexp.html#details. Pane tähele, et Klipper ei toeta seal mainitud metamärkide kasutamist.
Redigeeri regulaaravaldist sarnaselt eespool kirjeldatule. Käivitatava käsu lisamiseks klõpsa hiire ning redigeeri käsku, mis ilmub puuna hargneva regulaaravaldise alla.
nupuga, valiPane tähele, et parameeter %s asendatakse käsureal lõikepuhvri sisuga, nt. kui käsk on kedit %s
ja lõikepuhvri sisu /home/pets/tekstifail
, siis käivitatakse käsk kedit
. Et käsurida parameetrit %s arvestaks, tuleb see märkida längkriipsuga: /home/pets/tekstifail
\%s
.
Avab dialoogi Alltoodud akende klasside (WM_CLASS) puhul ei rakendata tegevusi.
Mõned rakendused, näiteks Konqueror, kasutavad lõikepuhvrit seesmiselt. Kui sa teatud rakendust kasutades oled hädas pidevalt ilmuvate Klipperi hüpikmenüüdega, võta ette järgmised sammud:
Ava rakendus.
Anna terminalis käsk xprop | grep
ning klõpsa siis käivitatud rakenduse aknal.WM_CLASS
Esimene string pärast võrdusmärki ongi see, mis tuleb sisestada.
Kui WM_CLASS on lisatud, ei käivitata enam selle rakenduse akendes tegevusi.
Kiirklahvide kaart võimaldab muuta klahvikombinatsioone, mida saab kasutada Klipperi võimaluste rakendamiseks. Väärtusi saab muuta järgmiselt:
Valitud tegevust ei saa esile kutsuda klaviatuurilt antava otsekorraldusega
Valitud tegevuseks kasutatakse Klipperi vaikimisi määratud kiirklahvi. Need on samad, millest on juttu käesolevas käsiraamatus.
Valitud tegevust rakendatakse sinu määratud klahvidega.
Kohandatud klahvi määramiseks klõpsa kiirklahvi näitaval nupul ekraani paremas allservas ning sisesta soovitud kombinatsioon täpselt samamoodi, nagu see käib muudes KDE rakendustes.
Klipper
Rakenduse autoriõigus 1998: Andrew Stanley-Jones (asj AT cban.com)
Rakenduse autoriõigus 1998-2000: Carsten Pfeiffer (pfeiffer AT kde.org)
Praegune hooldaja: Esben Mose Hansen. Täpsemat kontaktinfot vaata aadressilt http://mosehansen.dk/about.
Dokumentatsiooni autoriõigus 2000-2003, 2005: Philip Rodrigues (phil AT kde.org)
Käesolev dokumentatsioon on litsenseeritud vastavalt GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustele.
Käesolev programm on litsenseeritud vastavalt GNU Üldise Avaliku Litsentsi tingimustele.
Klipper on osa KDE projektist http://www.kde.org/.
Klipper asub paketis kdebase KDE projekti peamises FTP saidis ftp://ftp.kde.org/pub/kde/.
Klipper tuleks kompileerida ja paigaldada koos paketiga kdebase ning see peaks ilmuma KDE 3 käivitamisel KDE paneelile (Kicker). Kui seda ei juhtu, saab Klipperi käivitada, kui valida KDE paneeli Kicker suvalisest kontekstimenüüst käsk ->->->.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team