Autoriõigus © 1999, 2000, 2001, 2002 KDE meeskond
Käesolevat dokumenti võib kopeerida, edasi levitada ja/või muuta vastavalt GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustele, nagu need on avaldanud Vaba Tarkvara Fond; kas Litsentsi versioon 1.1 või ükskõik milline hilisem versioon; kaasa arvatud mittemuudetavad sektsioonid (puudub), esikaane tekstid (puudub), ja tagakaane tekstid (puudub). Litsentsi koopiaga võimaldab tutvuda sektsioon "GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsents".
Sissejuhatus K Töölaua Keskkonda
Kiire sissejuhatus KDEsse
Sisukord
See dokument annab kiirülevaate K Töölaua Keskkonnast ja tutvustab sulle KDE põhilisi omadusi.
Järgnevad juhised ei pretendeeri kaugeltki KDE töölaua kõigi külgede ega isegi suurema osa katmisele. Siin kirjeldatakse vaid mõningaid põhilisi võtteid mõne kõige levinuma tegevuse sooritamiseks.
Me oletame, et sa oled juba tuttav vähemalt ühe graafilise kasutajaliidesega, näiteks CDE™, Geos™, GEM™, NeXTSTEP™, Mac®, OS/2™ või Microsoft® Windows®. Seepärast ei hakka me seletama näiteks hiire või klaviatuuri kasutamise põhitõdesid, vaid keskendume loodetavasti huvitavamatele asjadele.
See peatükk on mõeldud neile kasutajatele, kes eelistavad asju tundma õppida ise uurides ning soovivad alustuseks vaid lühikest tutvustust. Järgmistes peatükkides tutvustatakse töökeskkonda põhjalikumalt, pakkudes mitmeid tulusaid vihjeid ja kiiremini tegutsemise võimalusi. Kui sa aga kibeled juba alustama, lõpeta lugemine, vaata KDEs veidi ringi ja kui vaja, tule tagasi ning uuri vajalikku peatükki.
KDE pakub äärmiselt kohandamisvõimelist töölauakeskkonda. Siinkirjeldatu eeldab, et sa kasutad vaikeväärtusi ega ole neid veel muutnud.
Tüüpiline KDE töölaud koosneb mitmest osast:
Paneel ekraani allosas, kust saab käivitada rakendusi ja vahetada töölaudu. Lisaks muule on seal ka menüü, suur
icon, millele klõpsates näeb rakenduste menüüd.
Tegumiriba, mis vaikimisi on põimitud paneeliga ja mida saab kasutada avatud rakenduste vahel liikumiseks ning nende haldamiseks. Klõps tegumireal näha oleval rakendusenimel aktiveerib selle.
Töölaud ise, kuhu saab paigutada sagedamini kasutatavaid faile ja katalooge. KDE pakub võimalust kasutada mitut töölauda, mis võivad omavahel tunduvalt erineda. Töölaudade vahel liikumiseks klõpsa paneelil asuvatele numbritega nuppudele.
Nüüd siis mõned kiirvihjed, kuidas tööd alustada ja seda teha.
Rakenduse käivitamiseks klõpsa paneelil
icon nupul (see kannab nimetust menüü) ja vali menüüst vajalik nimetus.
Klõps paneelil asuval ikoonil, mis näeb välja nagu maja, viib sind KDE failihalduri Konqueror vahendusel sinu kodukataloogi.
Kui tahad kasutada UNIX® käsurida, vali ->-> või vajuta klahvikombinatsiooni Alt+F2, mis avab ühe käsu sisestamiseks minikäsurea dialoogi.
KDE seadistamiseks vali menüüs .
Kui soovid klaviatuuri abil rakenduste vahel liikuda, vajuta Alt+Tab, kui aga soovid liikuda töölaudade vahel, siis Ctrl+Tab.
Klõps hiire KDE rakenduste kontekstimenüüle.
nuppga võimaldab pääseda ligi paneeli, töölaua ja enamikuEkraani allosast leiad töölaua paneeli, mis kannab nimetust Kicker. Seda saab kasutada rakenduste käivitamiseks. Selleks klõpsa vasakul asuvale suurele ikoonile
icon.
See nupp kannab nimetust menüü. Selle ülaosas on väike nool, mis märgib, et klõpsates ilmub hüpikmenüü. Klõpsa siis! Hüpikmenüü võimaldab hõlpsasti ligi pääseda kõigile arvutisse paigaldatud KDE rakendustele.
Kui kasutad mõnda rakendust või tööriista väga tihti, soovid kindlasti sellele võimalikult kiiresti ja lihtsalt ligi pääseda. Sellisel juhul võid lisada üheainsa rakenduse või ka terve menüü alammenüü paneelile spetsiaalse kiirkäivitusnupuna. Kui soovid kasutada mõnda rakendust kiiresti ja hõlpsalt otsekäivitusnupu abil, klõpsa hiire nupuga paneeli tühjal alal või menüü ikoonil. Vali -> ja seejärel otsi üles rakendus või menüü, mida soovid paneelile lisada.
Sel moel võid lisada kas või kogu menüü või siis ühe
icon nupu alammenüüdest. Kui sul on näiteks paigaldatud KOffice ja sa soovid kiiresti ligi pääseda kõigile KOffice'i rakendustele ilma menüüs pikemalt seiklemata, siis klõpsa rakenduse valimise asemel valikul . Nüüd on sul võimalik ligi pääseda korraga kõigile KOffice'i rakendustele ega pea nägema paneelil iga rakenduse eraldi ikooni.
Kõiki paneeli elemente saab liigutada, valides kontekstimenüüst käsu . Selleks tee klõps hiire nupuga (hiire nupp on tavaliselt nupp, aga kui sa oled oma hiire teisiti seadistanud -- olles näiteks vasakukäeline --, võib see ka olla hiire nupp). Ilmub hüpikmenüü, kus on ka valik . Nüüd liiguta hiirt ja sa näed, kuidas ikoon küll paneelile jäädes järele tuleb. Kui oled jõudnud soovitud kohta, tee klõps hiire nupuga (vaikimisi hiire nupp). Nagu tähele panid, oli menüüs ka valik , mida saab kasutada siis, kui oled täiesti tüdinenud mõne käivitusnupu nägemisest paneelil.
Eelnevast jõuame ühe huvitava teemani: paljudes kohtades võid teha klõpsu hiire kontekstimenüüd, kus leidub hõlpsasti rakendatavaid valikuid. Seepärast tasub alati proovida hiire nuppu millegi peal, millega sa ei oska midagi ette võtta. Isegi töölaua taustal on selline menüü olemas!
nupuga, et nähaPaneelil on teisigi huvipakkuvaid võimalusi. Üks neist võib olla oluline, kui sul juhtub olema kesise resolutsiooniga monitor: nimelt “näita-peida” funktsioon, mida saab kasutada paneeli mõlemas otsas paiknevat väikest noolt klõpsates.
Aga võib-olla ei soovi sa, et paneel täidaks kogu ekraanilaiuse. Sedagi saab imelihtsalt muuta! Tee hiire . Ilmuvas KDE juhtimiskeskuse dialoogis võid valida kaardil Välimus võimaluse Paneeli suurus ning liugurit nihutades määrata paneeli vähem kui 100% laiust katma.
nuppga klõps paneeli tühjal osal ning vali siisKui sul see dialoog juba nagunii lahti on, siis võid vabalt läbi proovida ka teised võimalused ning klõpsuga nupul vaadata, mis juhtub. Kõike saab hõlpsasti tavaliseks tagasi muuta, kui klõpsata nupule .
Üldse, kui sa ei ole päris kindel, mida mingi nupp KDEs teeb, siis liiguta hiir nupu peale ja oota mõni hetk: KDE kasutab rakendustele sisseehitatud miniabi, mida nimetatakse “kohtspikriteks” ja mis püüavad mõne sõnaga ära öelda, mis on mis.
Rahu, ainult rahu -- midagi pole lahti! KDE ei soovi sugugi sinult ära võtta armastatud (ja vahel ka väga tõhusat) käsurida. Sa võid faile liigutada töölaual, aga samahästi võid kasutada ka harjumuspäraseid UNIX® käske. Tegelikult pakub KDE sulle käsurea võimsust kõikjal, vahest isegi üllatavates kohtades.
KDE pakub väga suurte võimalustega käsureaakent, mis kannab nimetust Konsole. Selle käivitamiseks vali ->->. See võib olla midagi, mida soovid näha ka paneelil ja õnnekombel ongi ta seal juba algusest peale olemas!
Mõnikord võid soovida käsurealt ainult üht käsku anda. Sellisel juhul pole mõtet kasutada võimsat terminali. Kasuta klahvikombinatsiooni Alt-F2 ning sinu ette ilmub väike käsurida, kuhu saab parajasti ühe korraliku käsu sisestada. See aken kaob küll käsu sisestamise järel, kuid täidab selle ometi.
Kui see aken ilmub (me oleme andnud talle, muide, nimetuseks minicli ehk minikäsurida) ja sa vajutad noolt Üles, võid sirvida kõiki käske, mida oled varem sisestanud. Lisaks sellele on miniclis võimalik sisestada URL, et Konqueror seejärel soovitud asukoha avaks.
Nii Konqueror kui redaktor Kate võivad ette manada terminaliakna, mis käitub just nagu Konsole. Konqueroris saab selle sisse lülitada menüüst ->. Seejärel ilmub Konquerori akna allossa põimituna terminal ja mis eriti lahe -- see järgib failihalduri vaates kõiki sinu liigutusi, muutes kataloogi vastavalt sinu tegevusele. Kates saab terminali sisse lülitada samuti menüüst ->.
UNIX® man-lehekülje vaatamiseks sisesta minicli aknasse man:
, kus käsk
käsk
on vastava UNIX® käsu nimetus.
Mingi sõna või sõnade otsimiseks Google'i otsimismootoris võid sisestada gg:
. Selliseid kiirkorraldusi on veel terve hulk ja sa võid neid ka ise lisada! Selleks uuri lähemalt KDE juhtimiskeskuse kaarti Veebilehitsemine+Veebi kiirkorraldused. sõna või sõnad
Ja lõpuks on alati võimalik armsat käsurida käe ja silma ulatuses hoida, kui lisada see Kickeri paneelile!
Selleks klõpsa hiire Lisa aplett paneelile... Ilmuvas dialoogis keri, kuni näed kirjet Käsu käivitamine. Klõpsa sellel hiire nupuga ja seejärel nupule Lisa paneelile. Nii on võimalik põimida minikäsurida otse paneelile ja ka seal on võimalik kasutada käskude mälu.
nupuga paneeli tühjal alal ja valiNii et kokkuvõttes võib öelda, et käsurida ei ole kunagi kaugel, kui sul peaks seda KDEs vaja minema.
Kui sa ei ole seda veel teinud, käivita rakendus menüü abil, näiteks .
Tavaliselt eelistavad inimesed ju tööd teha akende sees, aga vahel võib tekkida tahtmine või vajaduski akende endaga midagi ette võtta. Siin järgneb põgus ülevaade kõige levinumatest akendega seotud funktsioonidest:
Haara hiirega akna tiitliribast või hoia all Alt klahv ja liiguta aken sinna, kuhu vaid soovid.
Haara hiirega aknapiirdest või hoia all Alt klahv ning hiire nuppga liiguta serva sinna, kuhu vaid soovid.
Klõpsa tiitliribal maksimeerimisnupul (vaikeseadistuse korral on see ruut otse X-märgi kõrval) ning aken täidabki terve ekraani -- või kui ta juba täitis, siis taastub esialgne suurus. Klõps hiire
nuppga maksimeerib akna püstisuunas ning hiire nuppga laiuti.Klõpsa tiitliribal nupule Minimeeri (nupu Maksimeerikõrval) ning aken kaob tegumireale. Seal aknaikoonil klõpsates saab akna taastada.
Lisaks tavalisele hiireklõpsule ühelt aknalt teisele liikumiseks saab kasutada ka klahvikombinatsiooni Alt+TAB. Edaspidi on seda lähemalt seletatud.
KDE akende tiitliribal on mõned standardsed nupud, mis võimaldavad kiiresti sooritada mõningaid levinud operatsioone. Tavapärane nuppude asetus näeb välja selline:
Vasakul pool:
Menüünupp. Tavaliselt kujutab see rakenduse miniikooni. Klõps sellel avab aknaoperatsioonide menüü. Kiirkorraldus Alt+F3 avab aknamenüü.
Paremal pool:
Minimeerimisnupp.
Maksimeerimisnupp.
Sulgemisnupp, mis sulgeb akna. Kiirklahv: Alt+F4.
Nüüd, kus oled teada saanud, mida on võimalik akendega ette võtta, soovitame sul avada veel mõned aknad, sest me tahame rääkida erinevate akende vahel liikumisest. Et see on väga tavaline asi, pakub KDE selleks mitu võimalust ja sul on võimalik valida just see, mis rohkem meeldib!
Paljud aknasüsteemid nõuavad aknal klõpsu hiirega, et seda saaks kasutama hakata. See on ka KDE vaikeviis, mille me oleme nimetanud “klõpsa fokuseerimiseks” poliitikaks. Kuid sul on võimalik seadistada töölauda ka nii, et akna aktiveerib hiirekursori viimine selle peale. Seda me nimetame “fookus järgib hiirt” poliitikaks. Kui otsustad viimase kasuks ja rakendad selle KDE juhtimiskeskuses, on alati aktiivne see aken, mille kohal asub hiir. Aken ei pea selle peale küll automaatselt esiplaanile ilmuma, kuid siiski on sul võimalik klõpsata selle tiitliribal või aknapiirdel või -- see on KDE eriomadus -- kasutades kombinatsiooni Alt ja hiire nupp tuua aken esile.
Nüüd veel mõned meetodid akende vahel liikumiseks:
Vali aken akende nimekirjast. Selle avamiseks klõpsa hiire nuppga töölaua tühjal alal või paneelil asuval mitme aknaga ikoonil või paneeli tegumirea vasakul ääres paikneval ülespoole näitaval noolel.
Hoia all Alt klahvi ja vajuta klahvile Tab akende läbijalutamiseks.
Kasuta tegumiriba (sellest lähemalt edaspidi).
Tegumiriba näitab rida väikseid ikoone, millest igaüks vastab töölaua aknale. KDE vaikesätete kohaselt asub tegumiriba paneelil, kuid see võib ka asuda näiteks ekraani ülaosas.
Tegumiriba on väga võimas vahend. Vaikeseadistuse järgi on aknad, kui sul on neid ühe rakenduse puhul avatud mitu, “grupeeritud”, nii et tegumireal on näha vaid üks ikoon rakenduse kohta.
Klõps hiire
nuppga tegumirea nupul toob esile antud rakenduse avatud akende loendi, kust sa võid valida endale sobiva. Neist ühe valimine hiire nupuga toob valitud akna otsekohe esile. Klõps tegumirea elemendil hiire nupuga avab menüü, mis võimaldab sul opereerida kas kõigi ikooni all avatud akendega korraga või igaühega eraldi.Soovi korral võid tegumireal näha kõigi töölaudade kõiki aknaid, millisel töölaual nad siis ka ei asuks, või ka ainult selle töölaua ikoone, kus parajasti asud. Sa võid valida ka võimaluse ikoone mitte grupeerida, nii et igale avatud aknale vastaks tegumireal omaette ikoon. Kõike seda ja veel palju muud saad määra hiire parema nupu klõpsuga tegumirea sangal (väike mustriline riba vasakus servas) ning seejärel valides
Tegumirea ikoonid muudavad automaatselt suurust, et kõik rakendused sinna ikka ära mahuks. Kui muudad paneeli laiemaks, muutuvad ka ikoonid laiemaks ja sa näed neid paremini, kuid uute rakenduste avamise korral muudavad nad taas oma suurust.
Mida see “kleepumine” ikkagi tähendab?
Võib ette tulla, et sul on aknaid rohkem lahti, kui jagub ruumi töölaual. Sellisel juhul on sul kolm võimalust:
Jätta kõik aknad lahti (segamini töölaud)
Minimeerida need aknad, mida sa parajasti ei kasuta, ning vajaduse korral liikuda nende vahel Alt+Tab abil (endiselt üsna suur segadik ja hulk vaeva!)
Soovitatav: teha seda, mida teeb operatsioonisüsteem ise, kui tal ei jagu piisavalt füüsilist mälu, see tähendab, kasutada virtuaalmälu, mis meie juhtumi korral tähendab virtuaalseid töölaudu.
Kolmas võimalus on õige tee! KDE tuleb edukalt toime mitme erineva töölauaga, igaühel oma aknad. Vaikeseadistus pakub välja neli töölauda. Nende vahel liikuda on ääretult lihtne, selleks tuleb vaid klõpsata vastaval töölauanupul paneelil. Ka klahvikombinatsioon Ctrl+F1...F4 viib sind otsekohe soovitud töölauale ning kombinatsiooniga Ctrl+Tab saad samuti töölaudu vahetada.
Virtuaalsed töölauad on kenad asjad. Aga mõnikord võib sul tekkida tahtmine, et mõni aken oleks olemas igal töölaual. Näiteks pisike jututoaaken, alarmkell või mis iganes. Sellisel juhul saab kasutada eespool mainitud “kleepumisnuppu”, mis asetab akna taustale, nii et see on näha igal virtuaalsel töölaual.
Kleepumisnuppu saab kasutada ka akna liigutamiseks ühelt virtuaalselt töölaualt teisele: vajuta aknal kleepumismärki, mine teisele töölauale ja muuda seal vajutusega samale nupule ta mitteaktiivseks. Sama tulemuse saab ka siis, kui kasutada tegumireal asuva aknakirje kontekstimenüüd (valik ) või aknaoperatsioonide menüüs samanimelist valikut.
Graafilistel töölaudadel räägitakse tavaliselt kataloogidest, mis peegeldavad kõvakettal asuvaid (sõltuvalt kõnepruugist) katalooge või kaustu. Kataloogid sisaldavad faile ja teisi katalooge/kaustu. KDE failihaldur, millele me oleme nimeks andnud Konqueror, kasutab samuti mõistet kataloog, mis hõlbustab sul failide haldamist.
Kui sa käivitad esimest korda KDE, ilmub paljude ikoonidega aken. See on Konquerori aken, mis näitab sinu kodukataloogis (ehk kohas, kus asuvad sinu isiklikud failid) paiknevaid faile. Kataloogi nimi on näidatud akna tööriistaribal. Kui sa sellist akent praegu ei näe, klõpsa paneelil ikoonil, mis näeb välja nagu maja.
Faili või kataloogi avamiseks tee sellel klõps hiire ->, mis võimaldab kataloogihierarhias kiiremini liikuda. Aga kui tahad kohe kindlasse kataloogi minna, võid ka selle nime sisestada reale kohe tööriistariba all.
nuppga. Sul on võimalik valida ka menüüstKDE pakub välja valiku rakendusi mitut tüüpi failide vaatamiseks ja redigeerimiseks ning kui sa klõpsad failil, mis sisaldab näiteks dokumenti või pilti, käivitab Konqueror kohe vastava rakenduse. Kui ta ei tea, millist rakendust klõpsatud faili avamiseks kasutada, palub Konqueror sul selle määrata ja kui sa oled seda teinud, on sul võimalik ka anda korraldus, et Konqueror peaks valiku meeles ja avaks faili järgmine kord just selle rakendusega.
Konqueror kasutab failide sidumiseks rakendustega MIME tüüpe.
Faili kopeerimiseks või liigutamiseks lohista selle ikoon hiirega töölauale, Konquerori teise aknasse või kataloogiikoonile. Kui sa nupu lahti lased, palub Konqueror sul ilmuvas menüüs valida, kas soovid faili kopeerida, liigutada või luua sellele viida.
Pane tähele, et kui valid viida loomise kasuks, tekitab KDE UNIX® nimeviida (mitte jäiga viida), mis tähendab, et kui sa originaalfaili mujale liigutad või hävitad, viit enam ei toimi.
Enamik KDE rakendusi toetab lohistamisvõimalust: võid lohistada ikooni töötava rakenduse aknasse või ka veel mittetöötava rakenduse ikoonile, et see avaks soovitud faili. Proovi!
Veel päris hiljuti läks vaja spetsiaalset tarkvara, et pääseda ligi internetis asuvatele failidele. Need ajad on nüüd möödas!
KDE toetab tehnoloogiat, mis kannab nimetust “võrguläbipaistvusega ligipääs” (inglise keeles Network Transparent Access, NTA), mis võimaldab tööd teha ka teisel pool maakera asuvate failidega sama hõlpsalt, nagu asuks need sinu kohalikul kõvakettal.
Kui soovid näiteks pääseda ligi mõnel FTP serveril asuvatele failidele, vali Konquerori menüüs -> ja sisesta FTP serveri URL. Faile saab serveri kaustadest ja kaustadesse lohistada sama lihtsalt, nagu asuksid nad sinu masina kõvakettal. Sa võid isegi avada FTP serveril paiknevaid faile ilma neid kõvakettale kopeerimata (kui vaja, teeb selle sinu eest ära KDE).
Pane tähele, et Konqueror kasutab anonüümset ligipääsu FTP-le, mis võib piirata serveril asuvate failide kasutamisvõimalusi. Kui sul on serveril konto, võib lisada URL-ile oma kasutaja-ID, näiteks: ftp://
kasutajanimi
@server
/kataloog
Konqueror küsib sinu käest parooli ja kui sisselogimine õnnestub, on sul oma serveril asuvatele failidele täielik ligipääs.
Kui oled harjunud kasutama Microsoft® Windows® maailmas levinud rakendust WinZip™, rõõmustab sind ilmselt teadmine, et ka KDE suudab sisse vaadata tar-arhiividesse. KDE käsitleb selliseid arhiive tavaliste kataloogidena ning sa võid nende sees ringi vaadata, faile avada jne.. Üldiselt peaks ligipääs failidele internetis ja arhiivides sarnanema igati failide kasutamisega kõvakettal, kui välja jätta mõningane viivitus, mis tekib võrgu kasutamisel ja arhiivide avamisel.
KDEs on väga lihtne luua ikoone paneelile või töölauale, mis võimaldavad sul kiiresti rakendustele ligi pääseda. Sama lihtne on luua ikoone, mis võimaldavad ligipääsu mingitele muudele huvipakkuvatele asjadele. KDEl on olemas järgmised kiirviitade mallid:
Rakendused
Printerid
Ühendatavad seadmed (nt. flopiseadmed)
Internetiressursid (nt. WWW dokumendid, FTP kataloogid)
Mõne KDE KOfficei rakenduse dokumendid.
Ükspuha millise neist võid lisada töölauale, tehes seal, kuhu soovid ikooni ilmumas näha, klõpsu hiire ning sealt juba elemendi, millele soovid viita luua.
nuppga ja validesPeaaegu igal elemendil menüüs, töölaual ja paneelil on oma vaste .desktop
faili näol. .desktop
fail määrab, millist ikooni näidata ning mida see endast kujutab (rakendus, seade või URL). Sa võid lohistada paneelile iga .desktop
faili, et luua kiirkäivitusnupp.
UNIX® võimaldab ligipääsu lisaks esmasele kõvakettale ka teistele salvestusseadmetele protsessiga, mis kannab nimetust ühendamine. KDE kasutab .desktop
faile võimaldamaks sul hõlpsasti ühendada ja lahutada ning pääseda ligi failidele teisestel salvestusseadmetel, näiteks flopikettad ja CD-ROM-seadmed.
Näitena toome siin sammud ikooni loomiseks, mis võimaldab ligipääsu flopikettal asuvatele failidele:
Paljud süsteemid nõuavad, et sa oleksid seadmete ühendamiseks ja lahutamiseks sisse logitud kui administraator (root
).
Klõpsa hiire ->->
nupuga töölaual ja valiIlmuva dialoogi kaardil Üldine anna ülal asuvas tekstikastis loodavale viidale meelepärane nimi.
Kaardil Seade sisesta dev/fd0
(või kui sinu süsteemis kannab see muud nime, siis sobiv) kasti Seade.
Võid lisada ka ühenduspunkti. Selleks võib olla olemasolev tühi kataloog. Tavalisemad ühenduspunktid on /mnt/floppy
või /floppy
, aga sama hästi võib sinu flopi olla ühendatud näiteks punktis ~/minuketas
.
Klõpsa väljal Lahutatud seadme ikoon ja vali ilma rohelise noolekeseta flopiketta pilt.
Kui oled nüüd oma valikutega rahul, klõpsa nupul ja viit ongi loodud!
Aseta nüüd korralikult vormindatud flopi seadmesse ja klõpsa flopiikoonil, misjärel KDE ühendab seadme ja näitab sellel paiknevaid faile. Enne ketta eemaldamist seadmest klõpsa hiire nuppga flopiikoonil ning vali menüüst käsk .
Kui sulle ei meeldi miskipärast töölaua välimus või selle mingid omadused, on sul üsna tõenäoliselt võimalik seda muuta. KDE on äärmiselt paindlik ja seadistatav ning töölaua välimuses ja käitumises on peaaegu kõik muudetav. Erinevalt paljudest muudest UNIX® töökeskkondadest ei ole selleks sugugi vaja ringi luusida saladuslikes seadistustefailides ja neid käsitsi redigeerida (kuigi soovi korral on ka see võimalik)! Selleks saab kasutada spetsiaalselt töölaua seadistamiseks mõeldud rakendust KDE juhtimiskeskus.
Käivita KDE juhtimiskeskus menüüst. Ilmub kahe paneeliga aken, mille vasakus paneelis paikneb moodulite loend.
Ava moodul klõpsuga selle nimel. Seejärel ilmub alammoodulite loend. Klõps mõnel alammoodulil toob paremasse paneeli muudetavad seadistustevõimalused.
Seadistuste muutmine on äärmiselt lihtne. Kui mõni asi jääb selgusetuks, on igal seadistustepaneelil varuks abinupp. Igal paneelil on nupud , , ja , mille toime on järgmine:
Näitab vasakus paneelis lühikest abiteksti, mis sisaldab ka viita vastavat moodulit pikemalt lahti seletavale käsiraamatule.
Seab kõik antud mooduli valikud neile vaikeväärtustele, mis kehtisid KDE paigaldamise ajal.
Rakendab antud moodulis parajasti kehtivad või määratud seadistused.
Seab valikud olekusse, mis valitsesid mooduli avamise ajal. Kui sa jõudsid juba vajutada nuppu , siis nüüd saad tagasi valikud, mis valitsesid enne seda, kui sa kasutasid nuppu .
Kui tegid mingis seadistustepaneelis muudatusi ja suundud uude moodulisse ilma nupule või vajutamata, küsib KDE juhtimiskeskus, kas soovid enne uue mooduli juurde asumist muudatused rakendada.
Me loodame siiralt, et KDE kasutamine pakub sulle nii suurt lõbu ja rõõmu, et sa ei soovigi kunagi välja logida. Aga kui sul see soov siiski tekkima peaks, vali ->.
Ka paneelil on väljalogimisnupp, mis sarnaneb veidi lülitile. Sama hästi võid aga väljalogimiseks kasutada klahvikombinatsiooni Ctrl+Alt+Delete.
Välja logides jätab KDE meelde, millised rakendused olid avatud ja kus aknad asusid, nii et kui sa järgmine kord sisse logid, on need taas kõik avatud. Me oleme sellele omaduse andnud nimetuseks seansihaldus. KDE rakendused taastavad end samas olekus, millises nad olid väljalogimise ajal. Näiteks Kate jätab meelde, milliseid faile sa parajasti redigeerisid.
KDE-välised rakendused oma olekut väljalogimise ajal meelde ei jäta ning seepärast hoiatab KDE sind ette, paludes kontrollida, et oled enne väljalogimist sellistes rakendustes salvestanud kõik olulised andmed.
Seansihalduse paremaks mõistmiseks käivita Kate (->->). Ava redigeerimiseks mingi tekst. Nüüd logi välja ja uuesti sisse. Sa näed, et Kate ilmub ekraanile täpselt varasemas asendis täpselt õigel töölaual ning avatud on seesama dokument, mida sa enne väljalogimist redigeerisid. Kate jätab meelde isegi need muudatused, mis jäid enne väljalogimist salvestamata ning salvestab need, kui valid menüüs käsu .
Me loodame, et see lühike retk K töölaua keskkonda pakkus sulle naudingut ja et sa suudad meie unikaalse töölauakeskkonna abil oma tegemistega kiiremini ja mugavamalt toime tulla.
Soovime meenutada, et KDE projekt ei ole äriline ettevõtmine, vaid kõikjal maailmas elavate vabatahtlike üritus. Me näeksime meelsasti ka sind ühinemas KDE projektiga ja saamas unikaalse inimühenduse osaks. Kui oled programmeerija, võiksid kaaluda mõtet aidata KDE rakendusi veel paremaks muuta või lisada lausa mõni uus rakendus omalt poolt. Kui oled kunstnik või kogenud graafik, võid luua ikoone, värvilahendusi, helisid ja logosid. Kui sulle meeldib aga kirjutada, siis võiks see ju ka olla dokumentatsioon KDE projektile.
Nagu näed, on abistamiseks hulk võimalusi. Me kutsume sind tõemeeli ühinema kogu maailmas asuva inimeste võrgustikuga, kelle siiras eesmärk on muuda KDE maailma parimaks töölauakeskkonnaks. Kui soovid selle kohta rohkem infot, külasta internetis meie kodulehekülge www.kde.org.
Tere tulemast vaimustavale retkele
Sinu KDE meeskond
Matthias Ettrich (ettrich AT kde.org)
Kalle Dahlheimer (kalle AT kde.org)
Torben Weiss (weis AT kde.org)
Bernd Wuebben (wuebben AT kde.org)
Stephen Schaub (sschaub AT bju.edu)
- toimetaja
Robert Williams (rwilliams AT kde.org)
- toimetaja
Lauri Watts (lauri AT kde.org)
Tõlge eesti keelde: Marek Laane (bald AT starman.ee)
Käesolev dokumentatsioon on litsenseeritud vastavalt GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustele.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team