KDVI käsiraamat
Autoriõigus © 2001-2004 Stefan Kebekus
Käesolevat dokumenti võib kopeerida, edasi levitada ja/või muuta vastavalt GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustele, nagu need on avaldanud Vaba Tarkvara Fond; kas Litsentsi versioon 1.1 või ükskõik milline hilisem versioon; kaasa arvatud mittemuudetavad sektsioonid (puudub), esikaane tekstid (puudub), ja tagakaane tekstid (puudub). Litsentsi koopiaga võimaldab tutvuda sektsioon "GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsents".
See käsiraamat kirjeldab KDVI versiooni 1.1
Sisukord
KDVI on rakenduse KViewshell plugin, mis võimaldab KViewshellil näidata TeX ladumissüsteemi loodud DVI faile (.dvi). KDVI toetab paljusid DVI standardi laiendusi, näiteks PostScript® graafika või hüperlinkide kaasamist. Rohkem infot, näiteid ja kogu tehnilise spetsifikatsiooni leiab failist KDVI-features.dvi (või sama faili TeX lähteallikast KDVI-features.tex).
Uusimat infot vaata KDVI koduleheküljelt.
TeX on ennekõike teadusliku ja eriti matemaatilise teksti loomiseks loomiseks mõeldud süsteem. Rohkem infot TeX-i ja DVI kohta leiab TeX-i kasutajate koduleheküljelt või sakslaste leheküljelt DANTE e.V..
Üldiselt on KDVI äärmiselt lihtne käivitada pelgalt failihalduris .dvi-failile klõpsates. Puhtalt mugavuse pärast on olemas ka käsk kdvi, mis kutsub välja KDVI pluginaga laaditud KViewshelli. Nii saab vaataja käivitada käsuga kdvi . Samuti toimivad käsud asukoht/dokument.dvikdvi ja asukoht/dokumentkdvi . Kui sul on toimiv internetiühendus, võid vaadata ka teistel arvutitel paiknevaid faile, andes parameetrina vastava URL-i, näiteks asukoht/dokument.kdvi http://asukoht/dokument.dvi
Kui anda parameetrina URL, võid lasta KDVI hüpata otse konkreetsele kohale DVI failis. Näiteks käsk kdvi annab KDVIle korralduse avada failis lehekülg 43. Kui kaasatud on ka lähteteksti info, siis paneb selline käsk nagu file:dokument.dvi#43kdvi KDVI otsima DVI failis kohta, mis vastab reale 43 TeX failis file:dokument.dvi#src:43dokument.texdokument.tex. On küll väheusutav, et sa seda võimalust kasutad — loe osast Edasiotsing, kuidas panna oma redaktor automaatselt KDVI käivitama.
Ära unusta määratlust file: või muidu võivad tulemused olla sinu jaoks mitteoodatud. Nii avab käsk kdvi lehekülje 43 failis file:dokument.dvi#43dokument.dvi. Käsk kdvi aga püüab avada hoopis faili dokument.dvi#43dokument.dvi#43.
On veel üks võimalus, mida tõenäoliselt pole sul vaja kasutada. Kui anda käsk kdvi , avab KDVI faili juhul, kui juba ei ole sama fail muus KDVI aknas avatud. Kui aga on, siis ilmub nähtavale just varem avatud aken. Selliseid käske, nagu --unique asukoht/dokument.dvikdvi võib samas kasutada shelliskriptides, et panna KDVI töötav aken hüppama leheküljele 43.--unique file:dokument.dvi#43
Samuti toimivad tavalised Qt; ja KDE rakendustes kasutatavad parameetrid: kdvi -style windows -display :0 -geometry 400x400+0+0 -caption "DVI"
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
KDVI suudab trükkida DVI faile KDE standardse trükkimisliidese vahendusel. Seesmiselt kasutab KDVI rakendust dvips PostScript®i genereerimiseks, mis seejärel saadetakse printerile. Igal juhul peab dvips olema paigaldatud, kui soovid KDVI abil trükkida. Rakendus dvips kasutab oma seadistustefaile ning üldiselt peaaegu igas olukorras kõlbulikke seadistusi. Kui sa oled aga huvitatud võimalikult optimaalsest trükkimistulemusest, võid seadistada dvips käsitsi ning määrata vaikimisi Metafondi režiimi, mis sinu printeriga kõige paremini kokku sobib — enamikul süsteemidel on olemas dvips GNU-texinfo vormingus dokumentatsioon, samuti on võimalik selle kohta lähemalt uurida faili, mis kannab nime dvips.dvi (või midagi sarnast).
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Kui soovid salvestada oma faili PostScript® või PDF vormingus, ei ole soovitav kasutada selleks trükkimisfunktsiooni ning suunata fail printeri asemel failiks. Selle asemel on mõttekas kasutada ekspordifunktsiooni, mis annab tulemuseks parema kvaliteediga väljundi, säilitab paljud DVI vormingu eriomadused ning näeb enamikus vaatajates, näiteks Adobe Acrobat Reader, palju parem välja. Ekspordifunktsiooni saab kasutada menüü vahendusel.
Nagu trükkimise puhul, kasutatakse ka eksportimisel PostScript® faili tekitamiseks välist rakendust dvips. Kui DVI failis on hüperlinke, kaasatakse ka need PostScript® faili. Kui oled asjatundja ning soovid luua väljundi, mis on optimeeritud konkreetse printeri jaoks, peaksid tõenäoliselt käivitama dvips käsitsi ning valima sobiva Metafondi režiimi.
Tippkvaliteediga PDF failide loomiseks teisendab KDVI DVI faili PDF failiks välise rakenduse dvipdfm abil. Kui masinale on paigaldatud mõni vanem TeX ladumissüsteem, ei pruugi dvipdfm olla paigaldatud. Sellisel juhul tuleks PDF väljundi loomiseks kasutada trükkimisfunktsiooni.
Kui kasutad vanemat Tex-i ja vaatad tekitatud faili näiteks Adobe Acrobat Readeriga, võid leida, et mõned fondid näevad erakordselt halvad välja, kuigi trükkimisel oli kõik ilus ja dokument näeb normaalne välja ka ghostview'd kasutades. Selle taga on ammu teada vastuolud Acrobat Readeri ja pikselrasterfontide vahel. Käesoleva käsiraamatu kirjutamise ajal oli ainuke toimiv väljapääs mitte kasutada pikselrasterfonte või tarvitada võimalikult uut TeX-i.
Programm dvipdfm tekitab küll väga kvaliteetsed PDF-failid, aga praegu ignoreerib dvipdfm DVI faili põimitud PostScript®i. Põimitud PostScripti genereeritakse näiteks xy makropaketiga või KDVI funktsiooni "Põimitud PostScripti failid" abil, mida kirjeldatakse allpool.
Kui näed, et genereeritud PDF-failis puuduvad graafikaandmed, kasuta KDVI trükkimisfunktsiooni.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
KDVI võib salvestada DVI failid ka tekstivormingus.
DVI-faili standardi väljatöötamisel sellise võimalusega ei arvestatud. Seepärast toimib asi korrektselt ainult standardsete ASCII sümbolitega ja ei toimi üldse mitteladina kirja kasutavate keelte puhul. Sõltuvalt failides kasutatud fondist võib tekkida probleeme ka rõhumärke kasutavate või täpitähtedega, samuti ligatuuridega.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Tavapärane viis kasutada koos TeX-iga graafikat ei tähenda mitte graafiliste andmete vahetut kaasamist DVI faili. Selle asemel sisaldab DVI fail ainult viita kõvakettal asuvale graafikafailile. Selle eeliseks on DVI faili suhteline väiksus, samuti saab graafikafaili vajadusel redigeerida sõltumata dokumendi TeXi lähteallikast. Samas on see päris ebamugav, kui kavatsed DVI faili arhiveerida või kellelegi saata, sest nii tuleb ühe faili asemel tegelda mitmega, mis selleks, et kõik korralikult toimiks, peavad asuma ka täpselt selles kohas, mis on määratud DVI failis.
Seepärast võimaldab KDVI põimida välised PostScript® failid DVI faili. PostScript® failide põimimiseks DVI faili kasuta menüükäsku .
Põimitud PostScript®iga DVI failid toimivad suurepäraselt enamiku DVI käsitlemise tarkvaraga, nt. xdvi, dvips või dvipdf. Ühe märkimisväärse erandina tuleks mainida programmi dvipdfm, mis praegu täiesti selgelt ignoreerib põimitud PostScript®i. Kuna KDVI funktsioon "Eksport PDF-i" kasutab seesmiselt dvipdfm-i, võid juba ette oodata probleeme selle võimaluse kasutamisel. Sama häda tekib muu tarkvaraga, mis kasutab põimitud PostScripti, nt. TeX-i xy makropakett.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Pöördotsing on väga kasulik asi, kui näiteks kirjutad TeX dokumenti. Kui kõik on korrektselt seadistatud, võid klõpsata KDVI aknas hiire nupuga (mõnes süsteemis saab juhul, kui sul ei ole kolme nupuga hiirt, kasutada üheaegset hiire ja nupu klõpsu). Seejärel avaneb sinu lemmikredaktor, avab TeX-i lähtefaili ning hüppab vajalikule lõigule. Pöördotsingu kasutamiseks:
Loo DVI fail, mis sisaldab pöördotsingu infot. Seda on lähemalt seletatud edaspidi lõigus TeX failide loomine pöördotsinguks. Kui soovid ainult testida pöördotsingu kasutamist, võid seda proovida näidisfailiga KDVI-features.dvi
Anna KDVI-le teada, millist redaktorit eelistad kasutada. Vali redaktor eelistuste dialoogis (selle saab avada, kui valid menüüst käsu ). Käsiraamatu järgmine osa Teisendamisvalikud kirjeldab mainitud dialoogi lähemalt.
Mõned redaktorid tuleb käivitada käsitsi või on neid vaja täiendavalt seadistada. Kõigi toetatud redaktorite kirjelduse leiab edaspidi osast Pöördotsingu redaktori seadistamine.
Testi oma seadistusi. Ava DVI fail KDVI-s ja klõpsa KDVI avaneva faili aknas hiire nupuga. Ilmuma peaks määratud redaktor ning näitama vastavat TeX faili.
Põhimõtteliselt on kaks võimalust luua DVI faile, mis sisaldavad pöördotsingu infot: kasutada saab TeX/LaTeX binaarfaili, mis loob ja kaasab vajaliku info automaatselt, või saab kaasata lisapaketi, mis on kirjutatud TeX/LaTeX-is.
Eelistatud meetod pöördotsingu info kaasamiseks on kindlasti TeX binaarfail, mis loob ja kaasab vajaliku info automaatselt. Kui kasutad TeTeX TeX-ii versiooni 2 või uuemat, saab kasutada tex- või latex-käsu võtit 'src-specials' järgmiselt:
tex --src-specials minufail.texvõi
latex --src-specials myfile.tex
Kui sul puudub TeX-i binaarfail, mis kaasab pöördotsingu info loomuldasa, kopeeri failid srcltx.sty ja srctex.sty kataloogi, kus asuvad TeX-i failid (seda saab teha, hoides all klahvi Shift ja klõpsates hiire nuppga hüperlingil). Kui sul on kasutusel LaTeX, lisa oma LaTeX faili preambulasse rida
\usepackage[active]{srcltx}
. Kui kasutad puhast TeX-i, siis saab samaga hakkama rida
\include{srctex}
Kuigi pöördotsing on äärmiselt kasulik, kui kirjutad dokumenti, võiks siiski eemaldada pöördotsingu info juhul, kui kavatsed saata DVI faili kellelegi teisele.
Pöördotsing toimib üldiselt korralikult enamiku redaktoritega, kuid mõned nõuavad siiski natuke lisavaeva. See osa selgitab redaktorite seadistamist.
Emacs ja KDVI suudavad edukalt koos töötada. Emacsi tegelik käitumine sõltub tugevasti seadistusest. Nagu ikka, on võimalik Emacsit igati kohandada, kui vaid võtaks vaevaks närida ennast läbi Lispi koodist.
KDVI kasutab Emacsi kaugjuhtimiseks rakendust emacsclient.
Rakendus emacsclient nõuab, et Emacs töötaks ja et rakendus Emacs Server oleks käivitatud Emacsist. Pöördotsing ei toimi kuigi hästi seni, kuni käivitatud pole nii Emacs kui Emacs Server.
Et käivitada Emacs Server:
Käivita Emacsis Emacs Server, andes käsu M X server-start
Lisa failile .emacs rida
(server-start)Taaskäivita Emacs
Kontrolli, et Emacs on paigaldatud. Proovi anda käsureal korraldus emacs.
KDVI kasutab käsku emacsclient Emacsi kaugjuhtimiseks. Kontrolli, et emacsclient on kättesaadav käsurealt, andes käsu emacsclient . See peaks avama redaktoris Emacs uue teksti.tekstifaili nimi
Kui emacsclient ebaõnnestub ja veateade on näiteks unable to connect to local, kontrolli, kas Emacs töötab. Seejärel kontrolli, kas Emacs Server on käivitatud, andes käsu M x server-start.
Kui soovid kasutada raami automaatset tõstmist, lisa funktsioon raise-frame “server-switch-hook'ile” (tee M x customize-variable RET server-switch-hook ja sisesta tekstiväljale funktsiooni nimi).
Kui oled muutnud puhvrit pärast viimast salvestamist, pärib Emacs sinu käest: Revert buffer from file ...? (yes or no). Peaksid vastama ei (no), sest taastamine tähendab antud juhul seda, et fail loetakse uuesti kettalt, misjärel kaovad kõik sinu pärast viimast salvestamist tehtud muudatused!
Tõenäoliselt on eelistatavam viis, kuidas käitub vaikimisi gnuclient muudetud puhvri taaslaadimisel — lisa failile .emacs järgmised read, et emacsclient matkiks gnuclient'i käitumist:
(defadvice server-visit-files (around save-buffers last activate)
"Try to emulate gnuclient behavior with emacsclient.
Works only for visiting one buffer at a time."
(let* ((filen (car (car (ad-get-arg 0))))
(buf (get-file-buffer filen))
(this-buf-modified-p nil))
;;; the following is copied from server-visit-files, with
;;; a modification for the `verify-visited-file-modtime' test
(if (and buf (set-buffer buf))
(if (file-exists-p filen)
;;; if the file has changed on disk, reload it
;;; using `find-file-noselect'
(if (not (verify-visited-file-modtime buf))
(progn
(find-file-noselect filen)
;;; if user answered `no', reset modtime anyway
;;; so that server-visit-files doesn't realize the
;;; difference:
(set-visited-file-modtime)))
;;; if file exists no longer, we let server-visit-files
;;; deal with that
t)
(setq buf (find-file-noselect filen)))
(setq this-buf-modified-p (buffer-modified-p buf))
(set-buffer buf)
(set-buffer-modified-p nil)
ad-do-it
(set-buffer-modified-p this-buf-modified-p)))
LaTeXi redaktor Kile toetab KDVI-d päris hästi. Mingit erilist seadistamist vaja ei ole. Rohkem infot Kile kohta leiab Kile koduleheküljelt.
NEdit toimib üldiselt väga hästi. Klõps DVI failis peaks avama uue akna. Kui TeX fail on juba avatud NEditi muus aknas, näitab uus avatud aken uut puhvrivaadet. Kui mitte, siis TeX fail laaditakse. Pärast akna avamist tõstab NEdit esile vastava lõigu esimese rea.
KDVI kasutab NEditi kaugjuhtimiseks käsku ncl. Kontrolli, et ncl on käsurealt kasutatav, andes korralduse ncl . See peaks avama NEditi akna. Kui käsku ncl ei õnnestu kasutada, on sul tõenäoliselt NEditi vanem versioon. Sellisel juhul peaksid seda uuendama või siis kasutama dialoogi Eelistused võimalust Kasutaja määratud redaktor.-noask
XEmacs ja KDVI teevad ilusasti koostööd. XEmacsi tegelik käitumine sõltub suuresti seadistusest. Nagu ikka, on sul võimalik XEmacsit igati oma maitse järgi kohandada, kui suudad toime tulle Lisp koodi rägastikus.
KDVI kasutab XEmacsi kaugjuhtimiseks rakendust gnuclient.
gnuclient nõuab, et XEmacs töötaks ja et XEmacsist oleks käivitatud gnuserv. Pöördotsing ei toimi, kui ei tööta nii XEmacs kui gnuserv.
Rakendust gnuserv saab käivitada järgmiselt:
Käivita gnuserv XEmacsis, andes käsu M X gnuserv-start
Lisa rida
(gnuserv-start)failile
.xemacs. Kui sul on kasutusel XEmacsi uuem versioon, on .xemacs kataloog. Sellisel juhul tuleb mainitud rida lisada failile .xemacs/init.el. Seejärel taaskäivita XEmacs.Kui sa ei soovi, et iga redaktori uue väljakutse peale avaneks uus raam ning tahad, et raam automaatselt esile tõuseks, sea “Gnuserv Frame” võimalusele “USE selected frame” ning lisa funktsioon raise-frame “Visit Hook'ile”. Selleks seadistuseks M x customize-group RET gnuserv.
Kontrolli, et XEmacs oleks paigaldatud. Anna selleks käsureal korraldus xemacs.
KDVI kasutab XEmacsi kaugjuhtimiseks käsku gnuserv. Kontrolli, et gnuclient oleks käsurealt kasutatav, andes korralduse gnuclient . See peaks avama redaktori XEmacs uue raami.Tekstifaili nimi
Kui gnuserv ei õnnestu ja annab veateate, näiteks unable to connect to local, kontrolli, et XEmacs töötaks. Seejärel kontrolli, kas gnuserv on käivitatud, andes korralduse M X gnuserv-start.
Kui sa ei soovi, et iga redaktori uue väljakutse peale avaneks uus raam ning tahad, et raam automaatselt esile tõuseks, sea “Gnuserv Frame” võimalusele “USE selected frame” ning lisa funktsioon raise-frame “Visit Hook'ile”. Selleks seadistuseks M X customize-group RET gnuserv.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Edasiotsingu funktsioon võimaldab hüpata redaktorist otse sellega seotud positsioonile DVI failis. Kuna edasiotsingut peab toetama lisaks sinu heale tahtele ka redaktor, siis on praegu kasutatavad vaid Emacs ja XEmacs. Loodetavasti lisanduvad neile peagi ka muud redaktorid.
Edasiotsingu kasutamiseks tuleb ette võtta järgmised sammud:
Seadistada redaktor — seda kirjeldatakse allpool.
Lisada lähtefaili info DVI failile, nt. kasutades paketti srcltx. Seda kirjeldatakse peatükis TeX failide loomine pöördotsinguks.
Kui kasutad Emacsit ja kõik on korrektselt seadistatud, vajuta kiirklahve Ctrl+X Ctrl+J ning KDVI ilmub esile ja hüppab asukohta, mis vastab parajasti redigeeritavale asukohale TeX failis.
Kasutamaks edasiotsingut Emacsiga, võta ette järgmised sammud:
Laadi alla Emacsi skript kdvi-search (vajuta alla Shift ja klõpsa hiire nuppga failinimel selle allalaadimiseks) ning salvesta see kohta, kus Emacs talle ligi pääseb — meie soovituseks on emacs-scripts.
Lisa read
(add-to-list 'load-path (expand-file-name "~/emacs-scripts/")) (require 'kdvi-search) (add-hook 'LaTeX-mode-hook (lambda () (local-set-key "\C-x\C-j" 'kdvi-jump-to-line))) (add-hook 'tex-mode-hook (lambda () (local-set-key "\C-x\C-j" 'kdvi-jump-to-line)))failile
.emacs. Taaskäivita Emacs.Ava Emacs, laadi TeX fail, loo vastav DVI fail ning sisesta käsk M+xkdvi-jump-to-line või vajuta Ctrl+X Ctrl+J. Võib juhtuda, et Emacs pärib sinu käest “master file”'i nime. See on kasulik juhul, kui tarvitad teisi faile sisaldavat TeX faili: “master file” on tipptaseme fail, mis sisaldab teisi. Emacs võib paluda ka salvestada “master file”'i nimi “as a local variable”, st. kommentaarina päris faili lõpus. Jätkamiseks vasta kas yes või no.
Kontrolli, et Emacs on paigaldatud. Proovi anda käsureal korraldus emacs.
Kui Emacs ei suuda KDVId käivitada, võid väljundi leida puhvris kdvi-output.
XEmacsi seadistamiseks järgi ülaltoodud õpetussõnu Emacsi kohta, kuid soorita muutused mitte failis .emacs, vaid failis .xemacs. Kui kasutad XEmacsi uuemat versiooni, siis on .xemacs tõenäoliselt kataloog. Sellisel juhul lisa read failile .xemacs/init.el.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Dialoogi Eelistused kasutamiseks vali menüüs käsk .
Dialoog koosneb kahest kaardist: Fondid ja DVI erid.
Traditsiooniliselt kasutab TeX ladumissüsteem programmi MetaFont genereeritud fonte. Need fondid on salvestatud PK vormingus. Hoolikalt seadistatud MetaFont-süsteem tagab küll parima kvaliteediga väljatrüki, kuid seadistamine nõuab päris suuri oskusi, pealegi ei tule MetaFont väga hästi toime arvutiekraanile sobivate fontide loomisega ning Aasia keelte tarbeks on olemas ainult üksikud MetaFont-fondid.
Nendest probleemidest jagusaamiseks on uuemate TeX-i versioonidega kaasas elektroonilises publitseerimises laialdaselt kasutatavas vormingus "PostScript Type 1" fondid. KDVI suudab kasutada mõlemat fondivormingut.
See pilt näitab KDVI valikudialoogi fontide kaarti, mille abil saab panna KDVI kasutama mitmesuguseid fondivorminguid.
"PostScript Type 1" sisaldab sageli "fondivihjeid" ehk lisainfot, mille mõte on aidata tarkvaral luua parema kvaliteediga väljundit arvutiekraani tarbeks. Fondivihjete kvaliteet sõltub konkreetsest fondist ning tasuks veidi eksperimenteerida, et näha, kas sellest ka tegelikult kasu on.
KDVI toetab arvukaid algupärase DVI vormingu laiendusi, näiteks hüperlingid, graafikafailide kaasamine või põimitud lähtefaili info. Neid laiendusi nimetatakse "DVI erideks". KDVI toetatud erivõimaluste põhjaliku ülevaate leiab sellest dokumendist.
DVI eride dialoog toetab mõningate erivõimaluste seadistamist.
Kui see on märgitud, näitab KDVI DVI faili põimitud PostScript® graafikat. Tõenäoliselt oleks mõttekas see lubada.
Kui välist PostScript® faili ei leita, joonistab KDVI selle asemele punase hoiatuskasti. Kahjuks on aga PostScript® graafika teisendamine KDVI praeguses versioonis väga aeglane. Me loodame kiirust tulevikus parandada. Kui see võimalus ei ole lubatud, joonistab KDVI graafika asukohta halli kasti või jätab selle hoopis tühjaks.
Standardit, kuidas põimida PostScript® graafika DVI faili, ei ole olemas. Seepärast võib juhtuda, et KDVI ei suuda korralikult esitada graafikat, mille esitamine muudele rakendustele raskusi ei valmista. xdvi ja dvips vanemad versioonid toetavad väliste käskude käivitamist. See kujutab siiski tublit ohtu turvalisusele ega kuulu seepärast meelega KDVI koossseisu. Tehnilist infot selle kohta, milliseid meetodeid kaasata PostScript® toetatakse, leiab dokumendist KDVI-features.dvi.
Kui kavatsed kasutada pöördotsingut ehk väga kasulikku asja, kui kirjutad ise TeX dokumente, tuleb sul määrata, millist redaktorit soovid selleks kasutada ja kuidas peaks KDVI selle käivitama. Toodud näites on kasutaja langetanud valiku NEditi kasuks. Kui võtad kasutusele mõne hüpikkastis Redaktor: eelnevalt määratud redaktori, ei ole midagi rohkem enam vaja teha. Kui aga soovid kasutada mõnda muud redaktorit, siis vali hüpikkastist Redaktor: võimalus Kasutaja määratud redaktor ning sisesta allpool käsurea korraldus, mida selle avamiseks kasutada. Kasutada saab muutujaid %f ja %1, mis vastavalt asendatakse TeX faili nime ja reanumbriga.
Kui kasutad redaktorit, mis ei ole toetatud, saada palun meile e-mail aadressil (kebekus AT kde.org) ja anna teada, millist käsurea korraldust kasutasid ja kuidas oled redaktori seadistanud.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
KDVI
KDVI aluseks on autonoomne rakendus KDVI 0.4.3, mille autor on Markku Hihnala. Selle aluseks omakorda oli xdvi versioon 18f, millel on palju autoreid.
Dokumentatsiooni autoriõigus 2001-2004: Stefan Kebekus (kebekus AT kde.org)
Tõlge eesti keelde: Marek Laane (bald AT online.ee)
Käesolev programm on litsenseeritud vastavalt GNU Üldise Avaliku Litsentsi tingimustele.
Käesolev dokumentatsioon on litsenseeritud vastavalt GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustele.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team