&kdvi; käsiraamat

Eksport &PostScript; vormingusse Nagu trükkimise puhul, kasutatakse ka eksportimisel &PostScript; faili tekitamiseks välist rakendust dvips. Kui &DVI; failis on hüperlinke, kaasatakse ka need &PostScript; faili. Kui oled asjatundja ning soovid luua väljundi, mis on optimeeritud konkreetse printeri jaoks, peaksid tõenäoliselt käivitama dvips käsitsi ning valima sobiva Metafondi režiimi.

Eksport <acronym>PDF</acronym> vormingusse Tippkvaliteediga PDF failide loomiseks teisendab &kdvi; &DVI; faili PDF failiks välise rakenduse dvipdfm abil. Kui masinale on paigaldatud mõni vanem TeX ladumissüsteem, ei pruugi dvipdfm olla paigaldatud. Sellisel juhul tuleks PDF väljundi loomiseks kasutada trükkimisfunktsiooni. Kui kasutad vanemat Tex-i ja vaatad tekitatud faili näiteks Adobe Acrobat Readeriga, võid leida, et mõned fondid näevad erakordselt halvad välja, kuigi trükkimisel oli kõik ilus ja dokument näeb normaalne välja ka ghostview'd kasutades. Selle taga on ammu teada vastuolud Acrobat Readeri ja pikselrasterfontide vahel. Käesoleva käsiraamatu kirjutamise ajal oli ainuke toimiv väljapääs mitte kasutada pikselrasterfonte või tarvitada võimalikult uut TeX-i. Programm dvipdfm tekitab küll väga kvaliteetsed PDF-failid, aga praegu ignoreerib dvipdfm &DVI; faili põimitud &PostScript;i. Põimitud PostScripti genereeritakse näiteks xy makropaketiga või &kdvi; funktsiooni "Põimitud PostScripti failid" abil, mida kirjeldatakse allpool. Kui näed, et genereeritud PDF-failis puuduvad graafikaandmed, kasuta &kdvi; trükkimisfunktsiooni.

Eksport tekstifaili &kdvi; võib salvestada &DVI; failid ka tekstivormingus. &DVI;-faili standardi väljatöötamisel sellise võimalusega ei arvestatud. Seepärast toimib asi korrektselt ainult standardsete ASCII sümbolitega ja ei toimi üldse mitteladina kirja kasutavate keelte puhul. Sõltuvalt failides kasutatud fondist võib tekkida probleeme ka rõhumärke kasutavate või täpitähtedega, samuti ligatuuridega.

TeX failide loomine pöördotsinguks Põhimõtteliselt on kaks võimalust luua &DVI; faile, mis sisaldavad pöördotsingu infot: kasutada saab TeX/LaTeX binaarfaili, mis loob ja kaasab vajaliku info automaatselt, või saab kaasata lisapaketi, mis on kirjutatud TeX/LaTeX-is. Eelistatud meetod pöördotsingu info kaasamiseks on kindlasti TeX binaarfail, mis loob ja kaasab vajaliku info automaatselt. Kui kasutad TeTeX TeX-ii versiooni 2 või uuemat, saab kasutada tex- või latex-käsu võtit 'src-specials' järgmiselt: tex --src-specials minufail.tex või latex --src-specials myfile.tex Kui sul puudub TeX-i binaarfail, mis kaasab pöördotsingu info loomuldasa, kopeeri failid srcltx.sty ja srctex.sty kataloogi, kus asuvad TeX-i failid (seda saab teha, hoides all klahvi &Shift; ja klõpsates &HVN;ga hüperlingil). Kui sul on kasutusel LaTeX, lisa oma LaTeX faili preambulasse rida \usepackage[active]{srcltx} . Kui kasutad puhast TeX-i, siis saab samaga hakkama rida \include{srctex} Kuigi pöördotsing on äärmiselt kasulik, kui kirjutad dokumenti, võiks siiski eemaldada pöördotsingu info juhul, kui kavatsed saata &DVI; faili kellelegi teisele.

Redaktori seadistamine edasiotsinguks Pöördotsing toimib üldiselt korralikult enamiku redaktoritega, kuid mõned nõuavad siiski natuke lisavaeva. See osa selgitab redaktorite seadistamist.

<application>Emacs</application> Emacs ja &kdvi; suudavad edukalt koos töötada. Emacsi tegelik käitumine sõltub tugevasti seadistusest. Nagu ikka, on võimalik Emacsit igati kohandada, kui vaid võtaks vaevaks närida ennast läbi Lispi koodist. &kdvi; kasutab Emacsi kaugjuhtimiseks rakendust emacsclient. Rakendus emacsclient nõuab, et Emacs töötaks ja et rakendus Emacs Server oleks käivitatud Emacsist. Pöördotsing ei toimi kuigi hästi seni, kuni käivitatud pole nii Emacs kui Emacs Server. Et käivitada Emacs Server: Käivita Emacsis Emacs Server, andes käsu MX server-start Lisa failile .emacs rida (server-start) Taaskäivita Emacs Kontrolli, et Emacs on paigaldatud. Proovi anda käsureal korraldus emacs. &kdvi; kasutab käsku emacsclient Emacsi kaugjuhtimiseks. Kontrolli, et emacsclient on kättesaadav käsurealt, andes käsu emacsclient tekstifaili nimi. See peaks avama redaktoris Emacs uue teksti. Kui emacsclient ebaõnnestub ja veateade on näiteks unable to connect to local, kontrolli, kas Emacs töötab. Seejärel kontrolli, kas Emacs Server on käivitatud, andes käsu Mx server-start. Kui soovid kasutada raami automaatset tõstmist, lisa funktsioon raise-frame server-switch-hook'ile (tee Mx customize-variable RET server-switch-hook ja sisesta tekstiväljale funktsiooni nimi). Kui oled muutnud puhvrit pärast viimast salvestamist, pärib Emacs sinu käest: Revert buffer from file ...? (yes or no). Peaksid vastama ei (no), sest taastamine tähendab antud juhul seda, et fail loetakse uuesti kettalt, misjärel kaovad kõik sinu pärast viimast salvestamist tehtud muudatused! Tõenäoliselt on eelistatavam viis, kuidas käitub vaikimisi gnuclient muudetud puhvri taaslaadimisel — lisa failile .emacs järgmised read, et emacsclient matkiks gnuclient'i käitumist: (defadvice server-visit-files (around save-buffers last activate) "Try to emulate gnuclient behavior with emacsclient. Works only for visiting one buffer at a time." (let* ((filen (car (car (ad-get-arg 0)))) (buf (get-file-buffer filen)) (this-buf-modified-p nil)) ;;; the following is copied from server-visit-files, with ;;; a modification for the `verify-visited-file-modtime' test (if (and buf (set-buffer buf)) (if (file-exists-p filen) ;;; if the file has changed on disk, reload it ;;; using `find-file-noselect' (if (not (verify-visited-file-modtime buf)) (progn (find-file-noselect filen) ;;; if user answered `no', reset modtime anyway ;;; so that server-visit-files doesn't realize the ;;; difference: (set-visited-file-modtime))) ;;; if file exists no longer, we let server-visit-files ;;; deal with that t) (set buf (find-file-noselect filen))) (set this-buf-modified-p (buffer-modified-p buf)) (set-buffer buf) (set-buffer-modified-p nil) ad-do-it (set-buffer-modified-p this-buf-modified-p)))

&kate; &kde; redaktor &kate; toetab samuti pöördotsingut, mingit täiendavat seadistamist pole vaja.

<application>Kile</application> LaTeXi redaktor Kile toetab KDVI-d päris hästi. Mingit erilist seadistamist vaja ei ole. Rohkem infot Kile kohta leiab Kile koduleheküljelt.

<application>NEdit</application> NEdit toimib üldiselt väga hästi. Klõps &DVI; failis peaks avama uue akna. Kui TeX fail on juba avatud NEditi muus aknas, näitab uus avatud aken uut puhvrivaadet. Kui mitte, siis TeX fail laaditakse. Pärast akna avamist tõstab NEdit esile vastava lõigu esimese rea. &kdvi; kasutab NEditi kaugjuhtimiseks käsku ncl. Kontrolli, et ncl on käsurealt kasutatav, andes korralduse ncl -noask. See peaks avama NEditi akna. Kui käsku ncl ei õnnestu kasutada, on sul tõenäoliselt NEditi vanem versioon. Sellisel juhul peaksid seda uuendama või siis kasutama dialoogi Eelistused võimalust Kasutaja määratud redaktor.

<application>XEmacs</application> XEmacs ja &kdvi; teevad ilusasti koostööd. XEmacsi tegelik käitumine sõltub suuresti seadistusest. Nagu ikka, on sul võimalik XEmacsit igati oma maitse järgi kohandada, kui suudad toime tulle Lisp koodi rägastikus. &kdvi; kasutab XEmacsi kaugjuhtimiseks rakendust gnuclient. gnuclient nõuab, et XEmacs töötaks ja et XEmacsist oleks käivitatud gnuserv. Pöördotsing ei toimi, kui ei tööta nii XEmacs kui gnuserv. Rakendust gnuserv saab käivitada järgmiselt: Käivita gnuserv XEmacsis, andes käsu MX gnuserv-start Lisa rida (gnuserv-start) failile .xemacs. Kui sul on kasutusel XEmacsi uuem versioon, on .xemacs kataloog. Sellisel juhul tuleb mainitud rida lisada failile .xemacs/init.el. Seejärel taaskäivita XEmacs. Kui sa ei soovi, et iga redaktori uue väljakutse peale avaneks uus raam ning tahad, et raam automaatselt esile tõuseks, sea Gnuserv Frame võimalusele USE selected frame ning lisa funktsioon raise-frame Visit Hook'ile. Selleks seadistuseks Mx customize-group RET gnuserv. Kontrolli, et XEmacs oleks paigaldatud. Anna selleks käsureal korraldus xemacs. &kdvi; kasutab XEmacsi kaugjuhtimiseks käsku gnuserv. Kontrolli, et gnuclient oleks käsurealt kasutatav, andes korralduse gnuclient Tekstifaili nimi. See peaks avama redaktori XEmacs uue raami. Kui gnuserv ei õnnestu ja annab veateate, näiteks unable to connect to local, kontrolli, et XEmacs töötaks. Seejärel kontrolli, kas gnuserv on käivitatud, andes korralduse MX gnuserv-start. Kui sa ei soovi, et iga redaktori uue väljakutse peale avaneks uus raam ning tahad, et raam automaatselt esile tõuseks, sea Gnuserv Frame võimalusele USE selected frame ning lisa funktsioon raise-frame Visit Hook'ile. Selleks seadistuseks MX customize-group RET gnuserv.

<application>VI iMproved</application> / &GUI; Redaktori vi variant gvim toetab samuti pöördotsingut, mingit täiendavat seadistamist pole vaja.

Redaktori seadistamine edasiotsinguks

<application>Emacs</application> Kasutamaks edasiotsingut Emacsiga, võta ette järgmised sammud: Laadi alla Emacsi skript kdvi-search (vajuta alla &Shift; ja klõpsa &HVN;ga failinimel selle allalaadimiseks) ning salvesta see kohta, kus Emacs talle ligi pääseb — meie soovituseks on emacs-scripts. Lisa read (add-to-list 'load-path (expand-file-name "~/emacs-scripts/")) (require 'kdvi-search) (add-hook 'LaTeX-mode-hook (lambda () (local-set-key "\C-x\C-j" 'kdvi-jump-to-line))) (add-hook 'tex-mode-hook (lambda () (local-set-key "\C-x\C-j" 'kdvi-jump-to-line))) failile .emacs. Taaskäivita Emacs. Ava Emacs, laadi TeX fail, loo vastav &DVI; fail ning sisesta käsk Mx kdvi-jump-to-line või vajuta &Ctrl;X &Ctrl;J. Võib juhtuda, et Emacs pärib sinu käest master file'i nime. See on kasulik juhul, kui tarvitad teisi faile sisaldavat TeX faili: master file on tipptaseme fail, mis sisaldab teisi. Emacs võib paluda ka salvestada master file'i nimi as a local variable, &ie; kommentaarina päris faili lõpus. Jätkamiseks vasta kas yes või no. Kontrolli, et Emacs on paigaldatud. Proovi anda käsureal korraldus emacs. Kui Emacs ei suuda &kdvi;d käivitada, võid väljundi leida puhvris kdvi-output.

<application>Kile</application> Kui kasutad Kilet, ei ole midagi rohkem vaja seadistada.

<application>XEmacs</application> XEmacsi seadistamiseks järgi ülaltoodud õpetussõnu Emacsi kohta, kuid soorita muutused mitte failis .emacs, vaid failis .xemacs. Kui kasutad XEmacsi uuemat versiooni, siis on .xemacs tõenäoliselt kataloog. Sellisel juhul lisa read failile .xemacs/init.el.