Alates versioonist 0.9.1 toetab &kppp; vahetult kõige sagedamini kasutatavat PAP autentimise vormi. PAP-i kasutamiseks on kaks erinevat võimalust. Seda varianti kasutavad paljud kommerts-ISP-d. Põhimõtteliselt tähendab see, et sinul (või õigemini sinu arvutil) tuleb end autentida ISP PPP serveris. PPP server aga ei pea end sinu arvutile autentima. See ei mõjuta eriti turvalisust, sest sa ju tead, millisele arvutiga sa äsja ühendust võtsid. Kui ISP annab sulle kasutajanime ja parooli ning ütleb, et peaksid kasutama PAP autentimist, tuleb valida just see variant. Sarnaneb ülalkirjeldatuga, kuid sel juhul nõuab sinu arvuti ISP PPP serverilt samuti autentimist. Ühenduse rajamiseks tuleb sellisel juhul valida Skriptil baseeruv, mitte PAP, ning sul tuleb käsitsi redigeerida faili /etc/ppp/pap-secrets. Kuigi &kppp; ei paku sellele variandile sisseehitatud tuge, on ühenduse loomine siiski üsna lihtne. Kontrolli, et failis /etc/ppp/options (ning failis ˜/.ppprc, kui see on olemas) ei sisaldu järgmisi argumente: +pap -pap papcrypt +chap +chap +ua remotename On väheusutav, et mõni neist seal juba oleks, aga et selles kindel olla, kontrolli üle. Käivita &kppp; Klõpsa nuppu Seadista Vali konto, millega soovid PAP-i kasutada, ja klõpsa nuppu Redigeeri Vali kaart Helistamine Vali hüpikkastist Autentimine PAP. Kui sa ei soovi parooli iga kord kirjutada, kui ühendust võtad, märgi ära kast Parool jäetakse meelde. See salvestab parooli faili, nii et kontrolli, et keegi ei pääseks sinu kontole ligi. Ongi kõik. Sulge dialoog, kirjuta kasutajanimi ja parool, mille ISP on sulle andnud, ja klõpsa nuppu Ühenda. See osa põhineb Keith Browni kbrown@pdq.net meilil ning selgitab, kuidas panna &kppp; tööle tavalise PAP- või CHAP-kontoga. Kui sinu ISP on sulle just äsja andnud konto kasutajanime ja parooli, võid tõenäoliselt selle osa vahele jätta ja kasutada vaid eelmises osas toodud juhiseid. PAP paistab esmapilgul palju keerulisem, kui ta tegelikult on. Server (masin, millega sa ühendust võtad) palub põhimõtteliselt kliendil (sinu masinal) autentida ennast PAP-i vahendusel. Klient (pppd) otsib määratud failis kirjet, mis sisaldab sobivat serverinime ja antud ühendusele sobivat kliendinime ning saadab siis parooli, mille ta leidis. Ja ongi kõik! Nüüd aga vaatame, kuidas see teoks saab. Eeldame, et kasutusel on pppd versioon 2.2.x või uuem ja konfiguratsioonifailid asuvad tavapäraselt kataloogis /etc/ppp. Oletame veel, et internettipääsu pakub sulle universum.ee, et sinu kasutajanimi on kasutajauss ja parool uhhuu Kõigepealt tuleb kõik see lisada faili /etc/ppp/pap-secrets. Antud kirje peaks välja nägema nii: KASUTAJANIMI SERVERINIMI PAROOL Seega lisa failile /etc/ppp/pap-secrets järgmine rida ja seejärel salvesta fail: kasutajauss universum uhhuu Serveri nimeks võib olla suvaline nimi eeldusel, et sedasama nime kasutatakse pppd argumentides, nagu kohe selgitame. Siin on see lühendatud kujule universum, kuid seda kasutatakse pelgalt korrektse parooli tuvastamiseks. Nüüd tuleb luua &kppp;-s ühendus. Põhimõte on sarnane mistahes ühenduse loomisega, nii et me ei lasku siin üksikasjadesse. Tasub mainida vahest, et tuleks kontrollida, et /etc/ppp/options on tühi, samuti ei tuleks luua sisselogimisskripti. &kppp; seadistustedialoogis kaardi Helistamine allosas on nupp pppd argumendid. Klõps sellel avab redigeerimisdialoogi. Siin saab sisestada väärtused, mis saadetakse pppd-le käsurea argumentidena ning mitme väärtuse argumendi korral tuleb iga väärtus sisestada nimekirja eraldi kirjena ja õiges järjekorras. Tegelikult võid esmalt sisestada mistahes argumendid, aga seejärel lisa argumendid, mida pppd kasutab PAP autentimise käsitlemisel. Antud näites lisame (just sellises järjekorras) user, kasutajauss, remotename ja universum. user teatab pppd-le, millist kasutajanime peab ta otsima failis pap-secrets ja seejärel serverile saatma. remotename kasutab pppd vastava kirje leidmiseks failis pap-secrets, nii et see võib olla mistahes, peaasi, et see sobiks kokku kirjega failis pap-secrets. See ongi kõik. Nüüd peaksid suutma rajada ühenduse serveriga PAP autentimist kasutades. CHAP on üsna sarnane. &Linux; võrguadministraatori käsiraamat tutvustab lähemalt faili chap-secrets vormingut ning kasutatavaid pppd argumente, ülejäänu aga ei tohiks raskusi valmistada.