&knode; võib leida K menüü alammenüüst Internet. Selles olev kirje KNode käivitabki rakenduse. Kui &knode; seal näha ei ole või kui &knode; pärast kirjel klõpsamist ei käivitu, võta ette käsiraamatu osa Küsimused ja vastused. Nüüd peaks ilmuma töölauale just selline &knode; peaaken, nagu pildil näha. Esimesel käivitamisel avatakse ühtlasi seadistustedialoog. &knode; seadistamine &knode; esimesel käivitamisel &knode; esimesel käivitamisel Aknas on näha menüüriba, selle all asuv tööriistariba ning päris all paiknev olekuriba. Tööriistariba ja olekuriba vahele jääb kolmeks jagatud põhiaken. See kujutab endast kaustade vaadet, milles esialgu on vaid kolm elementi: Kaust Väljuvad Kaust Mustandid Kaust Saadetud Kui &knode; on täielikult ja korrektselt seadistatud, on näha ka uudisteserverid ja tellitud uudistegrupid. Ülemises osas paikneb artiklite ehk uudiste vaade. Praegu on see tühi, ühtegi artiklit pole näha. Otse artiklivaate all asub artikliaken, kuhu ilmub parajasti valitud uudiseartikli sisu. Ka see on praegu tühi, sest ühtegi artiklit ju ei ole. Sellest ei tasuks siiski segadusse sattuda, sest enne seda, kui uudiseid lugema ja ise postitama asuda, tuleb mõningad asjad paika panna. Seda tutvustab lähemalt järgmine osa. Alustame nüüd siis &knode; seadistamist. Enamik võimalusi ei ole tavalisel kasutamisel kuigi olulised, kuid siiski tasub teada, mis üldse on võimalik ja mida miski tähendab. Mõned võivad ju kiirsissejuhatuse vahele jätta, aga need, kes eelistavad asjale kiiresti pihta saada, võiksid ometi ka käsiraamatusse pilgu heita. Teistele, eriti neile, kel pole uudistelugejatega erilisi kogemusi või kel need sootuks puuduvad, pakub käesolev osa võimalust seadistamine täies mahus ette võtta, kuigi mõnegi asja tähendus võib alles hiljem selguda. &knode; seadistamise kallale saab asuda menüükäsuga SeadistusedKNode seadistamine.... Selle peale avaneb selline dialoog. Personaalse info dialoog Personaalse info kaart Personaalse info kaart Dialoog jaguneb kaheks osaks: vasakul asub puuvaade, kus ülemine kirje Identiteet on juba esile tõstetud. Ülejäänud osas saab vajalikke asju seadistada, antud juhul siis seda, milline on sinu identiteet uudistegruppides liikudes. Kui oled enne &knode; käivitamist juba määranud oma isiklikud andmed &kcontrolcenter;es, on need siia üle kantud. Väljale Nimi tuleb kirjutada enda nimi, ⪚ Juhan Salu või Mari Lagendik. Kui hiljem uudistegruppi sõnumit saadad, siis on see nimi kõigile näha antud uudise saatjana. Välja Nimi täitmine on kohustuslik. Enamikus uudistegruppides peetakse viisakaks ja sobivaks, kui esinetakse oma pärisnime all. Osa uudistegruppe siiski sellele nii suurt tähelepanu ei pööra. Kuid võib ka esineda juhtumeid, kus ei soovita enda nime all esineda, ⪚ uudistegrupid, kus räägitakse isiklikest asjadest ega taheta ennas tingimata avalikustada. Üldiselt teatavad sellised grupid juba oma eeskirjades, et liikmete anonüümsus on igati lubatud. Selliste erijuhtumite jaoks pakub &knode; võimalust kohandada seadistusi igale uudistegrupile eraldi. Täpsemat infot selle kohta leiab osast Grupiidentiteedid. Välja Organisatsioon täitmine ei ole kohustuslik. Siia võib ⪚ sisestada oma töökoha või teaduskonna, kui kasutad &knode; töö juures või õppimiskohas. Kui see tühjaks jätta, täidab selle sageli internetiteenuse pakkuja. Siia sisestatavat e-posti aadressi kasutatakse artiklite puhul saatja tuvastajana, &ie; artikli autori tegeliku aadressina koos tema tegeliku nimega (mis on määratud väljal Nimi). Väli E-posti aadress on kasulik eriti neile, kes soovivad sinu postitatud artiklile vastata e-postitsi. Kiri saadetakse siin määratud aadressle. Paljud uudistelugejad näitavad artikli päises nii autori nime kui tema e-posti aadressi. Välja E-posti aadress täitmine on kohustuslik. Arvesta, et e-posti aadressi kasutatakse vastamisel ainult siis, kui väli Vastamise aadress on täitmata. Kui see on täidetud, eiratakse välja E-posti aadress ja kasutatakse hoopis aadressi, mis on määratud väljal Vastamise aadress. Vastamise aadress pakub võimaluse sisestada mõni muu aadress kui see, mille all sa uudiseid postitad. Kui keegi soovib sulle e-postitsi vastata, näeb ta just seda aadressi saaja aadressina. Vastamise aadressi võib näiteks kasutada juhul, kui postitad uudise päeval töökohas, kuid soovid võimalikke vastuseid lugeda oma koduses postkastis, sest töö juures näeb sinu kirju ka ülemus. Igal juhul on siia mõtet sisestada ainult aadress, mis erineb väljal E-posti aadress määratust. Mõned uudistelugejad määravad spetsiaalselt vigase e-posti aadressi, et vältida võimalikku rämpsposti. Sellisel juhul võib siiski juhtuda, et sinu postitatud uudise lugeja saadab sulle meili just sellele vigasele aadressile, mida sa seetõttu kätte ei saa. Seepärast oleks taolisel korral mõttekas anda näiteks signatuuris vihje aadressi vigasuse kohta. Kui sisestad siia e-posti aadressi, saadetakse iga postitatud artikkel nii Usenetti kui sellele e-posti aadressile. Kui oled seadistanud PGP või GnuPG kasutamise, saad valida signeerimise võtme klõpsuga nupule Muuda.... Selle valimisel kasutatakse signatuurina faili, mis on määratud väljal Signatuurifail. vVäli Signatuurifail määrab faili, mille sisu lisatakse iga sinu postituse lõppu. See väli on aktiivne ainult juhul, kui valitud on võimalus Signatuur võetakse failist. Signatuurifail on tavaline tekstifail, mis ei peaks sisaldama enam kui neli rida teksti. Selles võib olla näiteks viide sinu koduleheküljele, tigupostiaadress koos telefoninumbriga (mis sellisel juhul on mõistagi kättesaadav kogu maailmale või vähemalt sellele osale maailmast, kes sinu postitust lugema satub) või ka lihtsalt mingi lahe moto. Signatuur on nii-öelda kaubamärk, mis iseloomustab kõiki sinu postitatud uudiseartikleid. Seepärast ei peaks see olema selline, mis võib kedagi solvata või muutuda pikapeale igavaks. Kui see on ka lahe nali, siis selle sajandat korda lugemine ei pruugi teiste uudisegrupi tellijate seas sinu populaarsust tingimata suurendada. Signatuurifaili nime võib ka otse väljale kirjutada, kuid enamasti on mugavam see valida klõpsuga nupule Vali.... See avab failidialoogi, kus saab mugavalt hiirega vajaliku faili üles otsida. Nupp Redigeeri faili võimaldab faili pärast selle valimist vajadusel muuta. Signatuurifailis ei ole vaja määrata eraldavat rida, sest selle lisab &knode; automaatselt. Selle võimaluse valimisel ei käsitleta signatuurifaili tekstifailina, vaid rakendusena. Signatuurifail käivitatakse rakendusena ning selle väljundit kasutatakse signatuurina. Nii on näiteks võimalik signatuuri valimine juhuse hooleks jätta või kasutada mõnda õnnesõnumi rakendust iga kord laheda ja unikaalse moto genereerimiseks. Selle valimisel võetakse signatuur tekstist, mille allolevasse kasti sisestad. Palun arvesta ka siin, et signatuur ei peaks olema pikem kui neli rida. Eraldav rida ei ole vajalik, sest selle lisab &knode; automaatselt. Hiljem on võimalik iga tellitud uudistegrupi puhul identiteeti spetsiaalselt seadistada selle omaduste dialoogis. ⪚ saab määrata ingliskeelse signatuuri ingliskeelsetele ja eestikeelse eestikeelsetele uudistegruppidele. Lisaks keelele võib määrata ka kontekstitundliku signatuuri, ⪚ oma lemmikretsepti kokandusgrupis või kõigi oma kaheteistkümne kassi nimed kassiomanike uudistegrupis. Selle kohta leiab täpsemat infot osas Grupiidentiteedid. Järgmine samm seadistamisel puudutab konto loomist uudisteserveris. Nüüd tuleb &knode;le teada anda, kust uudiseid hankida ja/või kuhu enda kirjutatud uudisteartiklid saata. Vali hiireklõpsuga paremal asuvas puuvaates kirje Kontod. Avaneb kaks alamvalikut. Valime Uudised, sest kõigepealt on ju vaja see paika panna. Kontode nimekiri on esialgu tühi. Uue konto loomiseks klõpsa nupule Uus.... Ilmub järgmine dialoog: Dialoog Uus konto Dialoog Uus konto Dialoog Uus konto Väljale Nimi võib kirjutada mida tahes, peaasi, et sa ise teaksid, mida see tähendab. Siia kirjutatu on hiljem näha kaustavaates. Siia võib ⪚ kirjutada oma internetiühenduse pakkuja nime. Näites kirjutame siia Minu konto. Järgmine väli kannab nimetust Server. Erinevalt väljast Nimi on see, mida siia kirjutada, väga oluline. Uudisteserveri nimi on fikseeritud ja selle peab sinu internetiühenduse pakkuja avaldama. Kui sa seda veel ei tea, tuleks see igal juhul teada saada, sest muidu ei ole ka uudiseid võimalik lugeda. Kui sinu internetiühenduse pakkujal endal uudisteserverit ei ole, on võimalik kasutada ka avalikke servereid, milliseid leidub tihtipeale näiteks ülikoolidel. Kirjutame oma näidises siia news.ut.ee. Mõistagi võid siia sisestada ka oma internetiühenduse pakkuja serveri. Kui kasutad &knode; kohaliku uudisteserveriga, kirjuta siia kindlasti localhost! Järgmisel väljal Port on juba olemas vaikeväärtus. Port kujutab endast enam-vähem andmekanalit, mida server jälgib, et tabada võimalikke uudistenõudlejaid. Vaikimisi on see 119, mis enamasti on ka õige, seepärast ei hakka me oma näites seda ka muutma. Siia sisestatav aeg avaldab mõju juhul, kui võtad ühendust uudisteserveriga ja mistahes põhjusel ei saabu serverilt teatud aja jooksul mingeid andmeid või ei saa server neid sinu käest. Sellisel juhul katkestab &knode; siin määratud aja möödumisel automaatselt ühenduse. Muu hulgas eemaldab see serverilt mittetoimivad ühendused, mis muudab ta paremini kättesaadavaks teistele tellijatele. Samuti tagab see automaatselt rajatud internetiühenduse katkestamise, kui mingi aja jooksul andmeid üheski suunas ei liigu. Sellel on mõte ennekõike siis, kui saad ja loed uudiseid internetis. Kohalike uudisteserverite puhul ei ole sellel peaaegu mingit mõtet ega funktsiooni. Kui aeg on seatud liiga lühikeseks, võib ette tulla olukord, kus loed pikemat artiklit ega tee teatud aja jooksul serveri arvates mitte midagi. Sellisel juhul katkestab &knode; ühenduse serveriga ja see tuleb uuesti luua. Kui ooteaeg on liiga pikaks määratud, on aga tõenäoline, et kulutad võrguaega asjatult (ja telefoniarve muudkui kasvab...). Kui &knode; võtab uudisteserveriga ühendust, ei oota ta sellelt vastust kauem kui siin määratud aja. Kui see on läbi, saad veateate, sest server ei vastanud ja &knode; lõpetab ühenduse loomise katse. Sõltuvalt sinu internetiühenduse kvaliteedist ja uudisteserveri hetkekoormusest võib ette tulla pikemaid ooteperioode, mis paneb &knode; ühendust katkestama. Kui seda liiga sageli juhtub, võiks aegumisaja pikemaks seada. Selle valimisel nõuab &knode; serverilt ka olemasolevaid gruppide kirjeldusi. Neid näidatakse dialoogis Uudistegruppide tellimine. Mitte igal grupil ei ole kirjeldust, nii et tegemist ei pruugi olla veaga, kui gruppi tellides sellel kirjeldus puudub. Võimalus Server nõuab autentimist tuleks valida ainult siis, kui sinu uudisteserver tõesti nõuab artiklite tõmbamiseks kasutajanime ja parooli. Sellisel juhul saad vajalikud andmed teada oma internetiteenuse pakkujalt või uudisteserveri administraatorilt. Kui sa ei ole kindel, kas seda on vaja või mitte, jäta see valimata. Kui hiljem selgub, et muidu ei saa, siis on kasutajanimi ja parool võimalik määrata. Kui aga oled kindel, et sul on seda vaja, kirjuta vastavatele väljadele oma kasutajanimi ja parool. Nüüd peaks uudisteserveri seadistamine ja ühtlasi konto loomine lõpetatud olema. Tehtud muudatusi saab kinnitada ja rakendada klõpsuga nupule OK. Kohe seejärel ilmub konto nimi sellisel kujul, nagu sa selle väljale Nimi kirjutasid, nähtavale kontode nimekirjas. Ja kui nüüd seadistustedialoogi sulged, on see näha ka kaustavaates. Nupu Telli abil on aga võimalik kohe asuda uudistegruppe tellima. Praegu võime selle siiski kõrvale jätta, sest meil on veel ühtteist teha ja uudistegruppe saab ka mitmel muul moel tellida. Osas Mitme konto haldamine saab teada, kuidas toime tulla juhul, kui loodud on mitu kontot. Praegu jääme aga vaid ühe konto juurde, sest üldjuhul peaks sellest ka aitama. Arvesta, et mõned internetiteenuse pakkujad võimaldavad uudiseid hankida ainult siis, kui oled end nende kaudu sisse loginud. Asume nüüd seadistama e-posti kontot. Selleks klõpsa vasakul asuvas puuvaates kirjele E-post. Valides puuvaates E-post, ilmub järgmine dialoog. E-posti konto seadistamise dialoog E-posti konto seadistamine E-posti konto seadistamine Kindlasti märkad, et see on väga sarnane uudistekonto seadistamise dialoogiga. Aga milleks õigupoolest on uudistelugejal e-posti kontot üldse vaja? Vahel võib tekkida soov vastata artikli autorile otse, ilma uudistegrupi vahenduseta, kui näiteks soovid teha mõne väga isikliku märkuse või parandada mõne vea. Nii mõnigi kord võib dialoog olla mõttekam kui avalik vastus. Seepärast pakubki &knode; võimalust vastata e-postitsi. Kui soovid seda võimalust kasutada, tuleb &knode;le teada anda, kuidas meile saata. Selleks tuleb kasutada meiliserverit. Kui oled juba e-posti konto seadistanud, ⪚ kasutad &kmail;i, saab pruukida seal määratud seadistusi. Selle võimaluse valimisel kasutab &knode; e-posti rakendust, mis on seadistatud juhtimiskeskuses. Ülejäänud dialoogi võimalused ei ole sel juhul aktiivsed. Meiliserveri nime andmine ei ole kohustuslik. Infot, millist meiliserverit kasutada, peaks saama oma ISP käest. Kindlasti on vaja aga sisestada meiliserveri aadress väljale Server. Antud näites kasutame selleks aadressi mail.server.ee Võimaluse korral saab meili saata ka kohaliku meiliserveri vahendusel. Kui kasutad kohalikku meiliserverit, kirjuta väljale Server localhost. Ka siin seisab väljal Port juba vaikeväärtus. Antud juhul on selleks port 25. Üldiselt ei tuleks seda muuta, kui just sinu ISP ei kasuta mingil põhjusel mõnda eksootilist varianti. Toodud näites jätame selle muutmata. See väärtus on oluline pärast seda, kui on loodud ühendus meiliserveriga. Kui andmeid ei liigu, katkestab &knode; ühenduse meiliserveriga pärast siin määratud aega. Kui &knode; püüab saada ühendust meiliserveriga, ootab ta just siin määratud aja serverilt vastust. Kui seda määratud aja jooksul ei saabu, saad veateate. Sõltuvalt ühenduse kvaliteedist ja meiliserveri hetkekoormusest võib vastuse saamine võtta hulk aega. Kui &knode; sel põhjusel ühenduse katkestab, võiks aegumisaega pikendada. Mõni ISP lubab kirju oma meiliserverilt saata ainult pärast seda, kui oled kontrollinud uute kirjade saabumist. See vähendab rämpsposti saatmise võimalusi. Mõni ISP võib lubada kirja oma meiliserverilt saata ainult juhul, kui kasutad parajasti selle ISP teenuseid või kui oled end tema meiliserverile sisse loginud. See on näiteks täiesti tavaline GMX puhul, kuid praegu ei toeta seda võimalust veel ei &knode; ega &kmail;. Dialoogis Välimus saab määrata artikliakna värve, kooditabelit ja fondi suurust. Dialoog näeb välja selline. Välimuse kohandamise dialoog Välimuse kohandamise dialoog Välimuse kohandamise dialoog Selle valimisel võid muuta &knode; värve alloleva nimekirja abil. Värvi muutmiseks tee &HVN;ga topeltklõps vajalikul kirjel, mis avab &kde; värvi valimise dialoogi. Värvivalikuid saab seadistada ainult juhul, kui märkekast on valitud — vastasel juhul ei tee topeltklõps mitte kui midagi. Võimaluse Kasutatakse kohandatud värve valimisel ei kasuta &knode; värve, mida hiljem kogu &kde; puhul globaalselt määratakse, vaid just siin dialoogis määratuid. Selle valimisel saab allolevas nimekirjas kohandada &knode; kasutatavaid fonte. Fondi valimiseks tee &HVN;ga kirjel topeltklõps, mis avab &kde; fontide valimise dialoogi. Fonte saab seadistada ainult märkekasti valimisel - vastasel juhul ei tee topeltklõps mitte kui midagi. Võimaluse Kasutatakse kohandatud fonte valimisel ei kasuta &knode; hiljem &kde; puhul globaalselt määratud seadistusi, vaid just siin dialoogis määratuid. Nüüd klõpsa puuvaates kirjel Uudiste lugemine ja seejärel alamkirjel Üldine. Ilmub järgmine dialoog. Dialoog Üldised valikud Dialoog Üldised valikud Dialoog Üldised valikud Enamasti ei ole siin vaja suurt midagi muuta, kuid vaatame võimalused ükshaaval läbi, et anda ülevaade kõigest, mida &knode; pakub. Selle kasti märkimisel püüab &knode; tõmmata uudistegrupi valimisel selle uusi artikleid. Sellel on eriti mõtet siis, kui kasutada &knode;t kohaliku uudisteserveriga. Artiklite allalaadimine toimib mõistagi ainult siis, kui server on kättesaadav. Serveri puhul, mida saab kasutada ainult üle internetiühenduse, on see harva mõistlik ja võiks jääda valimata. Kui süsteem ei ole seadistatud looma vajadusel internetiühendust, saad uudistegrupi valimisel alati veateate. Kui soovid ise kontrollida, millal ühendus serveriga rajatakse, tasub kasutada menüükäsku GruppTõmba uued artiklid. See seab piirangu artiklite arvule, mida serverilt alla laaditakse. Seda saab iga uudistegrupi jaoks eraldi määrata. Kui siin seisab näiteks 300, siis tõmmatakse ainult uudistegrupi 300 viimast artiklit ja teised jäetakse sootuks tõmbamata! Suhteliselt suure artiklite arvuga uudistegruppide korral võib liiga väikese väärtuse määramine jätta artiklid sinu pilgu alt välja. See võib eriti juhtuda siis, kui alles tellid uudistegrupi või laadid artikleid ainult aeg-ajalt alla ning artikleid on seepärast uudistegrupis märksa enam kui siin määratud. Artiklid, mida avad artikliaknas, märgitakse loetuks pärast siin määratud sekundite möödumist. Kui määrad väärtuse liiga suureks, saad vältida, et artikkel, millele vaid pilgu peale heitsid, märgitakse loetuks. Teiselt poolt võib see muutuda tüütuks lühikeste uudiste puhul, kui neid tuleb loetuksmärkimise jaoks hoida lahti kauem, kui kulub aega nende läbilugemiseks. Kui lappad uudiseid liiga kiiresti, jäävad need loetuks märkimata, kuigi sa tegelikult oled nad juba ammendanud. Seepärast tasuks see väärtus kohandada just enda vajadustele vastavaks. Vahel postitatakse artikkel enam kui ühte gruppi. Seda nimetatakse ristpostituseks. Selle võimaluse valimisel märgitakse ristpostitatud artiklid loetuks kõigis uudistegruppides, kui nad on märgitud loetuks vähemalt ühes grupis. Selle märkimisel keritakse ridu sujuvalt, mitte hüpetega. See võimaldab näha korraga kogu diskussiooni (kõigil vastamise tasanditel), kui klõpsata antud diskussiooni ees seisvale plussmärgile. Kui see on valimata, näidatakse ainult vahetult artiklile saadetud vastuseid. Siin saab määrata, kas lõimed on vaikimisi laiendatud või mitte. Siin saab määrata, kas hinnet näitavat veergu näidatakse või mitte. Siin saab määrata, kas ridade arvu näitavat veergu näidatakse või mitte. Siin saab määrata, kui palju mälu kasutab &knode; artiklite puhverdamiseks. Siin saab määrata, kui palju mälu kasutab &knode; artiklite puhverdamiseks. Siin saab muuta mõningaid &knode;s likumise võimalusi. Tavaliselt peaks siin kõik olema välja lülitatud, aga kui sulle see ei meeldi, saad siin üht-teist sisse lülitada. See, kuidas käitub klaviatuur &knode;s ja kuidas &kmail;is, on natuke erinev. Kui märkida ära kast KMaili klaviatuuri käitumise emuleerimine, saab &knode;s kasutada klaviatuuri samamoodi nagu &kmail;is. Kasti Liigutakse järgmisele grupile märkimisel liigub &knode; automaatselt järgmisse gruppi, kui käesolevas grupis on kõik artiklid märgitud loetuks. Kasti Aktiivne lõim suletakse märkimisel sulgeb &knode; automaatselt aktiivse lõime, kui see on märgitud loetuks. Kasti Liigutakse järgmisele lugemata lõimele märkimisel näitab &knode; automaatselt järgmist lõime, kui käesolev lõim on märgitud loetuks. Kasti Aktiivne lõim suletakse märkimisel sulgeb &knode; automaatselt aktiivse lõime, kui seda ignoreeritakse. Kasti Liigutakse järgmisele lugemata lõimele märkimisel näitab &knode; automaatselt järgmist lõime, kui käesolevat lõime ignoreeritakse. Artiklite sorteerimiseks on võimalik neile hinne anda. Standardhinne on 0, kõrgem hinne tähendab, et artikkel on huvitav, madalam aga, et see on igav. Dialoogi keskel paikneb suur tühi ala, kus saab näha hindamise reegleid. Neid kasutab &knode; sisenevate artiklite automaatseks hindamiseks. Kui näiteks keegi alati postitab mõttetusi, on võimalik selle isiku artiklid alati hinnata mõne madala hindega ja need varjata. Nuppudega nimekirja all saab reeglit muuta, lisada, eemaldada ja kopeerida. Jätame selle aga praegu vahele, sest &knode; seadistamise juures ei ole see mitte kõige olulisem asi. Hindamise kohta leiab täpsemat infot osast Hindamine, jälgimine ja ignoreerimine. Tavaliselt läheb vaja ainult ignoreerimise ja jälgimise funktsiooni. See näitab lihtsalt, kas lõim pakub huvi või mitte. Siin saab seadistada vaikimisi pandava hinde ignoreeritavatele lõimedele. Menüükäsu HindamineIgnoreeri lõime valimine annab selle hinde kõigile antud lõime postitustele ning rakendab seda ka järgmistele samasse lõime saabuvatele artiklitele. Kui artikkel on huvitav, saab ta hindeks enam kui 0. Siin saab sisestada selliste artiklite vaikimisi määratava hinde. Menüükäsk HindamineJälgi lõime annab selle hinde kõigile antud lõme postitustele ning rakendab seda ka järgmistele samasse lõime saabuvatele artiklitele. Kiirklahviga W saab lõime jälgida, kiirklahviga I seda ignoreerida. See dialoog võimaldab seadistada filtreid. Filtriseadistused Filtriseadistused Filtriseadistused Dialoogis on kaks nimekirja. Ülemine nimetusega Filtrid näitab kõiki defineeritud filtreid. Kui kasutad &knode; esimest korda, on näha ainult eelnevalt määratud filtrid. Nuppudega Lisa, Kustuta, Redigeeri ja Kopeeri saab lisada uusi filtreid või kustutada neid, mida enam vaja ei lähe. Jätame selle praegu lähemalt lahti seletamata, sest &knode; seadistamisel pole see väga oluline. Täpsemat infot filtrite kohta leiab osast Filtrite defineerimine ja kasutamine. Alumises nimekirjas nimetusega Menüü on näha menüü VaadeFilter. Siin saab muuta selle menüü filtrite järjekorda. Nupp Üles liigutab valitud filtri ühe positsiooni võrra ülespoole. Proovi seda ise: vali filter ja vajuta nuppu Üles ning näedki, kuidas filtri kirje ülespoole liigub. Nupp Alla liigutab filtri allapoole. Vali filter, mille just ülespoole liigutasid ja vajuta nuppu Alla, kuni filter jõuab tagasi oma esialgsesse asukohta. Nuppude Lisa eraldaja ja Eemalda eraldaja abil saab filtreid visuaalselt rühmitada. Eraldajad on nimekirjas näha kui ====, menüüs aga märksa kenamate horisontaaljoontena. Proovi ise eraldaja lisada ning seejärel eemalda see, klõpsates nuppu Eemalda eraldaja. Kõiki siin sooritatud muutusi saab pärast dialoogi sulgemist näha menüüs VaadeFilter. Selles dialoogis saab määrata, kuidas näidatakse artikliaknas konkreetseid päise ridu. Dialoog Näidatavate artiklipäiste kohandamine Dialoog Näidatavate artiklipäiste kohandamine Dialoog Näidatavate artiklipäiste kohandamine Nimekirjas on kõik need päise read, mida artikliaknas näidatakse. Vasakul seisab identifikaator, nimetus sümbolite <> vahel aga näitab nime sellisel kujul, nagu seda Usenetis kasutatakse, &ie; From ehk Kellelt. Nupu Redigeeri abil saab muuta nii näidatavat identifikaatorit kui selle ja vastava teksti atribuute. Et seda selgemaks teha, valime Kellelt:<From> ja avame päise esitamise redigeerimise dialoogi klõpsuga nupul Redigeeri. Päise omaduste dialoog Päise omaduste dialoog Päise omaduste dialoog Valikukastis Päis on näha kirje From. See on päiserea nimi, nagu see artiklis esineb ja nagu uudistelugeja seda tunnistab. Hüpikkastis näitab &knode; ka teisi identifikaatoreid, mis kõik tähistavad teatud päise rida. Praegu eeldame, et identifikaator From on määratud. Hiljem pöödume selle juurde tagasi, kui hakkame päisele ridu lisama. Sellel väljal on näha nimetus, mida näidatakse hiljem artikliaknas asendusena päise vastava rea tegelikule identifikaatorile. Rea From korral on selleks Kellelt. Kui see väli tühjaks jätta, on artikliaknas näha ainult päiserea sisu. Nii on see näiteks vaikimisi rea Subjekt puhul. Jätame praegu ka selle muutmata. Märkekastidega saab muuta näidatava nime atribuute. Antud juhul on nime Kellelt jaoks valitud Rasvane, &ie; teksti näidatakse artikliaknas rasvases kirjas. Mõistagi saab erinevaid atribuute ka omavahel kombineerida, valides näiteks Rasvane ja Allakriipsutatud. Siin saab määrata, kuidas näidatakse päise teksti artikliaknas. Kui näiteks valida kaldkiri, siis saatja, ⪚ Juhan Salu <juhansalu@pillapalla.ee> on näha kaldkirjas. Selle dialoogi kõigi võimaluste selgitamiseks lisame ühe näidatava päiserea. See pilt näitab dialoogi päisega X-uudistelugeja. Päise omaduste dialoog Päise omaduste dialoog Päise omaduste dialoog Võib olla päris vahva saada artikliaknas teada, millist uudistelugejat artikli postitaja on kasutanud. See on tegelikult päris lihtne, sest päises ongi olemas (küll lisavõimalusena) rida, mis sellist infot sisaldab. Vali hüpikkastist kirje Päis asemel nimekirjast X-uudistelugeja. Kirjuta väljale Näidatav nimi Uudistelugeja. Nüüd saad valida meelepärased atribuudid välja ja selle sisu näitamiseks. Seejärel kinnita oma valikut klõpsuga nupule OK. Uus rida ilmub kohe nimekirja ja hiljem näed seda ka artikliaknas. Nuppude Üles ja Alla abil saad määrata, millises järjekorras päise ridu artikliaknas näidatakse. Äsjane kinnitus, et uus päiserida on artikliaknas ka näha, on suhteliselt optimistlik, sest X-uudistelugeja kirje pole Useneti artiklite puhul sugugi nõutav. Seepärast ei pruugi mitte kõigil artiklitel päises seda rida esineda. Kui rida ei esine, siis seda ka ei näidata. Rohkem infot päiste kohta leiab aadressilt http://www.kirchwitz.de/~amk /dni/headerzeilen (saksa keeles). Selle valimisel ilustatakse mõnevõrra päiseid, valimatajätmisel näidatakse neid tavalise tekstina. Selle valimisel mähitakse vaatajas automaatselt teksti, see tähendab näidatakse ridu just nii pikana, kui vaateaknasse mahub. Selle valimisel varjatakse automaatselt artikli lõpus olevad tühjad read. Selle valimisel on saatja signatuur artikiliaknas näha, vastasel juhul mitte. Palun arvesta, et &knode; saab signatuuri näidata korrektselt ainult siis, kui see on artikli sisust õigesti eraldatud. Mõned uudistelugejad seda korrektselt ei tee. Korrektne variant on kaks sümbolit -, millele järgneb   (tühik). Mitmedki uudistegruppide tellijad viitavad signatuuris oma koduleheküljele või annavad märku päises esinevast tahtlikult moonutatud ja vigasest e-posti aadressist. Kui signatuuri näitamine välja lülitada, ei pruugi sa sellist mõnikord vajalikku infot tähele panna. Teisalt aga võimaldab väljalülitamine säästa end vahel üsna kummaliste ja isegi tujurikkuvate või solvavate signatuuride lugemisest. Selle valimisel näidatakse kõiki sõnumis esinevaid teksti vormindamise silte (näiteks *bold*, /italic/ ja _underline_) vahetult vaatajas. Mainitud teksti vormindamise sildid ei järgi ametlikku standardit. Tsiteeritud teksti esitamiseks erineva suuruse või värviga peab &knode; aru saama, et tegemist on tsiteeritava tekstiga. Tavaliselt märgib tsiteeritavat teksti rea alguses seisev >, kuid vahel ka mõned muud sümbolid. Sellesse kasti saab kirjutada kõik sümbolid, mis tsiteeritavat teksti tähistavad. Selle märkimisel püüab &knode; näidata artiklitele kaasatud failide sisu artiklit avades otse aknas. Nii näiteks saab artiklile lisatud pilti näha kohe teksti all. Lisaks sellele on kontekstimenüüd kasutades võimalik kaasatud fail salvestada või avada see rakenduses, mis on seostatud kaasatud faili MIME tüübiga. Selle valimisel avatakse kaasatud failid välises rakenduses vastavalt kaasatud faili MIME tüübile. Kui antud tüübiga ei ole ühtegi rakendust seostatud, ilmub faili salvestamise dialoog, mis pakub võimalust salvestada kaasatud fail. Artiklid, mis on saadetud mitmeosalise (multipart) MIME-na, sisaldavad mitmes vormingus teksti (näiteks tavaline tekst ja HTML). Uudistelugeja otsustab sellisel juhul, millist artikli osa näidata. Selle võimaluse abil saab erinevas vormingus teksti avada otsekui kaasatud faili hiirenupu klõpsuga. Kui see on märkimata, ei näidata alternatiivset sisu. Siin saab valida, millist veebilehitsejat kasutada artiklis esineva viida avamiseks. Praegu on valikuvõimalusteks Netscape Navigator ja vaikimisi määratud &konqueror;. Valitud brauser peab mõistagi ka paigaldatud olema. Artiklite postitamisel &knode; vahendusel kasutatakse järgnevas dialoogis määratud seadistusi. Tehniliste seadistuste dialoog Tehniliste seadistuste dialoog Tehniliste seadistuste dialoog Kui määrad siin ekslikud seadistused, võivad sinu artiklid osutuda loetamatuks või ei saa neid isegi saata, mistõttu tasub hoolikalt kaaluda, mida ja kuidas siin seadistada. Siin saab valida saadetavate artiklite kooditabeli. Ingliskeelsete maade puhul on see tavaliselt US-ASCII, aga see ei ole mingil moel kohustuslik. Vaikimisi kasutatakse &kde; globaalselt määratud seadistust, mistõttu siin ei pruugi olla vajadust üldse midagi seadistada. Kui soovid postitada oma artikleid uudistegruppidesse teistsuguse kooditabeliga (⪚ Ida-Euroopa või Aasia kooditabeliga), saab selle just siin valida. Siin saab määrata postitatava artikli märkide kodeeringu. Võimalusteks on 8-bitine ja 7-bitine (Quoted-Printable). 8-bitise kodeeringu valimisel edastatakse üldjuhul mitmesugused erimärgid korrektselt, vähemalt on see nii eestikeelsete uudistegruppide puhul (ee.*). Quoted-Printable valimisel edastatakse 8-bitised sümbolid (⪚ täpitähed) kodeeritud 7-bitiste sümbolitena. Ingliskeelsetes uudistegruppides on 7-bitine kodeering täiesti normaalne. Selle valimisel kasutab &knode; vastamisel sinu süsteemis vaikimisi määratud kooditabelit, mitte vastatava artikli kooditabelit. Selle valimisel genereerib &knode; artikli ID kõigi postitavate artiklite puhul. Artikli ID peab olema üleilmselt unikaalne! Vastasel juhul võivad tekkida arusaamatused ühesuguse artikli ID-ga artiklite vahel ning uudisteserver võib hilisema artikli tagasi lükata, arvates, et see on juba olemas. Artikli ID sisaldab kehtivat FQDN-i (täielik kvalifitseeritud domeeninimi). See tähendab, et see sarnaneb identifikatsioonis määratud e-posti aadressi sümboli @ ees seisva osa ja domeeniga. &knode; genereerib ID automaatselt, kuid sul on võimalik väljal Serveri nimi määrata ka ise kehtiv domeeninimi. Kui sul oma domeen puudub, ei peaks seda võimalust kasutama, vaid laskma artikli ID genereerida uudisteserveril. Kehtiv domeen on näiteks kde.org. Seda domeeni kasutav artikli ID võib välja näha selline: 934lek9934@kde.org Unikaalne identifitseerimine on tagatud ainult juhul, kui sul on oma domeen. Isegi juhul, kui sa ei kasuta artikli ID genereerimiseks &knode;t, võivad tekkida vastuolud, kui pruugid kohalikku uudisteserverit. Näiteks rakendus leafnode genereerib artikli ID, mis võtab aluseks kohaliku serveri nime. Rohkem infot selle kohta ja vaba domeeni leiab aadressilt http://www.qad.org/faq/faq- messageid.html. Siia saab kirjutada oma arvuti nime. Seda kasutatakse artikli ID genereerimisel. Kui sul ei ole oma domeeni, ei peaks seda võimalust kasutama, vaid laskma artikli ID genereerida uudisteserveril. Ülaltoodud näidet kasutades oleks see kde.org. Siia saab sisestada X-päised, mida ei paku &knode;. Näide: X-No-Archive: yes. See väldib sinu artiklite puhverdamist selliste arhiiviteenuste poolt, nagu näiteks Google. X-päised on eksperimentaalsed päised, mis ei ole veel standardsete uudisteartiklite standardi osa. Neid saab näiteks kasutada laiendatud infoedastusel. Kokkupõrgete vältimiseks hiljem tekkivate standardsete päistega on neile antud eesliide X-. Selle valimisel ei lisa &knode; postitusel vastavat rida päisesse. Seda rida kasutatakse uudistelugeja tuvastamiseks, mille abil artikkel kirjutati. Lisaks statistikale võimaldab see tuvastada mittestandardseid uudistelugejaid. Seda ei ole erilist mõtet sisse lülitada, sest &knode; ei vääri häbenemist. Redaktori seadistuste dialoog Redaktori seadistuste dialoog Redaktori seadistuste dialoog Siin saab määrata, millisest veerust alates &knode; ridu murrab. Lisaks on võimalik automaatne reamurdmine täiesti välja lülitada. Soovitatav on ritta mahutada mitte üle 76 sümboli isegi juhul, kui sinu arvutis võiksid read pikemad olla. Paljud Useneti kasutajad pruugivad tekstipõhiseid uudistelugejaid, mis ei näita korraga enam kui 80 märki. Kui oled väärtuse suuremaks määranud, on sinu postitatud artikleid sellistel inimestel raske lugeda ja seetõttu võivad nad üldse eelistada sinu artiklid lugemata jätta. Kui kirjutad artikli või järje, lisatakse sinu signatuur selle võimaluse valimisel automaatselt, kui oled selle määranud menüükäsuga SeadistusedKNode seadistamine...Identiteet. Järge kirjutades lisab &knode; enne originaalteksti tsiteerimist selle võimaluse valimisel teatud sissejuhatava teksti. Siia võib õigupoolest kirjutada, mida süda soovib. Kasutada saab ka muutujaid, mida &knode; hangib originaalartiklist, ⪚ autori nimi või artikli kirjutamise kuupäev. Kasutada saab järgmisi muutujaid: %NAME Originaali autori nimi. %DATE Originaalartikli kirjutamise kuupäev. %EMAIL Originaali autori e-posti aadress. %MSID Originaalartikli ID. %GROUP Uudistegrupi nimi, millest artikkel pärit on. Püüa olla võimalikult napisõnaline, sest selline sissejuhatav rida esineb igas järjes. Liiga pikk sissejuhatav rida võib tekitada vastumeelsust, nagu ka näiteks liiga pikk signatuur. %NAME kirjutas %DATE artiklis %MSID Oletame, et originaalartikli kirjutas Kunn laupäeval, 17. juunil kell 17:42:32 -0500. Selle artikli ID oli <8igdg5.3vvijgt.3@sisalik.roomaja.ee>. &knode; lisab nüüd sellise sissejuhatava rea. Kunn kirjutas L, 17. juuni 2003 17:42:32 +0200 artiklis <8igdg5.3vvijgt.3@sisalik.roomaja.ee>: Selle valimisel kasutatakse tsiteeritaval tekstil automaatset reamurdmist ning igale reale omistatakse korrektne tsiteerimise tase. Selle valimisel tsiteeritakse vastuses mitte ainult originaalartiklit, vaid ka selle autori signatuuri. Signatuuri tsiteerimine ei ole tarvilik ja seda peetakse sageli ebaviisakaks. Tavaliselt suundub kursor vastamisel kogu artikli lõppu. Selle võimaluse valimisel võtab kursor aga koha sisse otse sissejuhatava fraasi järel. See on eriti kasulik juhul, kui artikli tsiteerimisel soovid oma kommentaarid kirjutada vastavate lõikude järele läbi kogu artikli. Siin saab määrata välise redaktori, mis avatakse juhul, kui redaktoriaknas valida menüükäsk TööriistadKäivita väline redaktor. Kasti Väline redaktor käivitatakse automaatselt märkimisel avatakse väline redaktor ilma erikäsuta. Pane tähele muutujat %f redaktori nime järel. See muutuja märgib redigeeritava artikli failinime. Ära seda kustuta, muidu saad välise redaktori avamisel veateate. Kui välise redaktori käivitamisel tekib probleeme, võib põhjuseks olla see, et redaktor alustab tööd "taustal". Seda nimetatakse harunemiseks. &knode; tuvastab sellisel juhul protsessi käivitamise ja lõpetamise ning arvab, et sa enam redaktorit ei kasuta. Nii võib see toimuda näiteks redaktori gvim korral. Gvim harunemine on võimalik keelata käsurea võtmega -f. Soovitatav on igal juhul uurida lähemalt vastava redaktori dokumentatsiooni. Kui soovid kasutada redaktorit gvim, tuleks kasti Valitud redaktor kirjutada: gvim -f %f Selle võimaluse valimisel kasutatakse artiklite redigeerimiseks välist redaktorit. Siin saab seadistada õigekirja kontrollimist. Selle valimisel tunnustatakse tuntud juursõna tundmatu liitega automaatselt uue sõnana. Siin saab määrata, kas kaht tuntud sõna, mis on kokku kirjutatud ja sellisena tundmatu, tuleks pidada veaks või mitte. Siin saab valida sõnaraamatu, mida õigekirja kontrollija kasutab. Siin saab määrata, millist kodeeringut peaks &knode; kasutama õigekirja kontrollimisel. Ingliskeelse teksti korral peaks see üldjuhul olema US-ASCII. Siin saab valida õigekirja kontrollimise rakenduse. Valikuvõimalusteks on Rahvusvaheline Ispell või Aspell. Siin saab seadistada, kuidas &knode; signeerib artikleid GnuPG või PGP abil. GnuPG/PGP ID luuakse automaatselt varem seadistatud nime ja e-posti aadressi põhjal. See on sama, mis esineb artikli päise real Kellelt. Siin saab valida kasutatava krüptimisvahendi. Selle võimaluse valimisel on vaja paroolifraas privaatse võtme jaoks sisestada ainult üks kord. &knode; jätab selle meelde, kuni sa pole &knode; sulgenud. Selle võimaluse valimisel näitab &knode; signeeritud artiklit eriaknas, kus saab seda kinnitada enne redaktoris muutmist. Kui kasutad avalikke uudistegruppe (Usenetti), võid selle võimaluse julgesti tähelepanuta jätta, sest Usenetis ei ole kuigi mõttekas oma tekste krüptida. Küll võib sellest kasu olla erauudistegruppides eravõrkudes, kus krüptimine on soovitatav või isegi kohustuslik. Selle võimaluse valimisel kontrollitakse artikli PGP signatuuri artikli näitamisel automaatselt. Kui see ei ole märgitud, saab signatuuri korrektsust kontrollida käsitsi menüükäsuga VaadeKontrolli PGP signatuuri. Allnähtavas dialoogis saab seadistada artiklite kustutamist ja nende korrashoidu. See võimaldab sinu arvuti kõvakettale alla tõmmatud artiklite mahu hoida mõistuse piires. &knode; kasutab artiklite käsitlemiseks tublisti mälu, nii et kui sul neid palju on, võib arvuti töö mõnevõrra aeglasemaks muutuda. Pealegi ei ole enamasti mõtet artikleid kuigi kaua alles hoida, sest sellised teenused, nagu Google ja Altavista, on võtnud nende arhiveerimise enda kanda. &knode; ei ole võrguühenduseta uudistelugeja, mistõttu kõik seadistused kehtivad ainult nende päiste kohta, mida haldab &knode;! Kui sul töötab ka kohalik uudisteserver, näiteks leafnode, tuleks selle dokumentatsioonist järele uurida, kuidas käib aegunud artiklite kustutamine serverilt — seda &knode; sinu eest ära ei tee. Puhastamise seadistused Puhastamise seadistused Puhastamise seadistused Selle võimaluse valimisel kontrollitakse kõigis tellitud gruppides siin määratud intervalli järel vanade artiklite olemasolu ning nende leidmisel need kustutatakse. Sellise kontrolli saab ka käsitsi esile kutsuda menüükäsuga GruppKustuta aegunud kirjad grupist Siin saab määrata, kui tihti tuleks tellitud uudistegruppides kontrollida vanade artiklite olemasolu ja kui tihti neid kustutada. Seda võimalust saab kasutada ainult siis, kui ära on märgitud kast Aegunud artiklid kustutatakse automaatselt. Loetud artiklid kustutatakse puhastamisel, kui nende vanus ületab siin määratut. &knode; arvutab siinmääratu põhjal ise kuupäeva välja. Lugemata artiklid kustutatakse puhastamisel, kui nende vanus ületab siin määratut. &knode; arvutab siinmääratu põhjal ise kuupäeva välja. Võib juhtuda, et näed &knode;s päist, kuid vastav artikkel ei ole enam serveril kättesaadav. Kui see võimalus on valitud, kustutab &knode; sellised artiklid automaatselt. Selle võimaluse valimisel kustutatakse lõim ainult juhul, kui kõik selles sisalduvad artiklid vastavad kustutamise tingimustele. See tähendab, et alles siis, kui lõime viimane artikkel on võimalik kustutada, kustutatakse ka lõim. See väldib vanade artiklite kadumist mahukamas lõimes enne diskussiooni lõpulejõudmist. &knode; ei suuda ette ennustada, kas pärast seda, kui kõik kustutamise tingimused on muidu täidetud, võib artiklile veel mõni vastus tulla. Selliste asjade üle pead otsuse langetama ise. Mõnes uudistegrupis võib vastuste vahele jääda mitu päeva, mõnes aga vaid paar tundi, nii et kasuta siin oma kogemusi ja paremat äratundmist. See võimalus puudutab &knode; mälutarbimist. Kui kaustas kustutatakse artikkel, märgitakse see küll kustutatuks, kuid see kasutab endiselt ruumi kõvakettal ja jupikest mälu. Selle võimaluse valimisel saab anda &knode;le korralduse artikkel ka tegelikult kustutada ning kõvakettal ruumi teha. Seda saab ka käsitsi teha menüükäsuga KaustTihenda kaust või KaustTihenda kõik kaustad, kui soovid seda ette võtta korraga kõigis kaustades. Siin saab määrata, kui tihti tuleb kaustas kontrollida kustutatud artiklite olemasolu. Seda saab kasutada ainult juhul, kui valitud on võimalus Kaustad tihendatakse automaatselt.