1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
46
47
48
49
50
51
52
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
74
75
76
|
<chapter id="licensing">
<title
>&Qt; ja litsentsi küsimused</title>
<qandaset>
<qandaentry>
<question id="qt">
<para
>Mis see &Qt; üldse on?</para>
</question>
<answer>
<para
>&Qt; on kasutajaliideste loomiseks kasutatav klassiteek, mille aluseks on C++. See hõlmab ka paljusid utiliidiklasse, näiteks stringiklassid ja sisendi ning väljundi käsitlemise klassid. See pakub enamiku vidinaid, mida sa &kde; rakendustes kohtad: menüüd, nupud, liugurid &etc; &Qt; on paljudel platvormidel töötav teek, lubades kirjutada koodi, mida saab kompileerida nii &UNIX; süsteemides kui ka &Windows; ja põimitud seadmete korral. Rohkem infot &Qt; kohta leiab aadressilt <ulink url="http://www.trolltech.com"
>http://www.trolltech.com</ulink
>.</para>
</answer>
</qandaentry>
<qandaentry>
<question>
<para
>Miks &kde;-s on kasutusel &Qt;?</para>
</question>
<answer>
<para
>&Qt; on väga võimas ja võimekas tööriistakomplekt, mis pakub kõike, mida läheb vaja moodsa kasutajaliidese loomiseks. &Qt; on kirjutatud C++ keeles, võimaldades seega objektorienteeritud arendust, mis tagab tõhususe ja koodi korduvkasutuse sellistes mahukates ja ulatuslikes projektides nagu &kde;. Meie arvates on see parim tööriistakomplekt &UNIX; süsteemidele ja kindlasti oleks ränk viga võtta &kde; aluseks midagi muud kui kõige parem.</para>
</answer>
</qandaentry>
<qandaentry>
<question>
<para
>Aga miks ei ole &kde;-s kasutusel gtk, xforms, xlib, mis iganes?</para>
</question>
<answer>
<para
>Tööriistakomplekte on tõesti üsna palju. Et pakkuda ühtlustatud kasutajaliidest ning hoida ressursside (näiteks mälu) kasutus minimaalne, võib &kde; kasutada neist ainult üht. &Qt; kasuks langes valik ülalmainitud põhjustel.</para>
</answer>
</qandaentry>
<qandaentry>
<question>
<para
>Aga &Qt; ei ole ju vabavara?</para>
</question>
<answer>
<para
>On küll! Alates 4. septembrist 2000. aastal ja &Qt; versioonist 2.2 on selle litsentsiks <acronym
>GPL</acronym
>, mis vastab igati <quote
>vaba tarkvara</quote
> vaimule.</para>
</answer>
</qandaentry>
<qandaentry>
<question>
<para
>Kas ma võin kirjutada kommertstarkvara &kde; jaoks?</para>
</question>
<answer>
<para
>&kde; teeke võib kasutada nii <quote
>suletud lähtekoodiga kommertstarkvara</quote
> kui <quote
>avatud lähtetekstiga kommertstarkvara</quote
> kirjutamiseks. Kui kirjutad avatud lähtekoodiga tarkvara, võid kasutada &Qt; vaba väljalaset. Kuid suletud lähtekoodiga tarkvara kirjutamisel &Qt; vaba väljalaset kasutada ei tohi, vaid tuleb firmalt Trolltech omandada &Qt; professionaalne väljalase. </para
> <para
>Kui soovid rohkem infot, võta otse ühendust firmaga <ulink url="http://www.trolltech.com"
>Trolltech</ulink
>.</para>
</answer>
</qandaentry>
</qandaset>
</chapter>
|
