1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
46
47
48
49
50
51
52
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
88
|
<chapter id="final-word-from-author">
<title
>Autori viimased sõnad</title>
<sect1 id="who-am-i">
<title
>Kes ma olen ja mida ma õieti teen? </title>
<para
>Minu tööandja on Danka Deutschland GmbH, juhtiv tootjatest sõltumatute professionaalsete ülikiirete nii mustvalgete kui värviliste digitrükisüsteemide arendaja. Danka pakub riistvara, tarkvara, teenindust, hooldust ning pakutavate toodete kohandamist tarbija vajadustele. Minu amet on süsteemiinsener. Danka pakutavate kaubmärkide hulka kuuluvad Heidelberg (varem Kodak), Canon, &Hewlett-Packard;, Hitachi, Infotec ja EfI.</para>
<para
>Minu tutvus &Linux; ja vaba tarkvara kogukonnaga ei ole õieti kuigi pikk. Kui ma asusin 1999. aasta alguses &Linux;iga tutvust tegema, tekitas minus suurimat pettumust väga kehv toetus trükkimisele. Nojah, tavaliseks trükkimiseks suutsin ma küll kõik meie masinad tööle panna. Aga dupleks? Aga väljundi perforeerimine? Aga sorteerimine? Aga klammerdamine, kaanekirjad ja -pildid ja kõik need vahvad viimistlusvõtted, mida me oma tarbijatele pakkuda võisime? Ei, midagi sellist toona ei olnud - vähemalt minu kui arvutivõhiku jaoks!</para>
<para
>Hakkasin siis internetist lahendusi otsima. Õnneks teatas üsna pea, juba 1999. aasta mais &CUPS;i peaarendaja Mike Sweet oma vaimustava trükkimistarkvara esimesest beetaversioonist. Kui olin seda veidi katsetanud, oli selge, et olen sattunud õige asja peale!</para>
<para
>Järgmise ettevõtmisena proovisin panna &Linux; distributsioone uue asja vastu huvi tundma. Uskuge mind -- see oli enam kui vaevarikas! Nad arvasid ikka, et neil juba on kasutusel parim trükkimissüsteem. Üks põhjus oli võib-olla ka selles, et nad (samuti paljud &Linux; arendajad) ei olnud kunagi mõelnudki näiteks dupleksprinteri toele -- sest ükski selline ei olnud nende lauale sattunud...</para>
<para
>Lõpuks andsid mu püüded äratada mõnes &Linux; trükiväljaandes huvi &CUPS;i vastu lausa tagasilöögi - üks toimetaja meelitas mind ennast vastavat artikliseeriat kirjutama. Sealtpeale hakkasid mõned mind hüüdma <quote
>CUPSi apostliks</quote
>. Vaevalt, et ma sellest niipea lahti saan, kui nüüd on ka &kde; inimesed tõmmanud mind enda arendustöösse. Oh, taevake...</para>
<para
>Igatahes teeb &CUPS; võidukäiku kogu maailmas, võib isegi öelda, et triumfikäiku, ja õigupoolest olen ma natuke uhkegi, et olen seda algusest peale toetanud ja selle käekäigule kaasa aidanud.</para>
<para
>See peaks ka sulle julgust juurde andma: kui ka mõned sinust kogenenumad Linux; kasutajad on skeptilised ja sinu programmeerimisoskused nullilähedased (nagu minul), on küllaldaselt ülesandeid, töid ja ideid, mida teha, ja mis peamine, sul on anne, mida jagada vabavara kogukonnaga. Vähemalt &kde; raames... :-) </para>
</sect1>
<sect1 id="credits">
<title
>Autorid</title>
<para
>Tahaksin tänada...</para>
<itemizedlist>
<listitem>
<para
>Mike Sweeti &CUPS;i esialgse arendamise eest</para>
</listitem>
<listitem>
<para
>Jean-Eric Cuendet'd &tdeprint;i eelkäijate <application
>kups</application
> ja <application
>qtcups</application
> väljatöötamise eest</para>
</listitem>
<listitem>
<para
>Michael Goffiouli kogu praeguse tööraskuse kandmise eest</para>
</listitem>
<listitem>
<para
>Martin Konoldi iga asja peale vähemalt kaks korda mõtlemise eest</para>
</listitem>
<listitem>
<para
>Sven Guckest, kes õpetas mulle, kuidas <quote
>jääda ellu terminaliaknas</quote
> (noh, kui &kde;d kohe kuidagi käepärast ei ole :-) )</para>
</listitem>
<listitem>
<para
>...väga palju teisi inimesi, keda siin lihtsalt ei jõua üles lugeda, aga kes jagasid minuga oma teadmiste bitte ja baite</para>
</listitem>
<listitem>
<para
>ning viimase, kuid mitte vähimana Tom Schwallerit, kes julgustas mind asuma dokumentatsiooni kirjutama</para>
</listitem>
</itemizedlist>
</sect1>
<sect1 id="caveats">
<title
>Hoiatus</title>
<para
>&tdeprint; arendati välja süsteemis, kus oli kasutusel &CUPS; 1.1.6. &tdeprint;i on testitud muude &CUPS;i versioonidega ja seni on nad hästi kokku sobinud. Selle käsiraamatu kirjutamise ajaks oli väljas &CUPS; 1.1.9, millel on mõningaid uusi, &tdeprint;is veel toetamata omadusi. Sul on muidugi võimalik neid kasutada, aga mitte &tdeprint;i vahendusel, vaid &CUPS;i käsureavahendite abil või siis seadistustefaile käsitsi redigeerides. &tdeprint;i arendus käib aga edasi ning ka käsiraamat püüab alati olla parim vahend, mida kasutaja saab oma teadmiste täiendamiseks kasutada.</para>
</sect1>
</chapter>
|
