1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
46
47
48
49
50
51
52
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
88
89
90
91
92
93
94
95
96
97
98
99
100
101
102
103
104
105
106
107
108
109
110
111
112
113
114
115
116
117
118
119
120
121
122
123
124
125
126
127
128
129
130
131
132
133
134
135
136
137
138
139
140
141
142
143
144
145
146
147
148
149
150
151
152
153
154
155
156
157
158
159
160
161
162
163
164
165
166
167
168
169
170
171
172
173
174
175
176
177
178
179
180
181
182
183
184
185
186
187
188
189
190
191
192
193
194
195
196
197
198
199
200
201
202
203
204
205
206
207
208
209
210
211
212
213
214
215
216
217
218
219
220
221
222
223
224
225
226
227
228
229
230
231
232
233
|
<chapter id="faq">
<title
>Küsimused ja vastused</title>
&reporting.bugs; &updating.documentation; <qandaset id="faqlist">
<qandaentry>
<question>
<para
>Mida kujutab endast &kstars;i ikoon?</para>
</question>
<answer>
<para
><guiicon
>&kstars;i ikoon</guiicon
> on sekstant ehk käsiteleskoop, mida kasutasid laevnikud aegadel, kui purjelaevadega sõites olid oluliseks orientiiriks tähed. Hoolikalt tähtede asukohta jälgides võis laevnik üsna täpselt kindlaks määrata aluse asukoha <link linkend="ai-geocoords"
>pikkus- ja laiuskraadi</link
>. </para>
</answer>
</qandaentry>
<qandaentry>
<question>
<para
>Mida tähendavad Päikesesüsteemiväliste objektide sümbolid?</para>
</question>
<answer>
<para
>Sümbol osutab objekti tüübile: <itemizedlist>
<listitem
><para
>tühi ring: hajusparv</para
></listitem>
<listitem
><para
>ristiga ring: kerasparv</para
></listitem>
<listitem
><para
>kast: hajusudu</para
></listitem>
<listitem
><para
>romb: supernoova jäänuk</para
></listitem>
<listitem
><para
>ring väljaulatuvate joontega: planetaarudu</para
></listitem>
<listitem
><para
>ellips: galaktika</para
></listitem>
</itemizedlist>
</para>
</answer>
</qandaentry>
<qandaentry>
<question>
<para
>Mida tähendavad Päikesesüsteemi väliste objektide erinevad värvid?</para>
</question>
<answer>
<para
>Üldiselt viitavad värvid sellele, millisesse kataloogi objekt kuulub (Messier, NGC või IC). Kuid mõne objekti puhul viitab erinev värv ka sellele, et objekti kohta on saadaval lisapilte <link linkend="popup-menu"
>hüpikmenüü</link
> vahendusel (vaikimisi on selliste <quote
>ekstrate</quote
> värviks punane). </para>
</answer>
</qandaentry>
<qandaentry>
<question>
<para
>Miks on andmebaasis nii palju USA ja nii vähe teiste maade linnu? </para>
</question>
<answer>
<para
>Kui me alustasime &kstars;i arendusega, ei suutnud me leida ühtainsat pikkus- ja laiuskraadide andmebaasi, mis hõlmanuks ühtlaselt kogu maakera. Me püüame praegu lisada oma andmebaasi võimalikult rohkem linnu väljaspool USAd, milles meid on tublisti aidanud paljud &kstars;i kasutajad. Kui ka sina saad sellesse oma panuse anda, oled teretulnud. </para>
</answer>
</qandaentry>
<qandaentry>
<question>
<para
>Lisasin &kstars;ile omaloodud asukoha, mida ma enam ei taha kasutada. Kuidas seda eemaldada? </para>
</question>
<answer>
<para
>Selleks tuleb redigeerida faili <filename
>~/.kde/share/apps/kstars/mycities.dat</filename
> ja eemaldada sealt antud asukohta määratlev rida. </para>
</answer>
</qandaentry>
<qandaentry>
<question>
<para
>Miks ma ei saa maapinda näha, kui kasutan ekvaatorilisi koordinaate?</para>
</question>
<answer>
<para
>Lühidalt: see on ajutine puudujääk. Meil tekkis probleem, kui püüdsime luua täidetud hulknurki, mis kujutaksid ekvaatorilises režiimis maapinda. Kuid ega tegelikult ekvaatoriliste koordinaatide puhul ei olegi maapinna näitamisel erilist tähtsust, mis on üks põhjuseid, miks selle vea parandamine on olnud üsna teisejärgulise tähtsusega ülesanne. </para>
</answer>
</qandaentry>
<qandaentry>
<question>
<para
>Miks ekraani kerides mõned objektid ära kaovad?</para>
</question>
<answer>
<para
>Kui kujutist nihutatakse, peab &kstars; ümber arvutama iga oma andmebaasis leiduva objekti pikselkoordinaadid, mis tähendab päris korralikku matemaatikat. Kujutist kerides (kas nooleklahvi või hiirega) muutub see aeglaseks ja hüplevaks, sest arvuti ei suuda liikumisega kaasas käia. Kui jätta osa objekte kaasamata, kahaneb tunduvalt arvutamiskiirus, mis omakorda võimaldab sujuvamat kerimist. Selle võimaluse saab välja lülitada <guilabel
>&kstars;i seadistuste</guilabel
> aknast, sealsamas saab ka valida, milliseid objekte varjata. </para>
</answer>
</qandaentry>
<qandaentry>
<question>
<para
>Ma ei saa aru kõigist mõistetest, mida &kstars; kasutab. Kust võiks leida seletusi kõigi nende astronoomiliste mõistete kohta?</para>
</question>
<answer>
<para
>&kstars;i käsiraamatus leidub ka <link linkend="astroinfo"
>AstroInfo projekt</link
> ehk valik lühikesi ja viidetega varustatud artikleid selliste astronoomiliste teemade kohta, mida &kstars; võimaldab näitlikustada. AstroInfo ei ole kellegi eraettevõtmine, vaid ühispanus, nagu näiteks GNUpedia või Everything2. Kui ka sina soovid anda oma panuse AstroInfosse, siis võiksid ühineda meie meililistiga <email
>kstars-info@lists.sourceforge.net</email
>. </para>
</answer>
</qandaentry>
<qandaentry>
<question>
<para
>Tahaksin käivitada &kstars;i mõne muu kuupäeva ja kellaajaga kui see, mis praegu arvutis kehtib. Kas see on võimalik?</para>
</question>
<answer>
<para
>Jah, &kstars; on võimalik käivitada suvalise ajaga, kui anda käsureal võti <quote
>--date</quote
> ja selle järel aeg, näiteks <quote
>4. juuli 1976 12:30:00</quote
> </para>
</answer>
</qandaentry>
<qandaentry>
<question>
<para
>Tahaksin käivitada &kstars;i nii, et selle sisekell on peatatud. Kas see on võimalik?</para>
</question>
<answer>
<para
>Jah: KStarsi käivitamiseks peatatud kellaga anna lihtsalt käsureal võti <quote
>--paused</quote
>. </para>
</answer>
</qandaentry>
<qandaentry>
<question>
<para
>Kui täpne on &kstars;?</para>
</question>
<answer>
<para
>&kstars; on päris täpne, kuigi mitte (veel) nii täpne, kui ta võiks olla. Ülitäpsete arvutuste puhul tekitavad probleeme arvukad lisategurid. Kui sa ei ole just professionaalne astronoom, ei peaks sind tõenäoliselt sellised probleemid kunagi vaevama. </para>
<para
>Toome siin ära mõningad rakenduse täpsust piiravad tegurid: <itemizedlist
> <listitem>
<para
>Planeetide asukohad on täpsed ainult praeguse epohhi umbes 4000 aasta piires. Neid saab ennustada viimaste sajandite vaatluste põhjal planeetide orbiite Fourier' analüüsi abil uurides. Koolis õpitakse, et planeetide orbiit ümber Päikese on lihtne ellips, kuid see ei ole päris õige. Täiesti korrektne oleks see juhul, kui Päikesesüsteemis oleks ainult üks planeet ning nii Päike kui too planeet oleks punktmassid. Tegelikkuses aga mõjutavad planeedid pidevalt üksteist, muutes kergelt üksteise orbiite, samuti tuleb arvestada pretsessiooni. Tänapäeval on isegi arvatud, et planeetide orbiidid ei pruugi kaugemale vaadates (s.t. miljonite või miljardite aastate pärast) sugugi stabiilsena püsida. Rusikareeglina on aga võimalik loota planeedi asukoha täpsust mõne kaaresekundilise eksimuse piires aastate -2000 ja 6000 vahel. </para
><para
>Erand sellest reeglist on Pluuto, mille asukoht on vahest isegi kümneid kordi ebatäpsem kui teistel planeetidel. Kuid praeguse epohhi läheduses võib siiski ka selle asukohta nii ühe kaaresekundi sees kindlaks määrata. </para
><para
>Kõige raskem on aga ülitäpselt kindlaks määrata Kuu asukohta, sest selle liikumist mõjutab väga tugevasti Maa. Pealegi on see meile nii lähedal, et isegi väikesed muudatused, mida kaugemate objektide korral ei pruugi tähele pannagi, on Kuu korral hõlpsasti tajutavad. </para
><para
>Rakenduse kõige ebatäpsemad objektid, kui aluseks võtta pikem ajavahemik, on komeedid ja asteroidid. Me kasutame väikeplaneetide jaoks tugevasti lihtsustatud orbiidimudelit, mis ei võta arvesse muude kehade mõjutusi. Seepärast saab nende asukohta usaldusväärseks pidada ainult käesolevale hetkele üsna lähedale jääval ajal. Isegi praeguse epohhi korral võib asteroidide ja komeetide asukohamäärangus ette tulla 10 kaaresekundi või suuremaidki eksimusi. </para>
</listitem>
</itemizedlist>
</para>
</answer>
</qandaentry>
<qandaentry>
<question>
<para
>Miks ma pean korralikke NGC/IC kataloogi ja Messieri objektide pilte alla laadima? Need võiks ju kohe &kstars;iga kaasas olla?</para>
</question>
<answer>
<para
>Internetist allalaaditava NGC/IC kataloogi autor seadis sellele piirangu, et kataloogi ei tohi kasutada kommertseesmärkidel. Enamikule &kstars;i kasutajatest see mõistagi probleem ei ole, kuid formaalselt keelab &kstars;i litsents (<acronym
>GPL</acronym
>) sellist piirangut seada. Messieri objektide pildid on eemaldatud kahel põhjusel: esiteks lihtsalt &kstars;i mahu vähendamiseks ning teiseks tekkis ka seal mõningate piltidega samalaadseid litsentsiprobleeme. Kaasapandud pildid on võrreldes originaalidega üpris madala kvaliteediga, nii et selles mõttes vaevalt mingeid autoriõiguse probleeme tekiks, kuid siiski taotlesin ma nende autoritelt otseselt õiguse kasutada pilte, mille puhul võis valitseda võimalik konfliktioht (vaata täpsemat infot failist <filename
>README.images</filename
>). Aga et kõik oleks absoluutselt kindel ja veatu, eemaldasin need standardversioonist ning märkisin allatõmmatava arhiivifaili "vabaks mittekommertslikuks kasutamiseks". </para>
</answer>
</qandaentry>
<qandaentry>
<question>
<para
>Mulle tõesti nii väga meeldivad need imeilusad pildid, mida ma &kstars;iga alla tõmbasin! Ma tahaks neid kogu maailmaga jagada! Kas ma võib nende piltidega näiteks kalendri trükkida (või on piltidel mingeid kasutamispiiranguid)?</para>
</question>
<answer>
<para
>Sõltub pildist, aga üldiselt on paljusid pilte keelatud kasutada kommertseesmärkidel. Pildinäitaja olekuriba annab enamasti infot pildi autoriõiguse kohta ning toob ära võimalikud piirangud. Aga rusikareeglina võib teatavaks võtta, et kõik, mida on avaldanud NASA, on vaba igasuguseks kasutamiseks (sealhulgas Hubble'i kosmoseteleskoobi pildid). Kõige muu puhul võib vaikimisi eeldada, et neid ei tohi levitada kommertseesmärkidel ilma autorilt luba hankimata. Kui sa ei ole päris kindel, võta ise autoriga ühendust. </para>
</answer>
</qandaentry>
<qandaentry>
<question>
<para
>Kas ka mina saan kaasa aidata &kstars;i tulevastele versioonidele?</para>
</question>
<answer>
<para
>Otse loomulikult! Anna endast teada meie meililistis <email
>kstars-devel@kde.org</email
>. Kui soovid kaasa aidata programmeerimisel, tõmba meie <ulink url="http://edu.kde.org/kstars/cvs.html"
>CVS-ist</ulink
> alla koodi uusim versioon ja asu selle kallal tegutsema. Paketiga käib kaasas mitu README faili, mis selgitavad vähemalt osaliselt koodi. Kui tahad teada, mille kallal eriti oleks vaja tegutseda, vaata faili TODO. Oma kaastöö võib saata meililisti kstars-devel ning mõistagi saab seal esitada ka mis tahes küsimusi, mis sul töös tekkida võivad. </para
><para
>Kui sa ei ole aga programmeerimisega heal jalal, võib sinu abi ometi ära kuluda tõlkimisel, dokumentide ja AstroInfo artiklite juures, URL viitade pakkumisel, veateadete saatmisel ning uute võimaluste ja soovide väljamõtlemisel. </para>
</answer>
</qandaentry>
</qandaset>
</chapter>
|
