path: root/tde-i18n-et/docs/kdeedu/kstars/quicktour.docbook

<chapter id="using-kstars">
<title
>&kstars;i kiirtutvustus</title>

<para
>See peatükk kirjeldab &kstars;i kõige huvitavamaid ja kasulikumaid omadusi. </para>

<screenshot>
<screeninfo
>Selline näeb välja &kstars;i peaaken: </screeninfo>
<mediaobject>
  <imageobject>
    <imagedata fileref="screen1.png" format="PNG"/>
  </imageobject>
  <textobject>
    <phrase
>Peaaken</phrase>
  </textobject>
</mediaobject>
</screenshot>

<para
>Toodud pildil on kujutatud KStarsi tüüpiline vaade. Ülal on näha taevas, mille vaade on fokuseeritud parajasti idahorisondil tõusva Orioni tähtkuju kõige heledamale tähele Betelgeuse. Tähed on kujutatud <link linkend="ai-colorandtemp"
>realistlikes värvides</link
> ning suhtelise heledusega. Lähemalt vaadates võib näha akna vasaku serva lähedal Kuud. Taevakaardi kolmes nurgas on infokastid, mis näitavad käesolevat aega (<quote
>KA: 16:41:39 2005-01-22</quote
>), geograafilist asukohta (<quote
>Tucson, Arizona, USA</quote
>) ja parajasti vaate keskmes asuvat objekti (<quote
>Fookuses: Betelgeuse (alpha Orionis)</quote
>). Taevakaardist ülalpool on kaks tööriistariba. Põhitööriistaribal leiab mitme <link linkend="kstars-menus"
>menüüfunktsiooni</link
> kiirviidad, samuti ajasammu määramise vahendi, mille abil saab sätestada, kui kiiresti simulatsiooni kell edasi tõttab. Vaateribal on nupud, mis lülitavad erinevate taevakehade näitamist sisse või välja. Akna allservas on olekuriba, kus näidatakse objekti nime, kui mõnel neist klõps teha, ning hiire kursori asukoha <link linkend="ai-skycoords"
>taevakoordinaate</link
> (nii otsetõus/kääne kui ka asimuut/kõrgus). </para>

<sect1 id="startwizard">
<title
>Seadistamisnõustaja</title>
<para>
<indexterm
><primary
>Seadistamisnõustaja</primary
></indexterm
> KStarsi esmakäivitamisel ilmub seadistamisnõustaja, mille abil saab vähese vaevaga kindlaks määrata oma geograafilise asukoha ning tõmmata internetist täiendavaid andmeid. Kui soovid nõustajast väljuda, võid mis tahes hetkel klõpsata nupule <guilabel
>Lõpeta</guilabel
>. </para>

<para
>Seadistamisnõustaja esimesel kaardil saab valida oma geograafilise asukoha, otsides vajaliku paiga üles enam kui 2500 pakutava seast akna paremas servas. Asukohtade loendit saab ka filtreerida nii <guilabel
>linn</guilabel
>a, <guilabel
>provintsi/maakonna</guilabel
> kui ka <guilabel
>riigi</guilabel
> järgi. Kui sinu asukohta loendis ei peaks leiduma, võid valida mõne lähemalasuva linna. Hiljem saad lisada oma täpse asukoha abivahendiga <link linkend="setgeo"
>Geograafilise asukoha määramine</link
>. Kui oled oma asukoha valinud, klõpsa nupule <guilabel
>Järgmine</guilabel
> </para>

<para
>Seadistamisnõustaja teisel kaardil saab internetist tõmmata täiendavaid andmeid, mida ei ole &kstars;i standardpaketiga kaasa pandud. Selleks klõpsa nupule <guilabel
>Laadi lisaandmed alla</guilabel
>, mis avab abivahendi <guilabel
>Uue kraami hankimine</guilabel
>. Kui oled valmis, klõpsa nupule <guilabel
>Lõpeta</guilabel
> ja võid asuda &kstars;i ennast uurima. </para>

<note>
<para
>Täiendavaid andmeid saab tõmmata ainult juhul, kui paigaldatud on vähemalt KDE 3.3.x. </para>
</note>
</sect1>

<sect1 id="lookaround">
<title
>Vaatame nüüd ringi</title>
<para>
<indexterm
><primary
>Liikumine</primary>
<secondary
>Põhitõed</secondary
></indexterm>
Kui aeg ja asukoht on määratud, võib hakata uurima, mida siis üldse näha saab. Vaadet saab liigutada nooleklahvidega. Kui hoida samal ajal all klahvi &Shift;, liikumiskiirus kahekordistub. Vaadet saab liigutada ka hiirenuppu alla vajutades ning seda edasi lohistades. Pane tähele, et liigutamise ajal ei näidata mitte kõiki objekte. Selle põhjuseks on soov kahandada <acronym
>CPU</acronym
> koormust objektide asukoha ümberarvutamisel, mis muudab liigutamise sujuvamaks (<link linkend="config"
>&kstars;i seadistuste</link
> aknas saab määrata, mis peaks liigutamise ajal varjatud olema). Vaate suuruse (<firstterm
>suurendustaseme</firstterm
>) muutmiseks on seitse võimalust:</para>

<orderedlist>
<listitem>
	<para
>Klahvid <keycap
>+</keycap
> ja <keycap
>-</keycap
></para>
</listitem>
<listitem>
	<para
>Suurendus/vähendusnupud tööriistaribal</para>
</listitem>
<listitem>
	<para
>Menüü <guimenu
>Vaade</guimenu
> käsud <guimenuitem
>Suurenda</guimenuitem
>/<guimenuitem
>Vähenda</guimenuitem
></para>
</listitem>
<listitem>
	<para
>Menüü <guimenu
>Vaade</guimenu
> käsk <guimenuitem
>Suurendusnurk...</guimenuitem
>, mis võimaldab kraadides määra vaatevälja nurga.</para>
</listitem>
<listitem>
	<para
>Kerimine hiirerattaga</para>
</listitem>
<listitem>
	<para
>Hiire liigutamine üles-alla, kui alla on vajutatud &MMB;.</para>
</listitem>
<listitem>
	<para
>Klahvi &Ctrl; allhoidmine ja samal ajal vaate hiirega lohistamine võimaldab tõmmata taevakaardile ristküliku ning hiirenupu vabastamisel suurendatakse vaadet vastavalt tõmmatud ristküliku suurusele.</para>
</listitem>
</orderedlist>

<para
>Pane tähele, et suurendamise korral võib näha ka tuhmimaid tähti, kui on määratud suurendamisseadistustes.</para>

<para
>Vähenda vaadet, kuni näed rohelist joont. See kujutab sinu kohalikku <link linkend="ai-horizon"
>horisonti</link
>. Kui sa ei ole &kstars;i seadeid muutnud, näed horisondi all ühtlast rohelist värvi, mis kujutab maapinda. Näha on ka valge joon, mis kujutab <link linkend="ai-cequator"
>taevaekvaatorit</link
> (kujuteldav joon, mis jagab taevalaotuse põhja- ja lõunapoolkeraks). Kollakaspruun joon aga kujutab <link linkend="ai-ecliptic"
>ekliptikat</link
> ehk rada, mida Päike paistab järgivat oma aastasel teekonnal. Seepärast võib Päikese alati leida kuskilt ekliptikalt ning üsna lähedal sellele on ka planeedid. </para>
</sect1>

<sect1 id="skyobjects">
<title
>Taevakehad</title>
<para>
<indexterm
><primary
>Taevakehad</primary>
<secondary
>Ülevaade</secondary
></indexterm>
&kstars; võib näidata tuhandeid taevakehasid: tähed, planeedid, komeedid, asteroidid, täheparved, udukogud, galaktikad. Näidatavate objektidega saab ette võtta mitmesuguseid toiminguid või selle kohta rohkem infot hankida. Klõps objektil toob olekuribale tema kohta käiva info, kui aga jätta hiir ilma klõpsamata mõneks hetkeks objekti kohale, näed sama infot ajutiselt ilmuvas tekstikastis hiirekursori juures. Topeltklõps tsentreerib vaate objektil ning lülitab sisse tema jälgimise (nii jääb vaade aja kulgedes objektile fokuseerituks). Klõps hiire <mousebutton
>parema</mousebutton
> nupuga avab hüpikmenüü, kus leiab lisainfot ja -võimalusi. </para>

<sect2 id="popupquick">
<title
>Hüpikmenüü</title>
<indexterm
><primary
>Hüpikmenüü</primary
><secondary
>Näide</secondary
></indexterm>

<para
>Selline näeb välja hiire <mousebutton
>parema</mousebutton
> nupu klõpsuga avanev hüpikmenüü Orioni udu puhul: </para>

<screenshot>
<screeninfo
>M 42 hüpikmenüü</screeninfo>
<mediaobject>
  <imageobject>
    <imagedata fileref="popup.png" format="PNG"/>
  </imageobject>
  <textobject>
    <phrase
>M 42 hüpikmenüü</phrase>
  </textobject>
</mediaobject>
</screenshot>

<para
>Hüpikmenüü sisu oleneb mõnevõrra sellest, millist tüüpi objektil klõps hiire <mousebutton
>parema</mousebutton
> nupuga tehti, kuid põhimõtteliselt on selline, mida kohe kirjeldame. Kui soovid, võid kohe ka vaadata <link linkend="popup-menu"
>põhjalikumat infot hüpikmenüü kohta</link
>. </para>

<para
>Ülemises osas asuvad infokirjed (neid ei saa käskudena kasutada). Ülemised kolm kirjet näitavad objekti nimetust/nimetusi ja tüüpi. Järgmised kolm kirjet näitavad objekti tõusu, kulminatsiooni ja loojumise aega. Kui tõusu- ja loojumisaja kohal seisab "pooluselähedane", siis see objekt on antud asukohas alati horisondi kohal. </para>
<para
>Keskmises osas on käsud, mida saab objekti kohta rakendada, näiteks <guimenuitem
>Fokuseeri ja jälgi</guimenuitem
>, <guimenuitem
>Üksikasjad...</guimenuitem
> (see avab <link linkend="tool-details"
>üksikasjaliku info dialoogi</link
>) ja <guimenuitem
>Lisa silt</guimenuitem
>. Kõigi toimingute täpsemaid kirjeldusi vaata <link linkend="popup-menu"
>hüpikmenüüd kirjeldavast osast</link
>. </para>
<para>
<indexterm
><primary
>Taevakehad</primary>
<secondary
>Internetiviidad</secondary>
<seealso
>Hüpikmenüü</seealso
></indexterm>
Alumises osas on viidad valitud objekti piltidele ja/või infomaterjalidele. Kui tead veel mõnda &URL;-i, mis pakub antud objekti kohta infot või kujutavat materjali, saad lisada omaloodud viida objekti hüpikmenüsse käsuga <guimenuitem
>Lisa viit...</guimenuitem
>. </para>
</sect2>

<sect2 id="findobjects">
<title
>Taevakehade otsimine</title>
<indexterm
><primary
>Objekti otsimise tööriist</primary
></indexterm>
<indexterm
><primary
>Taevakehad</primary>
<secondary
>Otsimine nime järgi</secondary
></indexterm>
<para
>Nime kandvaid objekte saab otsida abivahendiga <guilabel
>Objekti osimine</guilabel
>, mille avab klõps tööriistaribal <guiicon
>otsing</guiicon
>uikoonil, menüü <guimenu
>Fookus</guimenu
> käsk <guimenuitem
>Otsi objekti...</guimenuitem
> või klahvikombinatsioon <keycombo action="simul"
>&Ctrl;<keycap
>F</keycap
></keycombo
>. <guilabel
>Objekti otsimise</guilabel
> aken näeb välja selline: <screenshot>
<screeninfo
>Objekti otsimise aken</screeninfo>
<mediaobject>
  <imageobject>
    <imagedata fileref="find.png" format="PNG"/>
  </imageobject>
  <textobject>
    <phrase
>Objekti otsimise aken</phrase>
  </textobject>
</mediaobject>
</screenshot>
</para>

<para
>Aken toob loendina ära kõik &kstars;i andmebaasis leiduvad nime kandvad objektid. Paljud neist on esindatud vaid katalooginimega (näiteks NGC 3077), mõned aga ka levinud nimetusega (näiteks Veekeerise galaktika). Otsingul saab rakendada nii nime kui objekti tüübi filtreid. Nime filtreerimiseks kirjuta akna ülaosas tekstikasti midagi ning näed, et nimekiri toob ära vaid sellised nimetused, mis vastavad sinu sisestatud tekstile. Tüübi järgi filtreerimiseks vali vajalik tüüp akna allosas olevast liitkastist. </para
><para
>Vaate fokuseerimiseks mingile objektile märgi nimekirjas soovitud element ning vajuta nupule <guibutton
>OK</guibutton
>. Pane tähele, et kui objekt asub horisondist allpool, hoiatab rakendus sind, et ainus, mida sa näha võid, on maapind (selle saab muuta nähtamatuks aknas <guilabel
>Vaateseadistused</guilabel
> või klõpsuga vaateriba nupul <guiicon
>Maapind</guiicon
>). </para>
</sect2>

<sect2 id="centertrack">
<title
>Tsentreerimine ja jälgimine</title>
<indexterm
><primary
>Taevakehad</primary>
<secondary
>Jälgimine</secondary
></indexterm>
<para
>&kstars; lülitab objekti jälgimise automaatselt sisse, kui vaade on objektile tsentreeritud akna <guilabel
>Objekti otsimine</guilabel
> abil, topeltklõpsuga objektil või hiire <mousebutton
>parema</mousebutton
> nupuga avatava hüpikmenüü käsuga <guimenuitem
>Fokuseeri ja jälgi</guimenuitem
>. Jälgimise saab välja lülitada vaadet liigutades, vajutades põhitööriistaribal ikooni <guiicon
>lukk</guiicon
> või valides menüüst <guimenu
>Fookus</guimenu
> käsu <guimenuitem
>Jälgi objekti</guimenuitem
>. </para>

<note>
<para>
<indexterm
><primary
>Orbiidi jälg</primary>
<secondary
>Seotud tsentreeritud objektiga</secondary>
</indexterm>
Päikesesüsteemi objekti jälgides lisab &kstars; sellele automaatselt <quote
>orbiidi jälje</quote
>, mis näitab objekti teekonda üle taevalaotuse. Jälje nägemiseks on usutavasti mõttekas anda kella ajatemplile suurem väärtus (näiteks <quote
>1 päev</quote
>). </para>
</note>
</sect2>

<sect2 id="objectactions">
<title
>Klaviatuuritoimingud</title>
<indexterm
><primary
>Taevakehad</primary>
<secondary
>Klaviatuuritoimingud</secondary
></indexterm>
<para
>Taevakaardil mõnel objektil klõpsates muutub see <firstterm
>valitud objekt</firstterm
>iks ning selle nime näidatakse olekuribal. Valitud objektiga saab kiirklahve kasutades võtta ette mitmesuguseid asju: <variablelist>
<varlistentry>
<term
><keycap
>C</keycap
></term>
<listitem>
<para
>Vaate tsentreerimise valitud objektile ja selle jälgimise alustamine</para>
</listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term
><keycap
>D</keycap
></term>
<listitem>
<para
>Valitud objekti <link linkend="tool-details"
>üksikasjaliku info akna</link
> näitamine</para>
</listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term
><keycap
>L</keycap
></term>
<listitem>
<para
>Valitud objekti nimesildi näitamise sisse- ja väljalülitamine</para>
</listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term
><keycap
>O</keycap
></term>
<listitem>
<para
>Valitud objekti lisamine <link linkend="tool-observinglist"
>vaatlusnimekirja</link
>.</para>
</listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term
><keycap
>T</keycap
></term>
<listitem>
<para
>Taevakaardil nähtava joone kujutamine, mis tähistab objekti teekonda üle taeva (ainult Päikesesüsteemi objektide puhul). </para>
</listitem>
</varlistentry>

</variablelist>
</para>

<note>
<para
>Klahvi <keycap
>Alt</keycap
> all hoides saab samu toiminguid ette võtta mitte valitud objektiga, vaid objektiga, millele vaade on parajasti tsentreeritud. </para>
</note>
</sect2
> <!--object actions-->
</sect1
> <!--objects in the sky-->

<sect1 id="endtour">
<title
>Kiirtutvustuse lõpp</title>
<para
>Sellega lõpetame praegu &kstars;i kiirtutvustuse, kuigi me alles õhkõrnalt puudutasime üksikuid võimalusi, mida &kstars; sulle pakub. &kstars;iga on kaasas rida asjalikke <link linkend="tools"
>astronoomiatööriistu</link
>, sellega saab otse <link linkend="indi"
>juhtida oma teleskoopi</link
> ning rakendust on võimalik peaaegu igal moel <link linkend="config"
>seadistada ja kohandada</link
>. Lisaks sellele on käsiraamatule lisatud <link linkend="astroinfo"
>AstroInfo Project</link
> ehk valik lühikesi ja omavahel seotud artikleid, mis selgitavaid mõningaid taevalaotuse, taevakehade ja astronoomiaga kõike laiemas tähenduses seotud asju &mdash; mida kõike saab kohe järgi kontrollida &kstars;is. </para>
</sect1>

</chapter>