1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
46
47
48
49
50
51
52
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
88
89
90
91
92
93
94
95
96
97
98
99
100
101
102
103
|
<sect1 id="root">
<sect1info>
<authorgroup>
<author
>&Francis.Giannaros; &Francis.Giannaros.mail; </author>
</authorgroup>
</sect1info>
<title
>&kde; kasutamine administraatorina</title>
<para
>&UNIX; operatsioonisüsteemide korral on sageli süsteemis erinevaid kasutajaid, kellel võivad olla erinevad õigused. Väga levinud on see, et ühes masinas on korraga tavalise kasutaja konto, kelle failid paiknevad enamasti kataloogis <filename
>/home/kasutajanimi</filename
>, kui ka administraatori konto (<systemitem class="username"
>root</systemitem
>). Administraator, <systemitem class="username"
>root</systemitem
> ehk 'Super User' on õigustega, mis lubab tal muuta mis tahes faili terves süsteemis. </para>
<para
>Kuigi seetõttu on süsteemi haldamise ülesandeid võimalik üsna lihtsalt täita, tähendab see ka seda, et administraatorile ei kehti mingid piirangud. See aga tähendab seda, et ka mõni näiliselt pisike viga võib tekitada süsteemile ränka kahju.</para>
<para
>Mõned operatsioonisüsteemid, kus &kde; töötab, võimaldavad administraatori (<systemitem class="username"
>root</systemitem
>) graafilist sisselogimist. Siiski ei peaks kunagi logima &kde;sse administraatorina (<systemitem class="username"
>root</systemitem
>).Kui sa seda siiski teed, on su süsteem rünnakutele märksa avatum, eriti kui veel liigud internetis ringi administraatorina (<systemitem class="username"
>root</systemitem
>), ning võimalus, et sa teed oma süsteemile kahju, on palju suurem.</para>
<para
>Mõned &Linux; distributsioonid on üritanud selle vastu võidelda nii ägedalt, et on üldse administraatori (<systemitem class="username"
>root</systemitem
>) kontost loobunud ning kasutavad selle asemel programmi <command
>sudo</command
> võimalusi. Siiski on <command
>sudo</command
> ja <command
>su</command
> turvalisuse mõttes peaaegu ühesugused ning seepärast ka sisuliselt ühesuguste tugevate ja nõrkade külgedega.</para>
<para
>Kui sul peaks siiski olema vajalik käivitada mõni programm administraatori ehk 'Super Useri' õigustes, on igal juhul soovitatav kasutada programmi &tdesu;. Anna &konsole;s või minikäsureal (<keycombo action="simul"
>&Alt;<keycap
>F2</keycap
></keycombo
>) käsk <userinput
>tdesu <replaceable
>rakendus</replaceable
></userinput
> ning see käivitataksegi administraatori õigustes. </para>
<para
>Isegi siis, kui oled määranud süsteemi kasutama programmi <command
>sudo</command
> või kui sul on distributsioon, mis kasutab programmi <command
>sudo</command
> (näiteks &kubuntu;), on ikkagi soovitatav kasutada programmi &tdesu;. Arendajad on selle kallal vaeva näinud, et see toimiks nii nagu vaja. Igatahes tasub tähele panna, et kunagi ei tohiks käivitada rakendusi käsuga <command
>sudo <replaceable
>rakendus</replaceable
></command
>, et neid administraatori (<systemitem class="username"
>root</systemitem
>) õigustes tööle panna: see võib muuta ebasoovitavalt programmide konfiguratsioonifailide õiguseid. Graafiliste rakenduste käivitamine administraatori (<systemitem class="username"
>root</systemitem
>) õigustes on eriti halb mõte, kuid kui seda siiski vaja peaks olema, on &tdesu; kõige turvalisem lahendus.</para>
<!-- Add links to "further reading" here -->
<itemizedlist>
<title
>Lisainfo</title>
<listitem
><para
><ulink url="help:tdesu"
>&tdesu; käsiraamat</ulink
></para>
</listitem>
</itemizedlist>
</sect1>
<!-- Keep this comment at the end of the file
Local variables:
mode: xml
sgml-omittag:nil
sgml-shorttag:nil
sgml-namecase-general:nil
sgml-general-insert-case:lower
sgml-minimize-attributes:nil
sgml-always-quote-attributes:t
sgml-indent-step:0
sgml-indent-data:true
sgml-parent-document:("index.docbook" "book" "sect1")
sgml-exposed-tags:nil
sgml-local-catalogs:nil
sgml-local-ecat-files:nil
End:
-->
|
