summaryrefslogtreecommitdiffstats
path: root/tde-i18n-et/docs/tdepim/knode/using-firststart.docbook
blob: 5d220a47b47a5e3319893de65861eef9fcc027bf (plain)
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
46
47
48
49
50
51
52
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
88
89
90
91
92
93
94
95
96
97
98
99
100
101
102
103
104
105
106
107
108
109
110
111
112
113
114
115
116
117
118
119
120
121
122
123
124
125
126
127
128
129
130
131
132
133
134
135
136
137
138
139
140
141
142
143
144
145
146
147
148
149
150
151
152
153
154
155
156
157
158
159
160
161
162
163
164
165
166
167
168
169
170
171
172
173
174
175
176
177
178
179
180
181
182
183
184
185
186
187
188
189
190
191
192
193
194
195
196
197
198
199
200
201
202
203
204
205
206
207
208
209
210
211
212
213
214
215
216
217
218
219
220
221
222
223
224
225
226
227
228
229
230
231
232
233
234
235
236
237
238
239
240
241
242
243
244
245
246
247
248
249
250
251
252
253
254
255
256
257
258
259
260
261
262
263
264
265
266
267
268
269
270
271
272
273
274
275
276
277
278
279
280
281
282
283
284
285
286
287
288
289
290
291
292
293
294
295
296
297
298
299
300
301
302
303
304
305
306
307
308
309
310
311
312
313
314
315
316
317
318
319
320
321
322
323
324
325
326
327
328
329
330
331
332
333
334
335
336
337
338
339
340
341
342
343
344
345
346
347
348
349
350
351
352
353
354
355
356
357
358
359
360
361
362
363
364
365
366
367
368
369
370
371
372
373
374
375
376
377
378
379
380
381
382
383
384
385
386
387
388
389
390
391
392
393
394
395
396
397
398
399
400
401
402
403
404
405
406
407
408
409
410
411
412
413
414
415
416
417
418
419
420
421
422
423
424
425
426
427
428
429
430
431
432
433
434
435
436
437
438
439
440
441
442
443
444
445
446
447
448
449
450
451
452
453
454
455
456
457
458
459
460
461
462
463
464
465
466
467
468
469
470
471
472
473
474
475
476
477
478
479
480
481
482
483
484
485
486
487
488
489
490
491
492
493
494
495
496
497
498
499
500
501
502
503
504
505
506
507
508
509
510
511
512
513
514
515
516
517
518
519
520
521
522
523
524
525
526
527
528
529
530
531
532
533
534
535
536
537
538
539
540
541
542
543
544
545
546
547
548
549
550
551
552
553
554
555
556
557
558
559
560
561
562
563
564
565
566
567
568
569
570
571
572
573
574
575
576
577
578
579
580
581
582
583
584
585
586
587
588
589
590
591
592
593
594
595
596
597
598
599
600
601
602
603
604
605
606
607
608
609
610
611
612
613
614
615
616
617
618
619
620
621
622
623
624
625
626
627
628
629
630
631
632
633
634
635
636
637
638
639
640
641
642
643
644
645
646
647
648
649
650
651
652
653
654
655
656
657
658
659
660
661
662
663
664
665
666
667
668
669
670
671
672
673
674
675
676
677
678
679
680
681
682
683
684
685
686
687
688
689
690
691
692
693
694
695
696
697
698
699
700
701
702
703
704
705
706
707
708
709
710
711
712
713
714
715
716
717
718
719
720
721
722
723
724
725
726
727
728
729
730
731
732
733
734
735
736
737
738
739
740
741
742
743
744
745
746
747
748
749
750
751
752
753
754
755
756
757
758
759
760
761
762
763
764
765
766
767
768
769
770
771
772
773
774
775
776
777
778
779
780
781
782
783
784
785
786
787
788
789
790
791
792
793
794
795
796
797
798
799
800
801
802
803
804
805
806
807
808
809
810
811
812
813
814
815
816
817
818
819
820
821
822
823
824
825
826
827
828
829
830
831
832
833
834
835
836
837
838
839
840
841
842
843
844
845
846
847
848
849
850
851
852
853
854
855
856
857
858
859
860
861
862
863
864
865
866
867
868
869
870
871
872
873
874
875
876
877
878
879
880
881
882
883
884
885
886
887
888
889
890
891
892
893
894
895
896
897
898
899
900
901
902
903
904
905
906
907
908
909
910
911
912
913
914
915
916
917
918
919
920
921
922
923
924
925
926
927
928
929
930
931
932
933
934
935
936
937
938
939
940
941
942
943
944
945
946
947
948
949
950
951
952
953
954
955
956
957
958
959
960
961
962
963
964
965
966
967
968
969
970
971
972
973
974
975
976
977
978
979
980
981
982
983
984
985
986
987
988
989
990
991
992
993
994
995
996
997
998
999
1000
1001
1002
1003
1004
1005
1006
1007
1008
1009
1010
1011
1012
1013
1014
1015
1016
1017
1018
1019
1020
1021
1022
1023
1024
1025
1026
1027
1028
1029
1030
1031
1032
1033
1034
1035
1036
1037
1038
1039
1040
1041
1042
1043
1044
1045
1046
1047
1048
1049
1050
1051
1052
1053
1054
1055
1056
1057
1058
1059
1060
1061
1062
1063
1064
1065
1066
1067
1068
1069
1070
1071
1072
1073
1074
1075
1076
1077
1078
1079
1080
1081
1082
1083
1084
1085
1086
1087
1088
1089
1090
1091
1092
1093
1094
1095
1096
1097
1098
1099
1100
1101
1102
1103
1104
1105
1106
1107
1108
1109
1110
1111
1112
1113
1114
1115
1116
1117
1118
1119
1120
1121
1122
1123
1124
1125
1126
1127
1128
1129
1130
1131
1132
1133
1134
1135
1136
1137
1138
1139
1140
1141
1142
1143
1144
1145
1146
1147
1148
1149
1150
1151
1152
1153
1154
1155
1156
1157
1158
1159
1160
1161
1162
1163
1164
1165
1166
1167
1168
1169
1170
1171
1172
1173
1174
1175
1176
1177
1178
1179
1180
1181
1182
1183
1184
1185
1186
1187
1188
1189
1190
1191
1192
1193
1194
1195
1196
1197
1198
1199
1200
1201
1202
1203
1204
1205
1206
1207
1208
1209
1210
1211
1212
1213
1214
1215
1216
1217
1218
1219
1220
1221
1222
1223
1224
1225
1226
1227
1228
1229
1230
1231
1232
1233
1234
1235
1236
1237
1238
1239
1240
1241
1242
1243
1244
1245
1246
1247
1248
1249
1250
1251
1252
1253
1254
1255
1256
1257
1258
1259
1260
1261
1262
1263
1264
1265
1266
1267
1268
1269
1270
1271
1272
1273
1274
1275
1276
1277
1278
1279
1280
1281
1282
1283
1284
1285
1286
1287
1288
1289
1290
1291
1292
1293
1294
1295
1296
1297
1298
1299
1300
1301
1302
1303
1304
1305
1306
1307
1308
1309
1310
1311
1312
1313
1314
1315
1316
1317
1318
1319
1320
1321
1322
1323
1324
1325
1326
1327
1328
1329
1330
1331
1332
1333
1334
1335
1336
1337
1338
1339
1340
1341
1342
1343
1344
1345
1346
1347
1348
1349
1350
1351
1352
1353
1354
1355
1356
1357
1358
1359
1360
1361
1362
1363
1364
1365
1366
1367
1368
1369
1370
1371
1372
1373
1374
1375
1376
1377
1378
1379
1380
1381
1382
1383
1384
1385
1386
1387
1388
1389
1390
1391
1392
1393
1394
1395
1396
1397
1398
1399
1400
1401
1402
1403
1404
1405
1406
1407
1408
1409
1410
1411
1412
1413
1414
1415
1416
1417
1418
1419
1420
1421
1422
1423
1424
1425
1426
1427
1428
1429
1430
1431
1432
1433
1434
1435
1436
1437
1438
1439
1440
1441
1442
1443
1444
1445
1446
1447
1448
1449
1450
1451
1452
1453
1454
1455
1456
1457
1458
1459
1460
1461
1462
1463
1464
1465
1466
1467
1468
1469
1470
1471
1472
1473
1474
1475
1476
1477
1478
1479
1480
1481
1482
1483
1484
1485
1486
1487
1488
1489
1490
1491
1492
1493
1494
1495
1496
1497
1498
1499
1500
1501
1502
1503
1504
1505
1506
1507
1508
1509
1510
1511
1512
1513
1514
1515
1516
1517
1518
1519
1520
1521
1522
1523
1524
1525
1526
1527
1528
1529
1530
1531
1532
1533
1534
1535
1536
1537
1538
1539
1540
1541
1542
1543
1544
1545
1546
1547
1548
1549
1550
1551
1552
1553
1554
1555
1556
1557
1558
1559
1560
1561
1562
1563
1564
1565
1566
1567
1568
1569
1570
1571
1572
1573
1574
1575
1576
1577
1578
1579
1580
1581
1582
1583
1584
1585
1586
1587
1588
1589
1590
1591
1592
1593
1594
1595
1596
1597
1598
1599
1600
1601
1602
1603
1604
1605
1606
1607
1608
1609
1610
1611
1612
1613
1614
1615
1616
1617
1618
1619
1620
1621
1622
1623
1624
1625
1626
1627
1628
1629
1630
1631
1632
1633
1634
1635
1636
1637
1638
1639
1640
1641
1642
1643
1644
1645
1646
1647
1648
1649
1650
1651
1652
1653
1654
1655
1656
1657
1658
1659
1660
1661
1662
1663
1664
1665
1666
1667
1668
1669
1670
1671
1672
1673
1674
1675
1676
1677
1678
1679
1680
1681
1682
1683
1684
1685
1686
1687
1688
1689
1690
1691
1692
1693
1694
1695
1696
1697
1698
1699
1700
1701
1702
1703
1704
1705
1706
1707
1708
1709
1710
1711
1712
1713
1714
1715
1716
1717
1718
1719
1720
1721
1722
1723
1724
1725
1726
1727
1728
1729
1730
1731
1732
1733
1734
1735
1736
1737
1738
1739
1740
1741
1742
1743
1744
1745
1746
1747
1748
1749
1750
1751
1752
1753
1754
1755
1756
1757
1758
1759
1760
1761
1762
1763
1764
1765
1766
1767
1768
1769
1770
1771
1772
1773
1774
1775
1776
1777
1778
1779
1780
1781
1782
1783
1784
1785
1786
1787
1788
1789
1790
1791
1792
1793
1794
1795
1796
1797
1798
1799
1800
1801
1802
1803
1804
1805
1806
1807
1808
1809
1810
1811
1812
1813
1814
1815
1816
1817
1818
1819
1820
1821
1822
1823
1824
1825
1826
1827
1828
1829
1830
1831
1832
1833
1834
1835
1836
1837
1838
1839
1840
1841
1842
1843
1844
1845
1846
1847
1848
1849
1850
1851
1852
1853
1854
1855
1856
1857
1858
1859
1860
1861
1862
1863
1864
1865
1866
1867
1868
1869
1870
1871
1872
1873
1874
1875
1876
1877
1878
1879
1880
1881
1882
1883
1884
1885
1886
1887
1888
1889
1890
1891
1892
1893
1894
1895
1896
1897
1898
1899
1900
1901
1902
1903
1904
1905
1906
1907
1908
1909
1910
1911
1912
1913
1914
1915
1916
1917
1918
1919
1920
1921
1922
1923
1924
1925
1926
1927
1928
1929
1930
1931
1932
1933
1934
1935
1936
1937
1938
1939
1940
1941
1942
1943
1944
1945
1946
1947
1948
1949
1950
1951
1952
1953
1954
1955
1956
1957
1958
1959
1960
1961
1962
1963
1964
1965
1966
1967
1968
1969
1970
1971
1972
1973
1974
1975
1976
1977
1978
1979
1980
1981
1982
1983
1984
1985
1986
1987
1988
1989
1990
1991
1992
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
2020
2021
2022
2023
2024
2025
2026
2027
2028
2029
2030
2031
2032
2033
2034
2035
2036
2037
2038
2039
2040
2041
2042
2043
2044
2045
2046
2047
2048
2049
2050
2051
2052
2053
2054
2055
2056
2057
2058
2059
2060
2061
2062
2063
2064
2065
2066
2067
2068
2069
2070
2071
2072
2073
2074
2075
2076
2077
2078
2079
2080
2081
2082
2083
2084
2085
2086
2087
2088
2089
2090
2091
2092
2093
2094
2095
2096
2097
2098
2099
2100
2101
2102
2103
2104
2105
2106
2107
2108
2109
2110
2111
2112
2113
2114
2115
2116
2117
2118
2119
2120
2121
2122
2123
2124
2125
2126
2127
2128
2129
2130
2131
2132
2133
2134
2135
2136
2137
2138
2139
2140
2141
2142
2143
2144
2145
2146
2147
2148
2149
2150
2151
2152
2153
2154
2155
2156
2157
2158
2159
2160
2161
2162
2163
2164
2165
2166
2167
2168
2169
2170
2171
2172
2173
2174
2175
2176
2177
2178
2179
2180
2181
2182
2183
2184
2185
2186
2187
2188
2189
2190
2191
2192
2193
2194
2195
2196
2197
2198
2199
2200
2201
2202
2203
2204
2205
2206
2207
2208
2209
2210
2211
2212
2213
2214
2215
2216
2217
2218
2219
2220
2221
2222
2223
2224
2225
2226
2227
2228
2229
2230
2231
2232
2233
2234
2235
2236
2237
2238
2239
2240
2241
2242
2243
2244
2245
2246
2247
2248
2249
2250
2251
2252
2253
2254
2255
2256
2257
2258
2259
2260
2261
2262
2263
2264
2265
2266
2267
2268
2269
2270
2271
2272
2273
2274
2275
<!-- <?xml version="1.0" ?>
<!DOCTYPE sect1 PUBLIC "-//KDE//DTD DocBook XML V4.2-Based Variant V1.1//EN"
"dtd/kdex.dtd"
> -->
<sect1 id="first-start">
<title
>Esimene käivitamine</title>

<para
>&knode; võib leida <guimenu
>K</guimenu
> menüü alammenüüst <guisubmenu
>Internet</guisubmenu
>. Selles olev kirje <guimenuitem
>KNode</guimenuitem
> käivitabki rakenduse.</para>

<tip>
<para
>Kui &knode; seal näha ei ole või kui &knode; pärast kirjel klõpsamist ei käivitu, võta ette käsiraamatu osa <link linkend="faq"
>Küsimused ja vastused</link
>.</para>
</tip>

<para
>Nüüd peaks ilmuma töölauale just selline &knode; peaaken, nagu pildil näha. Esimesel käivitamisel avatakse ühtlasi seadistustedialoog.</para>

<screenshot>
<screeninfo
>&knode; seadistamine</screeninfo>
<mediaobject>
<imageobject>
<imagedata fileref="knode-start.png" format="PNG"/></imageobject>
<textobject>
<phrase
>&knode; esimesel käivitamisel</phrase>
</textobject>
<caption>
<para
>&knode; esimesel käivitamisel</para>
</caption>
</mediaobject>
</screenshot>

<para
>Aknas on näha menüüriba, selle all asuv tööriistariba ning päris all paiknev olekuriba. Tööriistariba ja olekuriba vahele jääb kolmeks jagatud põhiaken.</para>

<para
>See kujutab endast kaustade vaadet, milles esialgu on vaid kolm elementi:</para>

<simplelist>
<member
>Kaust <guilabel
>Väljuvad</guilabel
></member>
<member
>Kaust <guilabel
>Mustandid</guilabel
></member>
<member
>Kaust <guilabel
>Saadetud</guilabel
></member>
</simplelist>

<para
>Kui &knode; on täielikult ja korrektselt seadistatud, on näha ka uudisteserverid ja tellitud uudistegrupid.</para>

<para
>Ülemises osas paikneb artiklite ehk uudiste vaade. Praegu on see tühi, ühtegi artiklit pole näha. Otse artiklivaate all asub artikliaken, kuhu ilmub parajasti valitud uudiseartikli sisu. Ka see on praegu tühi, sest ühtegi artiklit ju ei ole. Sellest ei tasuks siiski segadusse sattuda, sest enne seda, kui uudiseid lugema ja ise postitama asuda, tuleb mõningad asjad paika panna. Seda tutvustab lähemalt järgmine osa.</para>

<para
>Alustame nüüd siis &knode; seadistamist. Enamik võimalusi ei ole tavalisel kasutamisel kuigi olulised, kuid siiski tasub teada, mis üldse on võimalik ja mida miski tähendab. Mõned võivad ju <quote
>kiirsissejuhatuse</quote
> vahele jätta, aga need, kes eelistavad asjale kiiresti pihta saada, võiksid ometi ka käsiraamatusse pilgu heita. Teistele, eriti neile, kel pole uudistelugejatega erilisi kogemusi või kel need sootuks puuduvad, pakub käesolev osa võimalust seadistamine täies mahus ette võtta, kuigi mõnegi asja tähendus võib alles hiljem selguda.</para>

<sect2 id="setting-your-identity">
<title
>Personaalne info</title>

<anchor id="anc-setting-your-identity"/>

<para
>&knode; seadistamise kallale saab asuda menüükäsuga <menuchoice
><guimenu
>Seadistused</guimenu
><guimenuitem
>KNode seadistamine...</guimenuitem
></menuchoice
>. Selle peale avaneb selline dialoog.</para>

<screenshot>
<screeninfo
>Personaalse info dialoog</screeninfo>
<mediaobject>
<imageobject>
<imagedata fileref="knode-identity.png" format="PNG"/></imageobject>
<textobject>
<phrase
>Personaalse info kaart</phrase>
</textobject>
<caption>
<para
>Personaalse info kaart</para
></caption>
</mediaobject>
</screenshot>

<para
>Dialoog jaguneb kaheks osaks: vasakul asub puuvaade, kus ülemine kirje <guilabel
>Identiteet</guilabel
> on juba esile tõstetud. Ülejäänud osas saab vajalikke asju seadistada, antud juhul siis seda, milline on sinu identiteet uudistegruppides liikudes.</para>

<tip>
<para
>Kui oled enne &knode; käivitamist juba määranud oma isiklikud andmed &kcontrolcenter;es, on need siia üle kantud.</para>
</tip>

<sect3>
<title
><guilabel
>Nimi</guilabel
></title>

<para
>Väljale <guilabel
>Nimi</guilabel
> tuleb kirjutada enda nimi, &eg; <replaceable
>Juhan Salu</replaceable
> või <replaceable
>Mari Lagendik</replaceable
>. Kui hiljem uudistegruppi sõnumit saadad, siis on see nimi kõigile näha antud uudise saatjana.</para>

<para
>Välja <guilabel
>Nimi</guilabel
> täitmine on kohustuslik.</para>

<caution>
<para
>Enamikus uudistegruppides peetakse viisakaks ja sobivaks, kui esinetakse oma pärisnime all. Osa uudistegruppe siiski sellele nii suurt tähelepanu ei pööra. Kuid võib ka esineda juhtumeid, kus ei soovita enda nime all esineda, &eg; uudistegrupid, kus räägitakse isiklikest asjadest ega taheta ennas tingimata avalikustada. Üldiselt teatavad sellised grupid juba oma eeskirjades, et liikmete anonüümsus on igati lubatud.</para>
</caution>

<tip>
<para
>Selliste erijuhtumite jaoks pakub &knode; võimalust kohandada seadistusi igale uudistegrupile eraldi. Täpsemat infot selle kohta leiab osast <link linkend="group-identity"
>Grupiidentiteedid</link
>.</para>
</tip>
</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Organisatsioon</guilabel
></title>

<para
>Välja <guilabel
>Organisatsioon</guilabel
> täitmine ei ole kohustuslik. Siia võib &eg; sisestada oma töökoha või teaduskonna, kui kasutad &knode; töö juures või õppimiskohas. Kui see tühjaks jätta, täidab selle sageli internetiteenuse pakkuja.</para>
</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>E-posti aadress</guilabel
></title>

<para
>Siia sisestatavat e-posti aadressi kasutatakse artiklite puhul saatja tuvastajana, &ie; artikli autori tegeliku aadressina koos tema tegeliku nimega (mis on määratud väljal <guilabel
>Nimi</guilabel
>).</para>

<para
>Väli <guilabel
>E-posti aadress</guilabel
> on kasulik eriti neile, kes soovivad sinu postitatud artiklile vastata e-postitsi. Kiri saadetakse siin määratud aadressle. Paljud uudistelugejad näitavad artikli päises nii autori nime kui tema e-posti aadressi.</para>

<para
>Välja <guilabel
>E-posti aadress</guilabel
> täitmine on kohustuslik.</para>
<tip>
<para
>Arvesta, et e-posti aadressi kasutatakse vastamisel ainult siis, kui väli <guilabel
>Vastamise aadress</guilabel
> on täitmata. Kui see on täidetud, eiratakse välja <guilabel
>E-posti aadress</guilabel
> ja kasutatakse hoopis aadressi, mis on määratud väljal <guilabel
>Vastamise aadress</guilabel
>.</para>
</tip>
</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Vastamise aadress</guilabel
></title>

<para
><guilabel
>Vastamise aadress</guilabel
> pakub võimaluse sisestada mõni muu aadress kui see, mille all sa uudiseid postitad. Kui keegi soovib sulle e-postitsi vastata, näeb ta just seda aadressi saaja aadressina. <guilabel
>Vastamise aadress</guilabel
>i võib näiteks kasutada juhul, kui postitad uudise päeval töökohas, kuid soovid võimalikke vastuseid lugeda oma koduses postkastis, sest töö juures näeb sinu kirju ka ülemus.</para>

<para
>Igal juhul on siia mõtet sisestada ainult aadress, mis erineb väljal <guilabel
>E-posti aadress</guilabel
> määratust.</para>

<warning>
<para
>Mõned uudistelugejad määravad spetsiaalselt vigase e-posti aadressi, et vältida võimalikku rämpsposti. Sellisel juhul võib siiski juhtuda, et sinu postitatud uudise lugeja saadab sulle meili just sellele vigasele aadressile, mida sa seetõttu kätte ei saa. Seepärast oleks taolisel korral mõttekas anda näiteks signatuuris vihje aadressi vigasuse kohta.</para>
</warning>
</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Meilikoopia saadetakse aadressile</guilabel
></title>

<para
>Kui sisestad siia e-posti aadressi, saadetakse iga postitatud artikkel nii Usenetti kui sellele e-posti aadressile.</para>
</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Signeerimise võti</guilabel
></title>

<para
>Kui oled seadistanud <acronym
>PGP</acronym
> või GnuPG kasutamise, saad valida signeerimise võtme klõpsuga nupule <guibutton
>Muuda...</guibutton
>. </para>
</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Signatuur võetakse failist</guilabel
></title>

<para
>Selle valimisel kasutatakse signatuurina faili, mis on määratud väljal <guilabel
>Signatuurifail</guilabel
>.</para>
</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Signatuurifail</guilabel
></title>

<para
>vVäli <guilabel
>Signatuurifail</guilabel
> määrab faili, mille sisu lisatakse iga sinu postituse lõppu. See väli on aktiivne ainult juhul, kui valitud on võimalus <guilabel
>Signatuur võetakse failist</guilabel
>.</para>

<para
>Signatuurifail on tavaline tekstifail, mis ei peaks sisaldama enam kui neli rida teksti. Selles võib olla näiteks viide sinu koduleheküljele, tigupostiaadress koos telefoninumbriga (mis sellisel juhul on mõistagi kättesaadav kogu maailmale või vähemalt sellele osale maailmast, kes sinu postitust lugema satub) või ka lihtsalt mingi lahe moto. Signatuur on nii-öelda kaubamärk, mis iseloomustab kõiki sinu postitatud uudiseartikleid. Seepärast ei peaks see olema selline, mis võib kedagi solvata või muutuda pikapeale igavaks. Kui see on ka lahe nali, siis selle sajandat korda lugemine ei pruugi teiste uudisegrupi tellijate seas sinu populaarsust tingimata suurendada.</para>

<para
>Signatuurifaili nime võib ka otse väljale kirjutada, kuid enamasti on mugavam see valida klõpsuga nupule <guibutton
>Vali...</guibutton
>. See avab failidialoogi, kus saab mugavalt hiirega vajaliku faili üles otsida. Nupp <guibutton
>Redigeeri faili</guibutton
> võimaldab faili pärast selle valimist vajadusel muuta.</para>

<tip>
<para
>Signatuurifailis ei ole vaja määrata eraldavat rida, sest selle lisab &knode; automaatselt.</para>
</tip>
</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Fail on rakendus</guilabel
></title>

<para
>Selle võimaluse valimisel ei käsitleta signatuurifaili tekstifailina, vaid rakendusena. Signatuurifail käivitatakse rakendusena ning selle väljundit kasutatakse signatuurina. Nii on näiteks võimalik signatuuri valimine juhuse hooleks jätta või kasutada mõnda õnnesõnumi rakendust iga kord laheda ja unikaalse moto genereerimiseks.</para>

</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Signatuur võetakse allolevast kastist</guilabel
></title>

<para
>Selle valimisel võetakse signatuur tekstist, mille allolevasse kasti sisestad.</para>

<tip>
<para
>Palun arvesta ka siin, et <glossterm
>signatuur</glossterm
> ei peaks olema pikem kui neli rida. Eraldav rida ei ole vajalik, sest selle lisab &knode; automaatselt.</para>
</tip>
</sect3>

<sect3>
<title
>Üldised märkused</title>

<para
>Hiljem on võimalik iga tellitud uudistegrupi puhul identiteeti spetsiaalselt seadistada selle <guilabel
>omaduste</guilabel
> dialoogis. &eg; saab määrata ingliskeelse signatuuri ingliskeelsetele ja eestikeelse eestikeelsetele uudistegruppidele. Lisaks keelele võib määrata ka kontekstitundliku signatuuri, &eg; oma lemmikretsepti kokandusgrupis või kõigi oma kaheteistkümne kassi nimed kassiomanike uudistegrupis.</para>

<para
>Selle kohta leiab täpsemat infot osas <link linkend="group-identity"
>Grupiidentiteedid</link
>.</para>

<para
>Järgmine samm seadistamisel puudutab konto loomist uudisteserveris.</para>

</sect3>
</sect2>

<sect2 id="setting-the-news-account">
<title
>Konto seadistamine</title>
<anchor id="anc-setting-the-news-account"/>

<para
>Nüüd tuleb &knode;le teada anda, kust uudiseid hankida ja/või kuhu enda kirjutatud uudisteartiklid saata. Vali hiireklõpsuga paremal asuvas puuvaates kirje <guilabel
>Kontod</guilabel
>. Avaneb kaks alamvalikut. Valime <guilabel
>Uudised</guilabel
>, sest kõigepealt on ju vaja see paika panna. Kontode nimekiri on esialgu tühi.</para>

<para
>Uue konto loomiseks klõpsa nupule <guibutton
>Uus...</guibutton
>. Ilmub järgmine dialoog:</para>

<screenshot>
<screeninfo
>Dialoog <guilabel
>Uus konto</guilabel
></screeninfo>
<mediaobject>
<imageobject>
<imagedata fileref="knode-news-account.png" format="PNG"/></imageobject>
<textobject>
<phrase
>Dialoog <guilabel
>Uus konto</guilabel
></phrase>
</textobject>
<caption>
<para
>Dialoog <guilabel
>Uus konto</guilabel
></para>
</caption>
</mediaobject>
</screenshot>

<sect3>
<title
><guilabel
>Nimi</guilabel
></title>

<para
>Väljale <guilabel
>Nimi</guilabel
> võib kirjutada mida tahes, peaasi, et sa ise teaksid, mida see tähendab. Siia kirjutatu on hiljem näha kaustavaates. Siia võib &eg; kirjutada oma internetiühenduse pakkuja nime. Näites kirjutame siia <userinput
>Minu konto</userinput
>.</para>

</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Server</guilabel
></title>

<para
>Järgmine väli kannab nimetust <guilabel
>Server</guilabel
>. Erinevalt väljast <guilabel
>Nimi</guilabel
> on see, mida siia kirjutada, väga oluline. Uudisteserveri nimi on fikseeritud ja selle peab sinu internetiühenduse pakkuja avaldama. Kui sa seda veel ei tea, tuleks see igal juhul teada saada, sest muidu ei ole ka uudiseid võimalik lugeda. Kui sinu internetiühenduse pakkujal endal uudisteserverit ei ole, on võimalik kasutada ka avalikke servereid, milliseid leidub tihtipeale näiteks ülikoolidel.</para>

<para
>Kirjutame oma näidises siia <userinput
><systemitem class="systemname"
>news.ut.ee</systemitem
></userinput
>. Mõistagi võid siia sisestada ka oma internetiühenduse pakkuja serveri.</para>

<tip>
<para
>Kui kasutad &knode; kohaliku uudisteserveriga, kirjuta siia kindlasti <userinput
><systemitem class="systemname"
>localhost</systemitem
></userinput
>!</para>
</tip>
</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Port</guilabel
></title>

<para
>Järgmisel väljal <guilabel
>Port</guilabel
> on juba olemas vaikeväärtus. Port kujutab endast enam-vähem andmekanalit, mida server jälgib, et tabada võimalikke uudistenõudlejaid. Vaikimisi on see 119, mis enamasti on ka õige, seepärast ei hakka me oma näites seda ka muutma.</para>
</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Ühendust hoitakse</guilabel
></title>

<para
>Siia sisestatav aeg avaldab mõju juhul, kui võtad ühendust uudisteserveriga ja mistahes põhjusel ei saabu serverilt teatud aja jooksul mingeid andmeid või ei saa server neid sinu käest. Sellisel juhul katkestab &knode; siin määratud aja möödumisel automaatselt ühenduse. Muu hulgas eemaldab see serverilt mittetoimivad ühendused, mis muudab ta paremini kättesaadavaks teistele tellijatele. Samuti tagab see automaatselt rajatud internetiühenduse katkestamise, kui mingi aja jooksul andmeid üheski suunas ei liigu.</para>

<tip>
<para
>Sellel on mõte ennekõike siis, kui saad ja loed uudiseid internetis. Kohalike uudisteserverite puhul ei ole sellel peaaegu mingit mõtet ega funktsiooni. Kui aeg on seatud liiga lühikeseks, võib ette tulla olukord, kus loed pikemat artiklit ega <quote
>tee</quote
> teatud aja jooksul serveri arvates mitte midagi. Sellisel juhul katkestab &knode; ühenduse serveriga ja see tuleb uuesti luua.</para>
<para
>Kui ooteaeg on liiga pikaks määratud, on aga tõenäoline, et kulutad võrguaega asjatult (ja telefoniarve muudkui kasvab...).</para
></tip>
</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Aegumine</guilabel
></title>

<para
>Kui &knode; võtab uudisteserveriga ühendust, ei oota ta sellelt vastust kauem kui siin määratud aja. Kui see on läbi, saad veateate, sest server ei vastanud ja &knode; lõpetab ühenduse loomise katse.</para>

<tip>
<para
>Sõltuvalt sinu internetiühenduse kvaliteedist ja uudisteserveri hetkekoormusest võib ette tulla pikemaid ooteperioode, mis paneb &knode; ühendust katkestama. Kui seda liiga sageli juhtub, võiks aegumisaja pikemaks seada.</para>
</tip>
</sect3>

<sect3>
<title>
<guilabel
>Gruppide kirjelduste tõmbamine</guilabel
></title>

<para
>Selle valimisel nõuab &knode; serverilt ka olemasolevaid gruppide kirjeldusi. Neid näidatakse dialoogis <guilabel
>Uudistegruppide tellimine</guilabel
>.</para>

<tip>
<para
>Mitte igal grupil ei ole kirjeldust, nii et tegemist ei pruugi olla veaga, kui gruppi tellides sellel kirjeldus puudub.</para>
</tip>

</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Server nõuab autentimist</guilabel
></title>

<para
>Võimalus <guilabel
>Server nõuab autentimist</guilabel
> tuleks valida ainult siis, kui sinu uudisteserver tõesti nõuab artiklite tõmbamiseks kasutajanime ja parooli. Sellisel juhul saad vajalikud andmed teada oma internetiteenuse pakkujalt või uudisteserveri administraatorilt.</para>

<tip>
<para
>Kui sa ei ole kindel, kas seda on vaja või mitte, jäta see valimata. Kui hiljem selgub, et muidu ei saa, siis on kasutajanimi ja parool võimalik määrata. Kui aga oled kindel, et sul on seda vaja, kirjuta vastavatele väljadele oma <guilabel
>kasutajanimi</guilabel
> ja <guilabel
>parool</guilabel
>.</para>
</tip>
</sect3>

<sect3>
<title
>Üldised märkused</title>

<para
>Nüüd peaks uudisteserveri seadistamine ja ühtlasi konto loomine lõpetatud olema. Tehtud muudatusi saab kinnitada ja rakendada klõpsuga nupule <guibutton
>OK</guibutton
>. Kohe seejärel ilmub konto nimi sellisel kujul, nagu sa selle väljale <guilabel
>Nimi</guilabel
> kirjutasid, nähtavale kontode nimekirjas. Ja kui nüüd seadistustedialoogi sulged, on see näha ka kaustavaates.</para>

<para
>Nupu <guibutton
>Telli</guibutton
> abil on aga võimalik kohe asuda uudistegruppe tellima. Praegu võime selle siiski kõrvale jätta, sest meil on veel ühtteist teha ja uudistegruppe saab ka mitmel muul moel tellida.</para>

<para
>Osas <link linkend="multiple-news-accounts"
>Mitme konto haldamine</link
> saab teada, kuidas toime tulla juhul, kui loodud on mitu kontot. Praegu jääme aga vaid ühe konto juurde, sest üldjuhul peaks sellest ka aitama.</para>

<caution>
<para
>Arvesta, et mõned internetiteenuse pakkujad võimaldavad uudiseid hankida ainult siis, kui oled end nende kaudu sisse loginud.</para>
</caution>

<para
>Asume nüüd seadistama e-posti kontot. Selleks klõpsa vasakul asuvas puuvaates kirjele <guilabel
>E-post</guilabel
>.</para>

</sect3>
</sect2>

<sect2 id="setting-the-mail-account">
<title
>Meilikonto seadistamine</title>

<para
>Valides puuvaates <guilabel
>E-post</guilabel
>, ilmub järgmine dialoog.</para>

<screenshot>
<screeninfo
>E-posti konto seadistamise dialoog</screeninfo>
<mediaobject>
<imageobject>
<imagedata fileref="knode-mail-account.png" format="PNG"/></imageobject>
<textobject>
<phrase
>E-posti konto seadistamine</phrase>
</textobject>
<caption>
<para
>E-posti konto seadistamine</para>
</caption>
</mediaobject>
</screenshot>

<para
>Kindlasti märkad, et see on väga sarnane uudistekonto seadistamise dialoogiga. Aga milleks õigupoolest on uudistelugejal e-posti kontot üldse vaja?</para>

<para
>Vahel võib tekkida soov vastata artikli autorile otse, ilma uudistegrupi vahenduseta, kui näiteks soovid teha mõne väga isikliku märkuse või parandada mõne vea. Nii mõnigi kord võib dialoog olla mõttekam kui avalik vastus.</para>

<para
>Seepärast pakubki &knode; võimalust vastata e-postitsi. Kui soovid seda võimalust kasutada, tuleb &knode;le teada anda, kuidas meile saata. Selleks tuleb kasutada meiliserverit. Kui oled juba e-posti konto seadistanud, &eg; kasutad &kmail;i, saab pruukida seal määratud seadistusi.</para>

<sect3>
<title
><guilabel
>Kasutatakse välist e-posti klienti</guilabel
></title>

<para
>Selle võimaluse valimisel kasutab &knode; e-posti rakendust, mis on seadistatud juhtimiskeskuses. Ülejäänud dialoogi võimalused ei ole sel juhul aktiivsed.</para>

</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Server</guilabel
></title>

<para
>Meiliserveri nime andmine ei ole kohustuslik. Infot, millist meiliserverit kasutada, peaks saama oma <acronym
>ISP</acronym
> käest. Kindlasti on vaja aga sisestada meiliserveri aadress väljale <guilabel
>Server</guilabel
>.</para>

<para
>Antud näites kasutame selleks aadressi <userinput
><systemitem class="systemname"
>mail.server.ee</systemitem
></userinput
></para>

<tip>
<para
>Võimaluse korral saab meili saata ka kohaliku meiliserveri vahendusel. Kui kasutad kohalikku meiliserverit, kirjuta väljale <guilabel
>Server</guilabel
> <systemitem class="systemname"
>localhost</systemitem
>.</para>
</tip>
</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Port</guilabel
></title>

<para
>Ka siin seisab väljal <guilabel
>Port</guilabel
> juba vaikeväärtus. Antud juhul on selleks port 25. Üldiselt ei tuleks seda muuta, kui just sinu <acronym
>ISP</acronym
> ei kasuta mingil põhjusel mõnda eksootilist varianti. Toodud näites jätame selle muutmata.</para>

</sect3>

<sect3>
<title
>Ühendust hoitakse</title>

<para
>See väärtus on oluline pärast seda, kui on loodud ühendus meiliserveriga. Kui andmeid ei liigu, katkestab &knode; ühenduse meiliserveriga pärast siin määratud aega.</para>

</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Aegumine</guilabel
></title>

<para
>Kui &knode; püüab saada ühendust meiliserveriga, ootab ta just siin määratud aja serverilt vastust. Kui seda määratud aja jooksul ei saabu, saad veateate.</para>

<tip>
<para
>Sõltuvalt ühenduse kvaliteedist ja meiliserveri hetkekoormusest võib vastuse saamine võtta hulk aega. Kui &knode; sel põhjusel ühenduse katkestab, võiks aegumisaega pikendada.</para>
</tip>
</sect3>

<sect3>
<title
>Üldised märkused</title>

<caution>
<para
>Mõni <acronym
>ISP</acronym
> lubab kirju oma meiliserverilt saata ainult pärast seda, kui oled kontrollinud uute kirjade saabumist. See vähendab rämpsposti saatmise võimalusi.</para>

<para
>Mõni <acronym
>ISP</acronym
> võib lubada kirja oma meiliserverilt saata ainult juhul, kui kasutad parajasti selle <acronym
>ISP</acronym
> teenuseid või kui oled end tema meiliserverile sisse loginud. See on näiteks täiesti tavaline GMX puhul, kuid praegu ei toeta seda võimalust veel ei &knode; ega &kmail;.</para>
</caution>

</sect3>
</sect2>

<sect2 id="knode-appearance">
<title
>Välimuse kohandamine</title>

<para
>Dialoogis <guilabel
>Välimus</guilabel
> saab määrata artikliakna värve, kooditabelit ja fondi suurust. Dialoog näeb välja selline.</para>

<screenshot>
<screeninfo
>Välimuse kohandamise dialoog</screeninfo>
<mediaobject>
<imageobject>
<imagedata fileref="knode-colors-fonts.png" format="PNG"/></imageobject>
<textobject>
<phrase
>Välimuse kohandamise dialoog</phrase>
</textobject>
<caption>
<para
>Välimuse kohandamise dialoog</para>
</caption>
</mediaobject>
</screenshot>

<sect3>
<title
><guilabel
>Kasutatakse kohandatud värve</guilabel
></title>

<para
>Selle valimisel võid muuta &knode; värve alloleva nimekirja abil. Värvi muutmiseks tee &HVN;ga topeltklõps vajalikul kirjel, mis avab &kde; värvi valimise dialoogi.</para>

<para
>Värvivalikuid saab seadistada ainult juhul, kui märkekast on valitud &mdash; vastasel juhul ei tee topeltklõps mitte kui midagi.</para>

<caution>
<para
>Võimaluse <guilabel
>Kasutatakse kohandatud värve</guilabel
> valimisel ei kasuta &knode; värve, mida hiljem kogu &kde; puhul globaalselt määratakse, vaid just siin dialoogis määratuid.</para>
</caution>
</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Kasutatakse kohandatud fonte</guilabel
></title>

<para
>Selle valimisel saab allolevas nimekirjas kohandada &knode; kasutatavaid fonte. Fondi valimiseks tee &HVN;ga kirjel topeltklõps, mis avab &kde; fontide valimise dialoogi.</para>

<para
>Fonte saab seadistada ainult märkekasti valimisel - vastasel juhul ei tee topeltklõps mitte kui midagi.</para>

<caution>
<para
>Võimaluse <guilabel
>Kasutatakse kohandatud fonte</guilabel
> valimisel ei kasuta &knode; hiljem &kde; puhul globaalselt määratud seadistusi, vaid just siin dialoogis määratuid.</para>
</caution>
</sect3>

</sect2>

<sect2 id="setting-news-general">
<title
>Uudiste lugemise üldised seadistused</title>

<para
>Nüüd klõpsa puuvaates kirjel <guibutton
>Uudiste lugemine</guibutton
> ja seejärel alamkirjel <guibutton
>Üldine</guibutton
>. Ilmub järgmine dialoog.</para>

<screenshot>
<screeninfo
>Dialoog <guilabel
>Üldised valikud</guilabel
></screeninfo>
<mediaobject>
<imageobject>
<imagedata fileref="knode-read-news-settings.png" format="PNG"/></imageobject>
<textobject>
<phrase
>Dialoog <guilabel
>Üldised valikud</guilabel
></phrase>
</textobject>
<caption>
<para
>Dialoog <guilabel
>Üldised valikud</guilabel
></para>
</caption>
</mediaobject>
</screenshot>

<para
>Enamasti ei ole siin vaja suurt midagi muuta, kuid vaatame võimalused ükshaaval läbi, et anda ülevaade kõigest, mida &knode; pakub.</para>

<sect3>
<title
><guilabel
>Uusi artikleid kontrollitakse automaatselt</guilabel
></title>

<para
>Selle kasti märkimisel püüab &knode; tõmmata uudistegrupi valimisel selle uusi artikleid. Sellel on eriti mõtet siis, kui kasutada &knode;t kohaliku uudisteserveriga. Artiklite allalaadimine toimib mõistagi ainult siis, kui server on kättesaadav. Serveri puhul, mida saab kasutada ainult üle internetiühenduse, on see harva mõistlik ja võiks jääda valimata.</para>

<para
>Kui süsteem ei ole seadistatud looma vajadusel internetiühendust, saad uudistegrupi valimisel alati veateate.</para>

<para
>Kui soovid ise kontrollida, millal ühendus serveriga rajatakse, tasub kasutada menüükäsku <menuchoice
><guimenu
>Grupp</guimenu
><guimenuitem
>Tõmba uued artiklid</guimenuitem
></menuchoice
>.</para>

</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Maksimaalne tõmmatavate artiklite arv</guilabel
></title>

<para
>See seab piirangu artiklite arvule, mida serverilt alla laaditakse. Seda saab iga uudistegrupi jaoks eraldi määrata. Kui siin seisab näiteks 300, siis tõmmatakse ainult uudistegrupi 300 viimast artiklit ja teised jäetakse sootuks tõmbamata!</para>

<warning>
<para
>Suhteliselt suure artiklite arvuga uudistegruppide korral võib liiga väikese väärtuse määramine jätta artiklid sinu pilgu alt välja. See võib eriti juhtuda siis, kui alles tellid uudistegrupi või laadid artikleid ainult aeg-ajalt alla ning artikleid on seepärast uudistegrupis märksa enam kui siin määratud.</para>
</warning>
</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Artikkel märgitakse loetuks pärast</guilabel
></title>

<para
>Artiklid, mida avad artikliaknas, märgitakse loetuks pärast siin määratud sekundite möödumist. Kui määrad väärtuse liiga suureks, saad vältida, et artikkel, millele vaid pilgu peale heitsid, märgitakse loetuks. Teiselt poolt võib see muutuda tüütuks lühikeste uudiste puhul, kui neid tuleb loetuksmärkimise jaoks hoida lahti kauem, kui kulub aega nende läbilugemiseks. Kui lappad uudiseid liiga kiiresti, jäävad need loetuks märkimata, kuigi sa tegelikult oled nad juba ammendanud. Seepärast tasuks see väärtus kohandada just enda vajadustele vastavaks.</para>

</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Ristpostitatud artiklid märgitakse loetuks</guilabel
></title>

<para
>Vahel postitatakse <glossterm
>artikkel</glossterm
> enam kui ühte gruppi. Seda nimetatakse ristpostituseks. Selle võimaluse valimisel märgitakse ristpostitatud artiklid loetuks kõigis uudistegruppides, kui nad on märgitud loetuks vähemalt ühes grupis.</para>

</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Kaval kerimine</guilabel
></title>

<para
>Selle märkimisel keritakse ridu sujuvalt, mitte hüpetega. </para
> <!-- LW: FIXME could be explained a tiny bit better -->

</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Laiendamisel näidatakse kogu lõime</guilabel
></title>

<para
>See võimaldab näha korraga kogu diskussiooni (kõigil vastamise tasanditel), kui klõpsata antud diskussiooni ees seisvale plussmärgile. Kui see on valimata, näidatakse ainult vahetult artiklile saadetud vastuseid.</para>

</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Vaikimisi on lõimed laiendatud</guilabel
></title>

<para
>Siin saab määrata, kas lõimed on vaikimisi laiendatud või mitte.</para>

</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Artikli hinde näitamine</guilabel
></title>

<para
>Siin saab määrata, kas hinnet näitavat veergu näidatakse või mitte.</para>

</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Ridade arvu näitamine</guilabel
></title>

<para
>Siin saab määrata, kas ridade arvu näitavat veergu näidatakse või mitte.</para>

</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Päiste puhvri suurus</guilabel
></title>

<para
>Siin saab määrata, kui palju mälu kasutab &knode; artiklite puhverdamiseks.</para>

</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Artiklite puhvri suurus</guilabel
></title>

<para
>Siin saab määrata, kui palju mälu kasutab &knode; artiklite puhverdamiseks.</para>

</sect3>
</sect2>

<sect2>
<title
><guilabel
>Liikumine</guilabel
></title>

<para
>Siin saab muuta mõningaid &knode;s likumise võimalusi. Tavaliselt peaks siin kõik olema välja lülitatud, aga kui sulle see ei meeldi, saad siin üht-teist sisse lülitada.</para>

<sect3>
<title
><guilabel
>Üldine</guilabel
></title>

<para
>See, kuidas käitub klaviatuur &knode;s ja kuidas &kmail;is, on natuke erinev. Kui märkida ära kast <guilabel
>KMaili klaviatuuri käitumise emuleerimine</guilabel
>, saab &knode;s kasutada klaviatuuri samamoodi nagu &kmail;is.</para>

</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Märgi kõik artiklid loetuks</guilabel
></title>

<para
>Kasti <guilabel
>Liigutakse järgmisele grupile</guilabel
> märkimisel liigub &knode; automaatselt järgmisse gruppi, kui käesolevas grupis on kõik artiklid märgitud loetuks.</para>
</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Märgi lõim loetuks</guilabel
></title>

<para
>Kasti <guilabel
>Aktiivne lõim suletakse</guilabel
> märkimisel sulgeb &knode; automaatselt aktiivse lõime, kui see on märgitud loetuks.</para>

<para
>Kasti <guilabel
>Liigutakse järgmisele lugemata lõimele</guilabel
> märkimisel näitab &knode; automaatselt järgmist lõime, kui käesolev lõim on märgitud loetuks.</para>

</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Ignoreeri lõime</guilabel
></title>

<para
>Kasti <guilabel
>Aktiivne lõim suletakse</guilabel
> märkimisel sulgeb &knode; automaatselt aktiivse lõime, kui seda ignoreeritakse.</para>

<para
>Kasti <guilabel
>Liigutakse järgmisele lugemata lõimele</guilabel
> märkimisel näitab &knode; automaatselt järgmist lõime, kui käesolevat lõime ignoreeritakse.</para>

</sect3>
</sect2>

<sect2 id="knode-scoring-settings">
<title
>Hindamise reeglid</title>

<para
>Artiklite sorteerimiseks on võimalik neile hinne anda. Standardhinne on 0, kõrgem hinne tähendab, et <glossterm
>artikkel</glossterm
> on huvitav, madalam aga, et see on igav.</para>

<para
>Dialoogi keskel paikneb suur tühi ala, kus saab näha hindamise reegleid. Neid kasutab &knode; sisenevate artiklite automaatseks hindamiseks. Kui näiteks keegi alati postitab mõttetusi, on võimalik selle isiku artiklid alati hinnata mõne madala hindega ja need varjata.</para>

<para
>Nuppudega nimekirja all saab reeglit <guibutton
>muuta</guibutton
>, <guibutton
>lisada</guibutton
>, <guibutton
>eemaldada</guibutton
> ja <guibutton
>kopeerida</guibutton
>. Jätame selle aga praegu vahele, sest &knode; seadistamise juures ei ole see mitte kõige olulisem asi.</para>

<para
>Hindamise kohta leiab täpsemat infot osast <link linkend="anc-score-watch-ignore"
>Hindamine, jälgimine ja ignoreerimine</link
>.</para>

<sect3>
<title
><guilabel
>Vaikehinne ignoreeritud lõimedele</guilabel
></title>

<para
>Tavaliselt läheb vaja ainult ignoreerimise ja jälgimise funktsiooni. See näitab lihtsalt, kas lõim pakub huvi või mitte. Siin saab seadistada vaikimisi pandava hinde ignoreeritavatele lõimedele. Menüükäsu <menuchoice
><guimenu
>Hindamine</guimenu
><guimenuitem
>Ignoreeri lõime</guimenuitem
></menuchoice
> valimine annab selle hinde kõigile antud lõime postitustele ning rakendab seda ka järgmistele samasse lõime saabuvatele artiklitele.</para>

</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Vaikehinne jälgitavatele lõimedele</guilabel
></title>

<para
>Kui artikkel on huvitav, saab ta hindeks enam kui 0. Siin saab sisestada selliste artiklite vaikimisi määratava hinde. Menüükäsk <menuchoice
><guimenu
>Hindamine</guimenu
><guimenuitem
>Jälgi lõime</guimenuitem
></menuchoice
> annab selle hinde kõigile antud lõme postitustele ning rakendab seda ka järgmistele samasse lõime saabuvatele artiklitele.</para>

<tip>
<para
>Kiirklahviga <keycap
>W</keycap
> saab lõime jälgida, kiirklahviga <keycap
>I</keycap
> seda ignoreerida.</para>
</tip>
</sect3>
</sect2>

<sect2 id="knode-filter-settings">
<title
>Filtriseadistused</title>

<para
>See dialoog võimaldab seadistada filtreid.</para>

<screenshot>
<screeninfo
>Filtriseadistused</screeninfo>
<mediaobject>
<imageobject>
<imagedata fileref="knode-filters.png" format="PNG"/></imageobject>
<textobject>
<phrase
>Filtriseadistused</phrase>
</textobject>
<caption>
<para
>Filtriseadistused</para>
</caption>
</mediaobject>
</screenshot>

<para
>Dialoogis on kaks nimekirja. Ülemine nimetusega <guilabel
>Filtrid</guilabel
> näitab kõiki defineeritud filtreid. Kui kasutad &knode; esimest korda, on näha ainult eelnevalt määratud filtrid.</para>

<para
>Nuppudega <guibutton
>Lisa</guibutton
>, <guibutton
>Kustuta</guibutton
>, <guibutton
>Redigeeri</guibutton
> ja <guibutton
>Kopeeri</guibutton
> saab lisada uusi filtreid või kustutada neid, mida enam vaja ei lähe. Jätame selle praegu lähemalt lahti seletamata, sest &knode; seadistamisel pole see väga oluline.</para>

<para
>Täpsemat infot filtrite kohta leiab osast <link linkend="using-filters"
>Filtrite defineerimine ja kasutamine</link
>.</para>

<para
>Alumises nimekirjas nimetusega <guilabel
>Menüü</guilabel
> on näha menüü <menuchoice
><guimenu
>Vaade</guimenu
><guisubmenu
>Filter</guisubmenu
></menuchoice
>. Siin saab muuta selle menüü filtrite järjekorda.</para>

<para
>Nupp <guibutton
>Üles</guibutton
> liigutab valitud filtri ühe positsiooni võrra ülespoole. Proovi seda ise: vali filter ja vajuta nuppu <guibutton
>Üles</guibutton
> ning näedki, kuidas filtri kirje ülespoole liigub.</para>

<para
>Nupp <guibutton
>Alla</guibutton
> liigutab filtri allapoole. Vali filter, mille just ülespoole liigutasid ja vajuta nuppu <guibutton
>Alla</guibutton
>, kuni filter jõuab tagasi oma esialgsesse asukohta.</para>

<para
>Nuppude <guibutton
>Lisa eraldaja</guibutton
> ja <guibutton
>Eemalda eraldaja</guibutton
> abil saab filtreid visuaalselt rühmitada. Eraldajad on nimekirjas näha kui <literal
>====</literal
>, menüüs aga märksa kenamate horisontaaljoontena. Proovi ise eraldaja lisada ning seejärel eemalda see, klõpsates nuppu <guibutton
>Eemalda eraldaja</guibutton
>.</para>

<para
>Kõiki siin sooritatud muutusi saab pärast dialoogi sulgemist näha menüüs <menuchoice
><guimenu
>Vaade</guimenu
><guisubmenu
>Filter</guisubmenu
></menuchoice
>.</para>

</sect2>

<sect2 id="knode-headers">
<title
><guilabel
>Näidatavate artiklipäiste kohandamine</guilabel
></title>

<anchor id="anc-knode-headers"/>

<para
>Selles dialoogis saab määrata, kuidas näidatakse artikliaknas konkreetseid päise ridu.</para>

<screenshot>
<screeninfo
>Dialoog <guilabel
>Näidatavate artiklipäiste kohandamine</guilabel
></screeninfo>
<mediaobject>
<imageobject>
<imagedata fileref="knode-header-settings.png" format="PNG"/></imageobject>
<textobject>
<phrase
>Dialoog <guilabel
>Näidatavate artiklipäiste kohandamine</guilabel
></phrase>
</textobject>
<caption>
<para
>Dialoog <guilabel
>Näidatavate artiklipäiste kohandamine</guilabel
></para>
</caption>
</mediaobject>
</screenshot>

<para
>Nimekirjas on kõik need päise read, mida artikliaknas näidatakse. Vasakul seisab identifikaator, nimetus sümbolite &lt;&gt; vahel aga näitab nime sellisel kujul, nagu seda Usenetis kasutatakse, &ie; <guilabel
>From</guilabel
> ehk <guilabel
>Kellelt</guilabel
>.</para>

<para
>Nupu <guibutton
>Redigeeri</guibutton
> abil saab muuta nii näidatavat identifikaatorit kui selle ja vastava teksti atribuute. Et seda selgemaks teha, valime <guilabel
>Kellelt:&lt;From&gt;</guilabel
> ja avame päise esitamise redigeerimise dialoogi klõpsuga nupul <guibutton
>Redigeeri</guibutton
>.</para>

<screenshot>
<screeninfo
>Päise omaduste dialoog</screeninfo>
<mediaobject>
<imageobject>
<imagedata fileref="knode-edit-header1.png" format="PNG"/></imageobject>
<textobject>
<phrase
>Päise omaduste dialoog</phrase>
</textobject>
<caption>
<para
>Päise omaduste dialoog</para>
</caption>
</mediaobject>
</screenshot>

<sect3>
<title
><guilabel
>Päis</guilabel
></title>

<para
>Valikukastis <guilabel
>Päis</guilabel
> on näha kirje <guilabel
>From</guilabel
>. See on päiserea nimi, nagu see artiklis esineb ja nagu uudistelugeja seda tunnistab. Hüpikkastis näitab &knode; ka teisi identifikaatoreid, mis kõik tähistavad teatud päise rida. Praegu eeldame, et identifikaator <guilabel
>From</guilabel
> on määratud. Hiljem pöödume selle juurde tagasi, kui hakkame päisele ridu lisama.</para>
</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Näidatav nimi</guilabel
></title>

<para
>Sellel väljal on näha nimetus, mida näidatakse hiljem artikliaknas asendusena päise vastava rea tegelikule identifikaatorile. Rea <guilabel
>From</guilabel
> korral on selleks <guilabel
>Kellelt</guilabel
>. Kui see väli tühjaks jätta, on artikliaknas näha ainult päiserea sisu. Nii on see näiteks vaikimisi rea <guilabel
>Subjekt</guilabel
> puhul. Jätame praegu ka selle muutmata.</para>

</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Nimi</guilabel
></title>

<para
>Märkekastidega saab muuta näidatava nime atribuute. Antud juhul on nime <guilabel
>Kellelt</guilabel
> jaoks valitud <guilabel
>Rasvane</guilabel
>, &ie; teksti näidatakse artikliaknas rasvases kirjas. Mõistagi saab erinevaid atribuute ka omavahel kombineerida, valides näiteks <guilabel
>Rasvane</guilabel
> ja <guilabel
>Allakriipsutatud</guilabel
>.</para>

</sect3>

<sect3>
<title
>Väärtus</title>

<para
>Siin saab määrata, kuidas näidatakse päise teksti artikliaknas. Kui näiteks valida <guilabel
>kaldkiri</guilabel
>, siis saatja, &eg; <quote
>Juhan Salu &lt;juhansalu@pillapalla.ee&gt;</quote
> on näha kaldkirjas.</para>

</sect3>

<sect3>
<title
>Päise näidatavate ridade lisamine ja eemaldamine</title>

<para
>Selle dialoogi kõigi võimaluste selgitamiseks lisame ühe näidatava päiserea.</para>

<example>
<title
>Postituseks kasutatava uudistelugeja näitamine artikliaknas</title>

<para
>See pilt näitab dialoogi päisega <literal
>X-uudistelugeja</literal
>.</para>
<screenshot>
<screeninfo
>Päise omaduste dialoog</screeninfo>
<mediaobject>
<imageobject>
<imagedata fileref="knode-edit-header2.png" format="PNG"/></imageobject>
<textobject>
<phrase
>Päise omaduste dialoog</phrase>
</textobject>
<caption>
<para
>Päise omaduste dialoog</para>
</caption>
</mediaobject>
</screenshot>

<para
>Võib olla päris vahva saada artikliaknas teada, millist uudistelugejat artikli postitaja on kasutanud. See on tegelikult päris lihtne, sest päises ongi olemas (küll lisavõimalusena) rida, mis sellist infot sisaldab.</para>

<para
>Vali hüpikkastist kirje <guilabel
>Päis</guilabel
> asemel nimekirjast <guilabel
>X-uudistelugeja</guilabel
>.</para>

<para
>Kirjuta väljale <guilabel
>Näidatav nimi</guilabel
> <userinput
>Uudistelugeja</userinput
>.</para>

<para
>Nüüd saad valida meelepärased atribuudid välja ja selle sisu näitamiseks. Seejärel kinnita oma valikut klõpsuga nupule <guibutton
>OK</guibutton
>. Uus rida ilmub kohe nimekirja ja hiljem näed seda ka artikliaknas.</para>

</example>

<para
>Nuppude <guibutton
>Üles</guibutton
> ja <guibutton
>Alla</guibutton
> abil saad määrata, millises järjekorras päise ridu artikliaknas näidatakse.</para>

<tip>
<para
>Äsjane kinnitus, et uus päiserida on artikliaknas ka näha, on suhteliselt optimistlik, sest X-uudistelugeja kirje pole Useneti artiklite puhul sugugi nõutav. Seepärast ei pruugi mitte kõigil artiklitel päises seda rida esineda. Kui rida ei esine, siis seda ka ei näidata. Rohkem infot päiste kohta leiab aadressilt <ulink url="http://www.kirchwitz.de/~amk/dni/headerzeilen"
>http://www.kirchwitz.de/~amk /dni/headerzeilen</ulink
> (saksa keeles).</para>
</tip>
</sect3>
</sect2>

<sect2>
<title
><guilabel
>Vaataja</guilabel
></title>

<sect3>
<title
><guilabel
>Päise dekoratsioonide näitamine</guilabel
></title>

<para
>Selle valimisel ilustatakse mõnevõrra päiseid, valimatajätmisel näidatakse neid tavalise tekstina.</para>

</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Vajadusel mähitakse teksti</guilabel
></title>

<para
>Selle valimisel mähitakse vaatajas automaatselt teksti, see tähendab näidatakse ridu just nii pikana, kui vaateaknasse mahub.</para>

</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Lõpus olevate tühjade ridade eemaldamine</guilabel
></title>

<para
>Selle valimisel varjatakse automaatselt artikli lõpus olevad tühjad read.</para>

</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Signatuuri näitamine</guilabel
></title>

<para
>Selle valimisel on saatja <glossterm
>signatuur</glossterm
> artikiliaknas näha, vastasel juhul mitte.</para>

<caution>
<para
>Palun arvesta, et &knode; saab signatuuri näidata korrektselt ainult siis, kui see on artikli sisust õigesti eraldatud. Mõned uudistelugejad seda korrektselt ei tee. Korrektne variant on kaks sümbolit <quote
>-</quote
>, millele järgneb <quote
>&nbsp;</quote
> (tühik).</para>
</caution>

<tip>
<para
>Mitmedki uudistegruppide tellijad viitavad signatuuris oma koduleheküljele või annavad märku päises esinevast tahtlikult moonutatud ja vigasest e-posti aadressist. Kui signatuuri näitamine välja lülitada, ei pruugi sa sellist mõnikord vajalikku infot tähele panna. Teisalt aga võimaldab väljalülitamine säästa end vahel üsna kummaliste ja isegi tujurikkuvate või solvavate signatuuride lugemisest.</para>
</tip>
</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Teksti vormindamise siltide interpreteerimine</guilabel
></title>

<para
>Selle valimisel näidatakse kõiki sõnumis esinevaid teksti vormindamise silte (näiteks <literal
>*bold*</literal
>, <literal
>/italic/</literal
> ja <literal
>_underline_</literal
>) vahetult vaatajas. Mainitud teksti vormindamise sildid ei järgi ametlikku standardit.</para>

</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Tsiteerimise sümbolid</guilabel
></title>

<para
>Tsiteeritud teksti esitamiseks erineva suuruse või värviga peab &knode; aru saama, et tegemist on tsiteeritava tekstiga. Tavaliselt märgib tsiteeritavat teksti rea alguses seisev <quote
>&gt;</quote
>, kuid vahel ka mõned muud sümbolid. Sellesse kasti saab kirjutada kõik sümbolid, mis tsiteeritavat teksti tähistavad.</para>

</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Kaasatud faile näidatakse võimaluse korral tekstis</guilabel
></title>

<para
>Selle märkimisel püüab &knode; näidata artiklitele kaasatud failide sisu artiklit avades otse aknas. Nii näiteks saab artiklile lisatud pilti näha kohe teksti all.</para>

<para
>Lisaks sellele on kontekstimenüüd kasutades võimalik kaasatud fail salvestada või avada see rakenduses, mis on seostatud kaasatud faili <acronym
>MIME</acronym
> tüübiga.</para>

</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Kaasatud failid avatakse klõpsamisel</guilabel
></title>

<para
>Selle valimisel avatakse kaasatud failid välises rakenduses vastavalt kaasatud faili <acronym
>MIME</acronym
> tüübile. Kui antud tüübiga ei ole ühtegi rakendust seostatud, ilmub faili salvestamise dialoog, mis pakub võimalust salvestada kaasatud fail.</para>

</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Alternatiivset sisu näidatakse kaasatud failina</guilabel
></title>

<para
>Artiklid, mis on saadetud mitmeosalise (multipart) <acronym
>MIME</acronym
>-na, sisaldavad mitmes vormingus teksti (näiteks tavaline tekst ja <acronym
>HTML</acronym
>). Uudistelugeja otsustab sellisel juhul, millist artikli osa näidata. Selle võimaluse abil saab erinevas vormingus teksti avada otsekui kaasatud faili hiirenupu klõpsuga.</para>

<para
>Kui see on märkimata, ei näidata alternatiivset sisu.</para>

</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Viidad avatakse rakenduses</guilabel
></title>

<para
>Siin saab valida, millist veebilehitsejat kasutada artiklis esineva viida avamiseks. Praegu on valikuvõimalusteks <application
>Netscape Navigator</application
> ja vaikimisi määratud &konqueror;. Valitud brauser peab mõistagi ka paigaldatud olema.</para>

</sect3>
</sect2>

<sect2 id="knode-post-news-settings">
<title
>Uudiste postitamise seadistused</title>

<para
>Artiklite postitamisel &knode; vahendusel kasutatakse järgnevas dialoogis määratud seadistusi.</para>

<screenshot>
<screeninfo
>Tehniliste seadistuste dialoog</screeninfo>
<mediaobject>
<imageobject>
<imagedata fileref="knode-post-settings.png" format="PNG"/></imageobject>
<textobject>
<phrase
>Tehniliste seadistuste dialoog</phrase>
</textobject>
<caption>
<para
>Tehniliste seadistuste dialoog</para>
</caption>
</mediaobject>
</screenshot>

<caution>
<para
>Kui määrad siin ekslikud seadistused, võivad sinu artiklid osutuda loetamatuks või ei saa neid isegi saata, mistõttu tasub hoolikalt kaaluda, mida ja kuidas siin seadistada.</para>
</caution>

<sect3>
<title
><guilabel
>Kooditabel</guilabel
></title>

<para
> Siin saab valida saadetavate artiklite kooditabeli. Ingliskeelsete maade puhul on see tavaliselt <acronym
>US-ASCII</acronym
>, aga see ei ole mingil moel kohustuslik. Vaikimisi kasutatakse &kde; globaalselt määratud seadistust, mistõttu siin ei pruugi olla vajadust üldse midagi seadistada.</para>

<para
>Kui soovid postitada oma artikleid uudistegruppidesse teistsuguse kooditabeliga (&eg; Ida-Euroopa või Aasia kooditabeliga), saab selle just siin valida.</para>

</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Kodeering</guilabel
></title>

<para
>Siin saab määrata postitatava artikli märkide kodeeringu. Võimalusteks on 8-bitine ja 7-bitine (Quoted-Printable).</para>

<para
>8-bitise kodeeringu valimisel edastatakse üldjuhul mitmesugused erimärgid korrektselt, vähemalt on see nii eestikeelsete uudistegruppide puhul (ee.*).</para>

<para
>Quoted-Printable valimisel edastatakse 8-bitised sümbolid (&eg; täpitähed) kodeeritud 7-bitiste sümbolitena.</para>

<tip>
<para
>Ingliskeelsetes uudistegruppides on 7-bitine kodeering täiesti normaalne.</para>
</tip>

</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Vastamisel kasutatakse oma kooditabelit</guilabel
></title>

<para
>Selle valimisel kasutab &knode; vastamisel sinu süsteemis vaikimisi määratud kooditabelit, mitte vastatava artikli kooditabelit.</para>

</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Genereeritakse artikli ID</guilabel
></title>

<para
>Selle valimisel genereerib &knode; artikli ID kõigi postitavate artiklite puhul.</para>

<caution>
<para
>Artikli ID peab olema üleilmselt unikaalne! Vastasel juhul võivad tekkida arusaamatused ühesuguse artikli ID-ga artiklite vahel ning uudisteserver võib hilisema artikli tagasi lükata, arvates, et see on juba olemas.</para>

<para
>Artikli ID sisaldab kehtivat <acronym
>FQDN</acronym
>-i (täielik kvalifitseeritud domeeninimi). See tähendab, et see sarnaneb identifikatsioonis määratud e-posti aadressi sümboli <literal
>@</literal
> ees seisva osa ja domeeniga.</para>

<para
>&knode; genereerib ID automaatselt, kuid sul on võimalik väljal <guilabel
>Serveri nimi</guilabel
> määrata ka ise kehtiv domeeninimi. Kui sul oma domeen puudub, ei peaks seda võimalust kasutama, vaid laskma artikli ID genereerida uudisteserveril.</para>

<example>
<title
>Artikli ID</title>

<para
>Kehtiv domeen on näiteks <literal
>kde.org</literal
>. Seda domeeni kasutav artikli ID võib välja näha selline:</para>

<screen
>934lek9934@kde.org</screen>
</example>

<para
>Unikaalne identifitseerimine on tagatud ainult juhul, kui sul on oma domeen. Isegi juhul, kui sa ei kasuta artikli ID genereerimiseks &knode;t, võivad tekkida vastuolud, kui pruugid kohalikku uudisteserverit. Näiteks rakendus <application
>leafnode</application
> genereerib artikli ID, mis võtab aluseks kohaliku serveri nime.</para>

</caution>

<tip>
<para
>Rohkem infot selle kohta ja vaba domeeni leiab aadressilt <ulink url="http://www.qad.org/faq/faq-messageid.html"
>http://www.qad.org/faq/faq- messageid.html</ulink
>.</para>
</tip>
</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Masina nimi</guilabel
></title>

<para
>Siia saab kirjutada oma arvuti nime. Seda kasutatakse artikli ID genereerimisel. Kui sul ei ole oma domeeni, ei peaks seda võimalust kasutama, vaid laskma artikli ID genereerida uudisteserveril. Ülaltoodud näidet kasutades oleks see <userinput
>kde.org</userinput
>.</para>

</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>X-päised</guilabel
></title>

<para
>Siia saab sisestada X-päised, mida ei paku &knode;. Näide: <userinput
>X-No-Archive: yes</userinput
>. See väldib sinu artiklite puhverdamist selliste arhiiviteenuste poolt, nagu näiteks Google.</para>

<para
>X-päised on eksperimentaalsed päised, mis ei ole veel standardsete uudisteartiklite standardi osa. Neid saab näiteks kasutada laiendatud infoedastusel. Kokkupõrgete vältimiseks hiljem tekkivate standardsete päistega on neile antud eesliide <quote
>X-</quote
>.</para>

</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Päisesse ei lisata identifikaatorit</guilabel
></title>

<para
>Selle valimisel ei lisa &knode; postitusel vastavat rida päisesse.</para>

<para
>Seda rida kasutatakse uudistelugeja tuvastamiseks, mille abil artikkel kirjutati. Lisaks statistikale võimaldab see tuvastada mittestandardseid uudistelugejaid. Seda ei ole erilist mõtet sisse lülitada, sest &knode; ei vääri häbenemist.</para>
</sect3>
</sect2>

<sect2 id="knode-composer-settings">
<title
>Redaktori seadistused</title>

<screenshot>
<screeninfo
>Redaktori seadistuste dialoog</screeninfo>
<mediaobject>
<imageobject>
<imagedata fileref="knode-composer-settings.png" format="PNG"/></imageobject>
<textobject>
<phrase
>Redaktori seadistuste dialoog</phrase>
</textobject>
<caption>
<para
>Redaktori seadistuste dialoog</para>
</caption>
</mediaobject>
</screenshot>

<sect3>
<title
><guilabel
>Reamurdmine veerust</guilabel
></title>

<para
>Siin saab määrata, millisest veerust alates &knode; ridu murrab. Lisaks on võimalik automaatne reamurdmine täiesti välja lülitada.</para>

<tip>
<para
>Soovitatav on ritta mahutada mitte üle 76 sümboli isegi juhul, kui sinu arvutis võiksid read pikemad olla. Paljud Useneti kasutajad pruugivad tekstipõhiseid uudistelugejaid, mis ei näita korraga enam kui 80 märki. Kui oled väärtuse suuremaks määranud, on sinu postitatud artikleid sellistel inimestel raske lugeda ja seetõttu võivad nad üldse eelistada sinu artiklid lugemata jätta.</para>
</tip>
</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Signatuur lisatakse automaatselt</guilabel
></title>

<para
>Kui kirjutad <glossterm
>artikli</glossterm
> või <glossterm
>järje</glossterm
>, lisatakse sinu <glossterm
>signatuur</glossterm
> selle võimaluse valimisel automaatselt, kui oled selle määranud menüükäsuga <menuchoice
><guimenu
>Seadistused</guimenu
><guimenuitem
>KNode seadistamine...</guimenuitem
><guilabel
>Identiteet</guilabel
></menuchoice
>.</para>

</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Sissejuhatav fraas:</guilabel
></title>

<para
>Järge kirjutades lisab &knode; enne originaalteksti tsiteerimist selle võimaluse valimisel teatud sissejuhatava teksti. Siia võib õigupoolest kirjutada, mida süda soovib. Kasutada saab ka muutujaid, mida &knode; hangib originaalartiklist, &eg; autori nimi või artikli kirjutamise kuupäev.</para>

<para
>Kasutada saab järgmisi muutujaid:</para>

<variablelist>
<varlistentry>
<term
><varname
>%NAME</varname
></term>
<listitem>
<para
>Originaali autori nimi.</para>
</listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term
><varname
>%DATE</varname
></term>
<listitem>
<para
>Originaalartikli kirjutamise kuupäev.</para>
</listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term
><varname
>%EMAIL</varname
></term>
<listitem>
<para
>Originaali autori e-posti aadress.</para>
</listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term
><varname
>%MSID</varname
></term>
<listitem>
<para
>Originaalartikli ID.</para>
</listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term
><varname
>%GROUP</varname
></term>
<listitem>
<para
><glossterm
>Uudistegrupi</glossterm
> nimi, millest artikkel pärit on.</para>
</listitem>
</varlistentry>
</variablelist>

<tip>
<para
>Püüa olla võimalikult napisõnaline, sest selline sissejuhatav rida esineb igas järjes. Liiga pikk sissejuhatav rida võib tekitada vastumeelsust, nagu ka näiteks liiga pikk signatuur.</para>
</tip>

<example>
<title
>Sissejuhatava rea näide</title>

<screen
><userinput
><varname
>%NAME</varname
> kirjutas <varname
>%DATE</varname>
artiklis <varname
>%MSID</varname
></userinput
></screen>

<para
>Oletame, et originaalartikli kirjutas Kunn laupäeval, 17. juunil kell 17:42:32 -0500. Selle artikli ID oli &lt;8igdg5.3vvijgt.3@sisalik.roomaja.ee&gt;. &knode; lisab nüüd sellise sissejuhatava rea.</para>

<screen
><computeroutput
>Kunn kirjutas L, 17. juuni 2003 17:42:32 +0200
artiklis &lt;8igdg5.3vvijgt.3@sisalik.roomaja.ee&gt;:</computeroutput
></screen>

</example>
</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Tsiteeritud tekst mähitakse automaatselt ümber</guilabel
></title>

<para
>Selle valimisel kasutatakse tsiteeritaval tekstil automaatset reamurdmist ning igale reale omistatakse korrektne tsiteerimise tase.</para>

</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Autori signatuur jäetakse alles</guilabel
></title>

<para
>Selle valimisel tsiteeritakse vastuses mitte ainult originaalartiklit, vaid ka selle autori signatuuri.</para>

<tip>
<para
>Signatuuri tsiteerimine ei ole tarvilik ja seda peetakse sageli ebaviisakaks.</para>
</tip>
</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Kursor asetatakse sissejuhatava fraasi alla</guilabel
></title>

<para
>Tavaliselt suundub kursor vastamisel kogu artikli lõppu. Selle võimaluse valimisel võtab kursor aga koha sisse otse sissejuhatava fraasi järel.</para>

<tip>
<para
>See on eriti kasulik juhul, kui artikli tsiteerimisel soovid oma kommentaarid kirjutada vastavate lõikude järele läbi kogu artikli.</para>
</tip>
</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Välise redaktori määramine</guilabel
></title>

<para
>Siin saab määrata välise redaktori, mis avatakse juhul, kui redaktoriaknas valida menüükäsk <menuchoice
><guimenu
>Tööriistad</guimenu
><guimenuitem
>Käivita väline redaktor</guimenuitem
></menuchoice
>.</para>

<para
>Kasti <guilabel
>Väline redaktor käivitatakse automaatselt</guilabel
> märkimisel avatakse väline redaktor ilma erikäsuta.</para>

<caution>
<para
>Pane tähele muutujat <varname
>%f</varname
> redaktori nime järel. See muutuja märgib redigeeritava artikli failinime. Ära seda kustuta, muidu saad välise redaktori avamisel veateate.</para>
</caution>

<tip>
<para
>Kui välise redaktori käivitamisel tekib probleeme, võib põhjuseks olla see, et redaktor alustab tööd "taustal". Seda nimetatakse harunemiseks. &knode; tuvastab sellisel juhul protsessi käivitamise ja lõpetamise ning arvab, et sa enam redaktorit ei kasuta. Nii võib see toimuda näiteks redaktori <application
>gvim</application
> korral. <application
>Gvim</application
> harunemine on võimalik keelata käsurea võtmega <option
>-f</option
>. Soovitatav on igal juhul uurida lähemalt vastava redaktori dokumentatsiooni.</para>

<para
>Kui soovid kasutada redaktorit <application
>gvim</application
>, tuleks kasti <guilabel
>Valitud redaktor</guilabel
> kirjutada:</para>

<para>
<userinput
>gvim -f %f</userinput>
</para>
</tip>
</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Väline redaktor käivitatakse automaatselt</guilabel
></title>

<para
>Selle võimaluse valimisel kasutatakse artiklite redigeerimiseks välist redaktorit.</para>

</sect3>
</sect2>

<sect2>
<title
><guilabel
>Õigekiri</guilabel
></title>

<para
>Siin saab seadistada õigekirja kontrollimist.</para>

<sect3>
<title
><guilabel
>Luuakse juure/lisandi kombinatsioonid, mida ei leidu sõnaraamatus</guilabel
></title>

<para
>Selle valimisel tunnustatakse tuntud juursõna tundmatu liitega automaatselt uue sõnana.</para>

</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Kokkujooksnud sõnu tõlgendatakse vigadena</guilabel
></title>

<para
>Siin saab määrata, kas kaht tuntud sõna, mis on kokku kirjutatud ja sellisena tundmatu, tuleks pidada veaks või mitte.</para>

</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Sõnaraamat</guilabel
></title>

<para
>Siin saab valida sõnaraamatu, mida õigekirja kontrollija kasutab.</para>

</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Kodeering</guilabel
></title>

<para
>Siin saab määrata, millist kodeeringut peaks &knode; kasutama õigekirja kontrollimisel. Ingliskeelse teksti korral peaks see üldjuhul olema <acronym
>US-ASCII</acronym
>.</para>

</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Klient</guilabel
></title>

<para
>Siin saab valida õigekirja kontrollimise rakenduse. Valikuvõimalusteks on <application
>Rahvusvaheline Ispell</application
> või <application
>Aspell</application
>.</para>

</sect3>

</sect2>

<sect2>
<title
><guilabel
>Signeerimine/kontrollimine</guilabel
></title>

<para
>Siin saab seadistada, kuidas &knode; signeerib artikleid <application
>GnuPG</application
> või <application
>PGP</application
> abil. <application
>GnuPG</application
>/<application
>PGP</application
> <acronym
>ID</acronym
> luuakse automaatselt varem seadistatud nime ja e-posti aadressi põhjal. See on sama, mis esineb <glossterm
>artikli</glossterm
> päise real Kellelt.</para>

<sect3>
<title
><guilabel
>Krüptimisvahend</guilabel
></title>

<para
>Siin saab valida kasutatava krüptimisvahendi.</para>

</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Parool jäetakse meelde</guilabel
></title>

<para
>Selle võimaluse valimisel on vaja paroolifraas privaatse võtme jaoks sisestada ainult üks kord. &knode; jätab selle meelde, kuni sa pole &knode; sulgenud.</para>

</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Krüptitud/signeeritud teksti näidatakse pärast koostamist</guilabel
></title>

<para
>Selle võimaluse valimisel näitab &knode; signeeritud artiklit eriaknas, kus saab seda kinnitada enne redaktoris muutmist.</para>

</sect3>

<sect3>
<title
>Alati näidatakse kinnitamiseks krüptovõtmeid</title>

<para
>Kui kasutad avalikke uudistegruppe (Usenetti), võid selle võimaluse julgesti tähelepanuta jätta, sest Usenetis ei ole kuigi mõttekas oma tekste krüptida. Küll võib sellest kasu olla erauudistegruppides eravõrkudes, kus krüptimine on soovitatav või isegi kohustuslik.</para>
<!-- FIXME: LW - I can see use for -->
<!-- encryption, on private networks etc. This needs a rewrite -->
<!-- AndrewColes: is this revision any better? -->
</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Signatuure kontrollitakse automaatselt</guilabel
></title>

<para
>Selle võimaluse valimisel kontrollitakse artikli <application
>PGP</application
> signatuuri artikli näitamisel automaatselt. Kui see ei ole märgitud, saab signatuuri korrektsust kontrollida käsitsi menüükäsuga <menuchoice
><guimenu
>Vaade</guimenu
><guimenuitem
>Kontrolli PGP signatuuri</guimenuitem
></menuchoice
>.</para>

</sect3>

</sect2>


<sect2 id="knode-article-cleanup">
<title
>Artiklite kustutamise seadistused</title>

<para
>Allnähtavas dialoogis saab seadistada artiklite kustutamist ja nende korrashoidu. See võimaldab sinu arvuti kõvakettale alla tõmmatud artiklite mahu hoida mõistuse piires. &knode; kasutab artiklite käsitlemiseks tublisti mälu, nii et kui sul neid palju on, võib arvuti töö mõnevõrra aeglasemaks muutuda. Pealegi ei ole enamasti mõtet artikleid kuigi kaua alles hoida, sest sellised teenused, nagu Google ja Altavista, on võtnud nende arhiveerimise enda kanda.</para>

<caution>
<para
>&knode; ei ole võrguühenduseta uudistelugeja, mistõttu kõik seadistused kehtivad ainult nende päiste kohta, mida haldab &knode;! Kui sul töötab ka kohalik uudisteserver, näiteks <application
>leafnode</application
>, tuleks selle dokumentatsioonist järele uurida, kuidas käib aegunud artiklite kustutamine serverilt &mdash; seda &knode; sinu eest ära ei tee.</para>
</caution>

<screenshot>
<screeninfo
>Puhastamise seadistused</screeninfo>
<mediaobject>
<imageobject>
<imagedata fileref="knode-cleanup.png" format="PNG"/></imageobject>
<textobject>
<phrase
>Puhastamise seadistused</phrase>
</textobject>
<caption>
<para
>Puhastamise seadistused</para>
</caption>
</mediaobject>
</screenshot>

<sect3>
<title
><guilabel
>Aegunud artiklid kustutatakse automaatselt</guilabel
></title>

<para
>Selle võimaluse valimisel kontrollitakse kõigis tellitud gruppides siin määratud intervalli järel vanade artiklite olemasolu ning nende leidmisel need kustutatakse.</para>


<tip>
<para
>Sellise kontrolli saab ka käsitsi esile kutsuda menüükäsuga <menuchoice
><guimenu
>Grupp</guimenu
><guimenuitem
>Kustuta aegunud kirjad grupist</guimenuitem
></menuchoice
></para>
</tip>
</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Gruppide tühjendamise intervall</guilabel
></title>

<para
>Siin saab määrata, kui tihti tuleks tellitud uudistegruppides kontrollida vanade <glossterm
>artiklite</glossterm
> olemasolu ja kui tihti neid kustutada. Seda võimalust saab kasutada ainult siis, kui ära on märgitud kast <guilabel
>Aegunud artiklid kustutatakse automaatselt</guilabel
>.</para>

</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Loetud artikleid säilitatakse</guilabel
></title>

<para
>Loetud artiklid kustutatakse puhastamisel, kui nende vanus ületab siin määratut. &knode; arvutab siinmääratu põhjal ise kuupäeva välja.</para>

</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Lugemata artikleid säilitatakse</guilabel
></title>

<para
>Lugemata artiklid kustutatakse puhastamisel, kui nende vanus ületab siin määratut. &knode; arvutab siinmääratu põhjal ise kuupäeva välja.</para>

</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Kustutatakse artiklid, mida serveris enam pole</guilabel
></title>

<para
>Võib juhtuda, et näed &knode;s <glossterm
>päis</glossterm
>t, kuid vastav artikkel ei ole enam serveril kättesaadav. Kui see võimalus on valitud, kustutab &knode; sellised artiklid automaatselt.</para>

</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Lõimed säilitatakse</guilabel
></title>

<para
>Selle võimaluse valimisel kustutatakse lõim ainult juhul, kui kõik selles sisalduvad artiklid vastavad kustutamise tingimustele. See tähendab, et alles siis, kui lõime viimane artikkel on võimalik kustutada, kustutatakse ka lõim.</para>

<para
>See väldib vanade artiklite kadumist mahukamas lõimes enne diskussiooni lõpulejõudmist.</para>

<caution>
<para
>&knode; ei suuda ette ennustada, kas pärast seda, kui kõik kustutamise tingimused on muidu täidetud, võib artiklile veel mõni vastus tulla. Selliste asjade üle pead otsuse langetama ise. Mõnes uudistegrupis võib vastuste vahele jääda mitu päeva, mõnes aga vaid paar tundi, nii et kasuta siin oma kogemusi ja paremat äratundmist.</para>
</caution>
</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Kaustad tihendatakse automaatselt</guilabel
></title>

<para
>See võimalus puudutab &knode; mälutarbimist. Kui kaustas kustutatakse <glossterm
>artikkel</glossterm
>, märgitakse see küll kustutatuks, kuid see kasutab endiselt ruumi kõvakettal ja jupikest mälu. Selle võimaluse valimisel saab anda &knode;le korralduse artikkel ka tegelikult kustutada ning kõvakettal ruumi teha.</para>

<tip>
<para
>Seda saab ka käsitsi teha menüükäsuga <menuchoice
><guimenu
>Kaust</guimenu
><guimenuitem
>Tihenda kaust</guimenuitem
></menuchoice
> või  <menuchoice
><guimenu
>Kaust</guimenu
><guimenuitem
>Tihenda kõik kaustad</guimenuitem
></menuchoice
>, kui soovid seda ette võtta korraga kõigis kaustades.</para>
</tip>
</sect3>

<sect3>
<title
><guilabel
>Kaustade tühjendamise intervall</guilabel
></title>

<para
>Siin saab määrata, kui tihti tuleb kaustas kontrollida kustutatud artiklite olemasolu. Seda saab kasutada ainult juhul, kui valitud on võimalus <guilabel
>Kaustad tihendatakse automaatselt</guilabel
>.</para>
</sect3>
</sect2>

</sect1>